Suvistes kompositsioonides kasutatakse tihti erinevaid liike  taimi koos. Mõned neist on üsna soojalembesed ja talve meie tingimustes  kuskil üle ei ela. Teise taga võivad õigetes tingimustes päris edukalt talvituda. Näiteks need viirpelargonid kavatsen ma kindlasti üle talve hoida,  aga need lobeeliad nendest ma loobun. Sellepärast et järgmisel aastal kasvatan ma võib-olla  mingeid muid suvelilli ja selleks, et mul oleks neid  viirpelargona lihtsam üle talve hoida andma nad kõik ühte  potti kokku ja nendele lisaks istutan ma ühe toreda  pelargoni veel. Tegemist on lõhnava pelargoniga ja nagu pilt näitab ta ta  lõhnab sidruni järgi. Ma just äsja päästsin selle aiakeskusest  ja sellepärast ta näeb selline kuusepuu moodi välja. Selle ma lõikan tagasi. Istutamine käib nagu kõik igasugused istutamised,  võtan sellise poti, kuhu need kolm taime kõik ilusti ära mahuvad. Ja kuna ma pean põhja panema alati kergkruusa  ja selle poti põhjas on augud, siis mina kasutan alati seda trikki,  et ma panen natukene köögipaberit siia põhja. Ja siis paari sentimeetri, nagu panen ma poti põhja. Nii seda kergkruusa väga palju pole vaja. Aga nii, et et ta aitaks natukene mulla drenaažile kaasa Mullaks valisin ma sellise nõrgalt väetatud toalillemulla. Ehkki pelargonid vajavad talvel natukene jahedamat  ja natukene puhkust, siis päris ilma toitva mullata nad  ka hakkama ei saa. Nüüd, kui ma olen selle poti poole võrra mullaga täitnud  katsun ma selle esimese viirpelargoni kätte saada. Nii. Tasub sellise terava kühvliga. Ta juurepall ümbert läbi lõigata. Aga nii, et taime ennast väga ei vigasta. Ja ma puhastan. Enne istutamist ka nendest koledatest lehte kohe ära. Ja istutame esimese taimepaika. Enam-vähem. Õige koha peale. Nii. Kuna need id on siin õues vihma käes olnud  siis mingit spetsiaalset läbikastmist ma ei pidanudki tegema. Muld on ilusti läbi niiskunud. Ja eks on ka viimane aeg neid siit õuest päästa. Ööd on juba päris külmad. Nii saime kätte, vaatame taime kiirelt üle. Nii. Ja selle ma panen siia tahapoole. Aiakeskusest päästetud taim. Vaatame, milline mullapall tal on. Pole ka hullu, sellised pisikeses potis kasvanud taimel ma  natukene nokin neid juuri lahti siis ta juurdub paremini,  hästi, ettevaatlikult. Teen selle mullapalli natukene selliseks pehmemaks. Et ta, et juured hakkaksid allapoole, pigem kasvama  ja nüüd ei ole muud Kui lisada ülejäänud muld? Ja istutamisel, nagu kõikide taimede puhul,  on kõige olulisem et see muld just siit poti äärest hästi  tugevalt kinni vajutada, sest muidu hakkab muld poti ümbert  lahti lööma ja õhk pääseb taime juurte juurde. Kui istutatud pelargonid tahavad talvel valget jahedat ruumi,  kui endal toas sellist kohta ei ole, siis näiteks  kortermajades on tavaliselt kütmata koridorid. Ja sellise veidi pisema potiga annab neid nendel  aknalaudadel väga hästi üle talve pidada. Natukene elavdavad seda muidu nii igavat  ja halli koridori. Väga palju kastmist nad talvel ei vaja, kuid siiski täitsa  kuivaks ei maksaks neid jätta. Ja tegelikult on nendega üsna vähe hoolt. Nii paneme veel viimase mulla ja siis. Siis viimistleme selle, istuti tuse ära. Ja kuna see lõhna pelargon on nii välja veninud  siis ma lõikan ta tagasi, siis hakkab taim paremini hargnema. Ja selleks, et see taime osa raisku ei läheks Teen ma tema pistoksast uue taime võtan natukene lehti vähemaks. Ja torkan ta lihtsalt niiskesse mulda juurduma. Selline mulda torgatud pistoks tasub siis panna vähe pimedasse,  siis ta hakkab ilusti juurduma. Ja nüüd lõpetuseks vaatan need ülejäänud taimed  ka üle ja lõikan ära vanad ja ka uuesti välja tulevad õied  just selleks, et ta natukene paremini juurduks. Nüüd veel kastan kogu selle istutuse läbi. Ja loodetavasti on mul nüüd kevadel uuteks  suvelilleistutusteks juba märksa suuremad taimed omast käest võtta.
