Meil on telefoniühendus Eesti vabaõhumuuseumi ekspositsiooni juhi ja tänase päeva pea läbiviija Dagmar ringiga ja me räägime tänasest suurest ettevõtmisest Eesti vabaõhumuuseumis. Tegelikult on just vabaõhumuuseum see, kes tuletab meelde meie rahvatraditsioone ja nii ka täna. Täna on vabaõhumuuseumis suur vastlapäeva trall. Kas tänane ilm, mis te arvate, soosib teie ettevõtmisi seal vabaõhumuuseumis? No ma arvan, et tänane ilm soosib väga kenasti, et ma tean, et ilmateade eile lubasid, isegi päike tuleb välja ja noh, sellist lund pole ju ikkagi nüüd aastaid-aastaid olnud ja mis on vastlapäev ilma lumeta, see on minu meelest imeline, vastlapäeva ilm. Mida see vastlapäev siis õieti tähendab? Vastlapäev tähendab seda, et, et see oli jälle üks päev, kus eestlased, vanad eestlased ennustasid ette oma oma aasta kulgemist. Üks väga oluline asi on ju vastlapäeva juures ikkagi kelgutamine pika liulaskmine ja, ja see pika liulaskmine. Siis pidi heter rääkima seda, et kui pikad tulevad linad, ehk siis tegelikult niimoodi laias laastus öeldes, et kui hea tuleb aasta, kui palju tuleb sissetulekutest linad, olid üks väga oluline sissetuleku allikas ja vastlapäev laval on oluline igasugune karjaga seotud maagia ehk siis näiteks see seajalgade söömine ja sellest tulenev seajalad, mis oli ära söödud, need kondituid kokku korjata ja ja lakkab peale viia, et, et see pidi tagama, et sead ikka ilusad terved püsiksid suvel ja ja, ja igasuguseid teisigi sihukseid väikeseid olulisi vanarahvale olulisi kombeid. Seajalgu ja hernesuppi, selle söömine, kas see tähendab ka seda, et liha oli nüüd tünnidest ja aidast kõik otsa saanud, et nüüd tuli üle minna natukene kehvemale söögile, kuni jälle said laua peale paremad nina? Päev, kus tohtis või oli võimalik süüa liha, et siis algas ju paastuaeg, mis kestis kuni lihavõteteni välja. Öeldakse jah, et vastlapäevaga oli siis veel tünnis olla vaid pea jalad ja et võib-olla ka seasabad mõned, et siis seda sai lastele maiustuseks anda. Kas te olete iseenda peal proovinud ka seda vana rahvatarkust, et olete liugu lasknud ja kui on pikk liug tulnud, olete märganud, et on aasta parem olnud? No mis ma oskan öelda, kindlasti saab ju igal aastal liugu lastud. Ei saa kurta, et üldiselt on ikka aastad võrdselt ka väga head olnud. Kui ühtepidi pole hea, siis teistpidi ikka on, et, et ma arvan, et iga inimene leiab juma aastast omad rõõmud ja, ja ei saa öelda, et oleks nälg majja tulnud, mis on ju põhiline vana eestlane just selle peal eelkõige mõtles. Öelge mulle, mis siis täna täpsemalt vabaõhumuuseumis toimub? Kindlasti tasub kohe tulla, sest tegelikult põhirõhk üritustest algabki meil alates kella kahest hommikupoole Sabsin küll kelgutada Karus telliga sõita, aga siis alates kella kahest on avatud meil vahva vastlarada, seal saab proovidagi erinevaid vastlamänge seal kada ajamist, seaketaste ajamist saab proovida soome kelguga sõitmist, vanade puusuuskadega sõitmist on avatud üks vahva naiste vastlapäeva talusest, tegelikult vastlapäev oli ju eelkõige naiste püha, siis ei pidanud naised tööd tegema. Naiste vastlapäeva talus siis naised laulavad siukseid, vanu lüürilisi, mehelemineku laule, punuvad paelu ja siis räägivad sellest, et kuidas ennustada, kas järgmisel aastal ikka mehele saab, siis saab loomulikult teha vastlavurri, saab maitsta erinevaid vastlatoite, et võib-olla kodus iga kord ei hakata neid seajalgu keetma ka meie juures Medica saab kelgud kaalsed, kuigi meil on ka mäe peal olemas väga vahva regi, millega saab ka mäest alla lasta, siis oma kelguga on, on ikka kah tore ja mida veel väga tahan. Reklaamid on meie jääkarussell, seda ilmselt väga paljudes kohtades, nüüd ei saagi näha, et see on see vanarahva lõbustuspark, et selle selle peal saab hiljumist ja rõõmu kuulda alati iga vastlapäeval, mitu rägedel seal tänam rege on üks, mis on ikka keerulisem, et seda tuleb mäest üles vedada, et ega see lihtne töö ei ole, et et aga seda, seda huvitavam, see ja põnevam see liulaskmine saab olla, ega noh, teistpidi, et kes ei taha jälle kelgumäelt alla lasta, siis ka üks viisi, kuidas pikka liugu saadan, hobusõiduga hobused on meil ikkagi nagu igal üritusel väljas. Nii et igast alus on täna omamoodi ettevõtmised ja, ja selle kõige kohta leiab täpsemat infot ka teie koduleheküljel. Aga ma tahtsin küsida veel lõpetuseks seda, et selline ilus tore asi, mida täna on kombeks süüa, mis on pehme ja erakordselt kaloririkas vastlakukkel. Millal see ilmus meie söögile? Vastlakukleid hakati sööma 20. sajandi kuskil esimesel poolel, et, et ma tean, et 30.-te alguses on sõita juba väga levinud vastlamaiustus. Et aga ilmselt kuskil kahekümnendatel juba seda hakati sööma Selge, laseme täna kõik liugu, sööme hernesuppi ja vastlakukleid. Ma tänan teid tragma ringi ja soovin teile erakordselt õnnestunud päeva sinna vabaõhumuuseumisse.
