Tere kõigile kevadise aia juurde kuuluvad õitsvad amplid. Neid saab küll poest osta, aga mina otsustasin sel aastal  teha veidi teisiti ja ostsin endale üsna palju selliste  liikide seemneid, millest saab ise endale ampli külvata. Mul on siin lillherned. Lõheroosad mungalilled. Rukkilill madal sellised musta värvi sarvkannikesed  ja üks tore pune kiri, kami on nimeks. Ja selleks, et üks ampel endale kokku külvata,  läheb mul vaja amplipotti. Ma otsustasin, et ma need lillherned, et need ma külvan otse amplipotti,  sellepärast et nemad ei talu ümber istutamist  ja teised katsun siis siia ettekasvatuspottidesse panna  ja selleks on kõigepealt Vaja. Nagu ikka istutamise juures Et ma panen poti põhja kergkruusa See. Siduda niiskust ja hiljem annab niiskust endast mulla mulda välja. Nüüd kuna külvamiseks ei ole vaja kunagi kasutada mingit  väetise seguga mulda, siis mina valisin ka külvimulla. Mulla sätin potti nii palju, et siia jääks väike ruum  ka kastmisvee jaoks umbes kaks sentimeetrit poti äärest allapoole. Veel natuke hästi oluline on nende külvim anumate täitmise  juures see, et kindlasti ükskõik, kas väikeses  või suurde potikülvates need ääred tuleb kõvasti kinni suruda,  siis ei löö muld kastmisel äärte küljest lahti. Nüüd kui pott on enam-vähem mulda täis, panema siia mõned lisandid. Mul on varutud seoliiti. See on selline looduslik kivi, mis aitab siduda muld mullas  vett ja toitaineid taime juurte juurde. Ja selleks, et see muld siin väga ära ei kuivaks,  siis ma panen siia nüüd umbes peotäie soliiti. Kui ma teda siia niimoodi eraldi panen siis ma kindlustan  sellega selle, et ta on just siin, taime juurte juures. Nii. Ja veel asi, ilma milleta mina mitte kunagi midagi ei külva  ega istuta, on vihmaussi, sõnnik, vihmaussi,  sõnnik sisaldab väga häid ensüüme mikroelemente  ja aitab seemnetel paremini idaneda. Kindlasti peaks meeles pidama, et kasutatud muld võiks olla  mõnusalt läbi niisutatud. Päris kuiva mulla sisse on üsna raske külvata. Natukene siin patsutame kinni, ei suru tugevalt. Väga hea. Nüüd hakkame külvama. Nii mina kasutan seemnepaki lahti lõikamiseks alati kääre,  sest et ma tahan kõiki neid tekste säilitada,  neid võib hiljem vaja minna. Suuremaid seemneid tihti soovitatakse ka leotada,  aga mina olen tähele pannud, et kui ma neid seemneid leotan,  siis nad on pärast üsna pirtsakad niiskuse suhtes nii,  et mina ei leotanud. Ja minul nõks veel külvamise juures on selline,  et ma mitte ei suru neid seemneid õigele sügavusele mulla sisse,  vaid ma kõigepealt sätin nad mulla peale. Neid ma panen kahekaupa, siis on kindel,  et kui üks ei idane, siis idane teine ja vaheks jätan siin  umbes niimoodi viis-seitse sentimeetrit ja säti nad mulla peale,  siis ma näen ka, kuhu ma midagi olen pannud. Ja hiljem katan siis täpselt nii paksu mullakihiga nagu  seemnepakil on kirjas, et see seeme sügavust vajab. Nii siia keskele, vist ka keskele, ma panen kolm. Ongi valmis ja nüüd panen siia sentimeetri jagu mulda peale  vaikselt ja patsutan selle ilusti kinni. Ja nüüd on mullapind ka õigel kõrgusel. Ja nüüd jääb üle veel külv läbi kasta. Seda tuleks teha siis sellise peene joaga kastekannuga võib  kasutada ka aiapritsi, aga kuna mul olid sellised suured  seemned siin, siis saab korralikult selle kastekannuga  ka hakkama. Veega ei tasuks kokku hoida. Kena. Ja nüüd panen sildi. Lillhernes mul on taaskasutussildid. Jogurti karbist lõigata nii, nüüd on see valmis. Nüüd tuleb meeles pidada ainult, et kuna siin mullas ei  olnud toitaineid, siis umbes kolme nädala pärast,  kui lillherned oma ninad välja pistavad,  tuleks hakata ka väetama ja seda on hea teha väetise,  pulkade või väetisetablettidega või siis  ka vedelväetisega. Nii. Järgmisena. Ma valin nüüd siit midagi, mille ma siia istutan,  need on mingid uued puned, mida ma ei olegi enne näinud. Ja, ja siin on sellised madalad lõheroosad mungalilled,  ma arvan, et ma leian neile ka aias koha nagu  ka nendele mustadele kannikestele, aga ma arvan,  et ma praegu võtan need. Et madalad rukkililled, ma pole sellist sorti enne näinud  trailing ble carpet on nimi, Nad pidid 10 sentimeetri  kõrguseks ainult kasvama ja olema sellised laiuvad,  et pidi isegi lobeeliat asendama proovima. Ega see külvamine ja selle läbi niimoodi õitsvate amplite  saamine ei ole maailmas kõige kiirem viis. Õitsva ampli saamiseks, aga ma arvan, et see on raudselt  kõige põnevam. Ja aianduses võiks igal aastal natuke millegagi katsetada  ja nähtavasti ka riskida.
