Ei tea, iial, jookseb alla mööda külge, on taiesti. Siililegi selge. Oi, tere, liinil on nii hea, et näe siin siinoa onnid r-i, siis ongi hea, et oled siin maa ei küsi, kus sa olid maa, ei, Krist, kus ta tuli, ma ütlen sulle lihtsalt r. Ja mina ütlen sulle ka, tere, Tobarkilop ja teistele ka tere, meid on siin päris palju. Anne on siin ja elutark Georg ja kivitark Rein redele tehnil, sellepärast et siin elutark, et noh, et kuidas sa muidu ütled, kas taimetark ja loomad, tark mõlemad. Me hakkame elust rääkima. Ja elustab, räägime elu ta möödunud korral me jõudsime planeedi arenguga välja, kust, nagu elu tekkis DNA ja abort, kinopiigid. Supikeetmise meelus üldse aru saab, kes on asi, kes on elus läinud konja gripiviirus eluvormid on kivipilv ja DNH ristika surnud on. Ega nendest kaugetest aegadest nii väga palju täpselt ei teagi me väga palju peame oletama kogu selle tarkuse varal, mis on hilisematest geoloogilistest aegadest meile juba hästi teada. Kui me nüüd natukene niisugusest asjast ka kõneleksime, et mõnikümmend aastat tagasi ei teatud veel ookeani põhjaehitusest peaaegu mitte midagi ja alles siis, kui süvalaevadelt hakkasid puurimised toimuma ookeanipõhja nelja-viie kilomeetri sügavusele alles siis avanesid täiesti uued hüpoteesid maagia ehitusest ja, ja tema arenguloost. Ja see, mida kunagi sajandi alguses geograaf v gener ka üks maada. Mees, kes näitas, et Ameerika kontinent Aafrika ja Euroopa kontinent võib ilusti kääridega välja lõigates kokku panna ja need kontuurid sobivad niivõrd hästi, et temal tekkis julge hüpotees, et kunagine tondi koos olnud ja siis on mingi imejõul laiali läinud. Ja siis vahepeal tekkis sügav Atlandi ookean, muidugi hiljem geoloogi taevasid, et see on kõik ainult ühe geograafi taskus, see ikkagi ei saa nii olla ja alles ookeani puurimistega, umbes 20 aastat tagasi tuli välja etist, sellel mehel oli õigus, aga loomulikult ühel pool maakera oli vesi, teisel pool maakera oli mägi ja siis mägi vajus laiali. Miks Mägi vajus laiali, miks need protsessid kõik maakoores toimuvad sellest muidugi täna peaksimegi natuke jutustama, et mõista, kuidas siis ookeanid, mered, kontinendid omavahel sobisid siis selle väga kaugetel aegadel, kui nii-öelda me võime rääkida elu hällist See eluhälbe, see kauge minevik tõesti kummaline meil ette kujutada, me peame praegu tegema mingite leitud kivide muude põhjal taolisi oletusi ja ega keegi kunagi näinud ei ole nii et kui midagi natuke viltu läheb ja siis seda ei saa meile ette heita, sest väga raske on ikka ära aimata pargivi tüki järgi, mis alguses toimub, tähendab, et mida rohkem inimesi usub, seda, mida üks niimoodi paari kivitüki järgi kokku luuletab, seda õigemise teooria all võib öelda ka seda, aga madalamad organismides luustikku üldse ei olnud. Siis ei olnud ka midagi, mis säiliks, sest ainukene, mida võis olla väike jäljend kivi peal, mingisugune jälg selle loomakujust, mitte midagi muud pole esialgsetest loomadest ja organismidest säilinud. Hiljem on juba elu jäljed, kui mingisugune aktiivselt merepõhjas elanud loom kaevu näiteks ja see kaevu, mis jälg ise mattub hilisemate, juba setete alla, eriti kui need savi, vahekihid seal on ja sinna On äärmiselt huvitavat jäljet ehk jäljendid jäänud ja neid me nimetame siis kõiki kokku kivististeks eesti keeles. Aga kui palju me peame ennast tagasi mõtlema, kui palju aastaid, et võiks rääkida juba, ütleme sellisest esimesest jäljest, mis võiks olla esimene jälgi, kui me nüüd ei taha jälle väga palju ainult oletuste peal elada, siis me võiksime pika aja pool miljardit aastat või peaaegu miljard aastat vahele jätta elu tekkimise algusest kuni selle ajani, kui tekivad esimesed kõvema kaanega skeleti iga loomad ja taimed ehitavad endale selliseid koomikuid kaltsiumkarbonaadist ehk lubjahullustest ja see võiks olla meil paleosoikumis ehk vana aekonna algus, siis sõidame kohe praegu ajamasinalukke, sõidame paleosoikumis detsembrikuu pühapäeva hommikusse, panen veel korraks piduri peale. Ei, ma mõtlesin seda georpoga, äkki sa natukene räägid, mis seal vahepeal juhtus, kui oli DNA molekul, kuidas nüüd selle esimese karbiga loomanik või isegi taimini välja saab, kumb see enne oli ka on olemas loomad, enne oli, kas oli loom või taim ja kui palju seda vett oli maadel. No hakkame sellest Eestimaast peale, selle kohta on küllalt raske jälle midagi ütelda selle veemaa kohta, sest mulle tundub, tol ajal toimus üks suur liikumine ja selle maa ja vee vaheldumine, kogu aeg kordoni vett, palju siis oli maa tuhtunda, saite siis mõtlesin, maa sõitis nagu üles-alla, vesi sõitis üle saali, ümmargune. Siis kui maakoes on veel seda jäika ja kõvastunud ja väga tihenenud kivimimassi vähe ja koor on väga õhuke, siis kahtlemata on see niivõrd liikuv, et me ei saagi väga stabiilsematest maakoore suurtest, nimetame siis laamideks või massideks, ei saagi veel juttu teha ja need nii ruttu lagunevad ja sulavad jälle uuesti üles, et nendest ei ole praktiliselt mitte mingeid jälgi jäänud. Praeguse ajani välja on ainult oletused. Aga geoloogide nii-öelda dokumentaalne aeg hakkab sellest, kui mandri pangad jäigad pangad juba on nii suure tihedusega niisuguste mõõtmetega et nad enam üles ei sulanud ja seal olid kergemad kivimid üles tõusnud, nagu ikkagi kõik jää tuleb ka vee peale, kuna ta kergem on, siis kergemad räniühendid jäävad kõrgemale ja raskemad vajuvad allapoole. Niisugune aine jaotumine erikaalu järgi pikkade aegade jooksul saavutab sellise seisundi, et need mundri pangad juba enam oluliselt ei muutu, võivad ainult mõni väga suurte mäetekke protsesside puhul lõheneda ja nagu me siis rääkisime, laiali sõita, aga kõige vanemad kivimid on olemas ja nendeks on üks meile kõige lähem pank. See ongi seesama Põhja-Skandinaavia meie naabermaade kaljune aluspõhi, kus ettegi meid üldse ei ole. Kõige vanemad kivimid paljundavad otse maa peal ja teine on siis labradori poolsaarel, ütleme Kanadas vana aekuna vanemast osast on küllalt vähe järele jäänud, enamus Maali aastal palju noorem, siis tuleb sinna minevikku. Miljard aastat tagasi. Aastat vana, meil ammu juba lepil tuleb, kana muneb. Sõidame poisina minevikku kaugesse minevikku, mahlase masina käima Äravil lasin, ma ei jõudnud ära kuulata seda, kumb oli enne, kas taim või loom. No nüüd me saime sellest bioloogilisest osast üht kui teist selgema pildi, aga, aga nende taimede-loomadega Moskva asi veel üpris segaseks, sellepärast et eelmine kord jõudsime DNA ja mingil põhjusel osa DNA-st kasvatas endale kesta ümber, sellest tuli siis nagu mingi rakutuumamoodi asi. Ja siis kuidagi need ained koondusid veel mingil imelikul põhjusel ja kasvatasid endale omakorda kesta ümber, mis hakkas vaatama selekteerima seda, mis sinna sisse pääseb ja mis sealt jälle välja pääseb. See oli siis nagu esimesed rakud. Kolm. Kolm, pool miljardit aastat tagasi oli selline mehhanism välja kujuneda, käik oli vees, kõik oli veel, aga siis lihtsalt see rakk ujus seal vesting ujus ja need on ilmselt väga erisuguseid. Ja kuna ümberringi oli selline ürgpuljong, nagu seda nimetati, siis ilmselt oli neil võimalik, Süüa ei rakkudel, tähendab, nad sõid nii, nagu loomadki söövad. Ja sellepärast ma kaldun arvama, et esimesed organismid, kes maa peal elasid, olid loomad. Toitu oli külluses, ei olnudki vajadust tekitada mingisugust muud mehhanismi, seda toiduvalmistamise toitas mõni teine, väiksem loom. Ei, need olid need DNAd ja valgud. Ma olen käsitee, nad ei olnud nagu taimed. Ei, need ei olnud, sest need on olemas nii taimedes kui loomadest, samuti valgud on olemas nii taimede kui loomade. Need on see põhimaterjal, millest nii taime- kui loomarakk koosneb. Aga taimerakud on selle poolest erilised, et neil on taoline aine, mida me tänapäeval kutsume klorofilliks ja see klorofüll on taoline imeline aine, mis võimaldab praktiliselt ei millestki teha, midagi tähendab teha süsihappegaasist, mis on siin kusagil meie ümber kogu aeg siis veest, mida on ka igal pool massiliselt väga keerulise protsessi tagajärjel neist kokku panna juba väga head ja väärtuslikku ainet, son suhkur, glükoos, mida me kõik tunneme, hea magus. Need olid siis need esimesed taimed, nemad tegid tegelikult täieliku sellise revolutsiooni siin maa peal, see oli võib-olla kõige esimene revolutsioon, mis üldse kunagi toimus, kui muudeti toitumissüsteem, hakati selle asemel süüa nüüd valmistehtud sööki hakati ise toitu valmistama, kas kodus, aga teha midagi niisugust ette kasvama ja kannab sulle glükoosi või see toimub, see toimub iga päev meie ümber kõik rohelised taimed, mis on nemad toodavad kogu aeg meie ja kõik loomad elavad nende arvel nendega toodetud toidu arvel. Kui nemad sibulapealse ja paneme talle ette ja pane mida koos akna peale siis kasvatage roheline sibul, mis seal üldse magus. Sest seal on neid teisi aineid ka, mis natuke kibedamad teevad, selle asja Tibedamaks põhineb, ei saa niimoodi seletada sibulale, et keerama DNA teistpidi kapates okka peeti. Jah, sibulad on seda raske seletada, aga ma arvan, kui ma ise asja mõistusega võtta, mis me pane sibulad sinna paneme kohe suhkrupeedi ja siis on meil see probleem lahendatud ka ja nüüd peaks kohe siia juurde lisama, et taimedel tähendab, kes siis gaasidest toodavad toitaineid on veel üks eriline võime ja nimelt toota lisaks ka vaba hapnikku. Ja see on niisugune erakordne geoloogia mõttes erakordselt oluline nähtus, see kuulub ka sellesama revolutsiooni juurde, sest siis alles hakkab eeldusi olema meie tänapäeva mõistes õhu tekkimiseks. Õhk on ju see, kus on ikkagi igal juhul hapnikuvaba hapnikku, lämmastikku ja süsihappegaasi ja muud. Aga tol kaugetel aegadel, enne taimestikku tekit ei olnud praktiliselt õhus üldse hapnikku. Hingata ei olnud mitte millestki ja sellepärast ei saanud kusagil mujal peale p seda olla ka sellepärast, et kusagilt mujalt poolt võimalik hapnikku saada vees olised hapniku lahustunult olemas, veest oli seda võimalik kätte saada, oli võimalik hingata, aga maa peal hingata ei olnud, sest polnud midagi hingata, hapnikku ei olnud, aga ilma hapnikuta ei ole võimalik üldse toitu valmistada, ei ole võimalik midagi teha, ei ole võimalik elada. Kas me tolle aja atmosfääri üldse õhustikus võime nimetada? Õhk on ikka vist siis, kui juba hapnik on sees, tänapäeva mõistes tänapäeva mõistes jah, siis me räägime nihukesest atmosfäärist, mis ei olnud veel õhk. Gaasipilv ei, mitte gaasipill, ta on juba natuke midagi, oi kes seda oskab öelda. Aga vähemalt süsihappegaasi oli siis põhiline osa sellest atmosfäärist, koosneski süsihappegaasist, lämmastikku ja tol ajal oli mereloomadel ja ka nende taimedel järelikult hoopis teine nii-öelda see aineline tasakaal. Ja selle asemel, et need loomakojad oleks kaltsiumkarbonaadist ehk lubiainest, olid nad põhiliselt magneesiumkarbonaadist ja magneesium kaltsiumkarbonaadist või räägime siis umbes sellest ainest, millest tänapäeval on dolomiit nagu Saare dolomiidi. Praegu tehakse meile ilusaid esemeid, Sirje, Saaremaal elasid dolomiidiloomad ja mujal, elasime teisega oma. Oi, kuidas ootan, et vees kasvõi salaja ujuks veidi vetikaid ja planktonit ja kala ja väike merihobu ja kilpkonna õige suur. Siit algaks mereelu iluduse. Kas taimed tekkisid ka alguses vees või maa peal? Ikka kõik oli seal veel, sest kui ei olnud seda vaba hapnikku ei olnud kusagil mujal kui vees võimalik hingata, nii kaua pidi kogu elu olema vees, kuni vees olevad taimed tootsid nii palju hapniku, tekiksid atmosfäär, kus oleks siis hapnik sees, oleks võimalik hingata ka mujal kui vee sees minna, võimlemist küll seda masinat nii palju edasi kruttida, et et need tagasi nimetame veel, kui palju umbes aasta tagasi tuleb minna kaks miljardit, võime julgelt ära trotsida, hadime natuke ka niimoodi, et kas ma lasen nüüd selle Coppola asest. Õhus on juba hapnikku piisavalt, et hingata. Abki vidinat maismaa on täiesti paljasse tühi, ei ole taimi ja loomi ainult kaljud ära, kui ilusad ja mitmevärvilised kaljud. Äike päike paistab troopikas täiusla tunduvalt palavalt kui praegu, aga ilmselt on enamik maakerast ka pilves ja väelkule. Seda oli ka ikka küllalt ja mered on tunduvalt laiemad ja madalamad kui tänapäeval. Selliseid sügavaid ookeani, mis on üle viie kilomeetri, praktiliselt tol ajal ei olnud, seal on ookeanis hüvikud, ulatuvad üle 10 kilomeetri, aga need süvikud tekivad ainult niisugustes kohtades, kus ookeani kuu aega mööda liikudes sukeldub nende kergemate kontinentide alla. Ookeanilt võttis saadik väärise ema surmaratturid sõitvad nagu paadid pooleks lähevad. Silver, sa oled seda nägu, et sa tahaksid ujuma minna? Ma ei tea, kas, kas on võimalik nii suurt Alagi sind ära ei ole läinud, natukene taimi ja need pisikesed teises mõttes jälle äkki on liiga kuum, kannatad ära, ei ole hea vannivee temperatuuriga vesi ära igaks juhuks mine sellepärast, et kes teab, keda seal kohata esinemist väga puhas, esimest kinglooma võinud hetk ma ei tea ja kindlasti igasugused ainuraksed, sellised nagu praegu on olemas, aga ma arvan umbes miljon erinevat liiki või sellist, keda me ei oska ettegi kujutada, sest nad on suures osas tänapäevaks kindlasti välja surnud. Surevad vaesekesed, üks huvitav seaduspära, mis on nüüd selgeks tehtud loomariigi arengus. Need organismid, mis on madalama arengutasemega Nendel on sageli eeldusi säilida kauem, aga kõik väga kitsalt spetsialiseerunud mingi väga kitsal elutingimustes elama. Kui elutingimused muutuvad, siis nemad ei suuda kohaneda ja nemad surevad täielikult välja. Näiteks tülo piidid surid juba välja, vana aekonnas. Aga palju algsemad organismid, needsamad, kellel üldse kõvaski letti ei ole. Nemad elavad tänapäeval, kui see aeg olnud, mis praegu oleme, me oleme vana aeglane alguses vana aeglane algus on meil tagasi võtta umbes 600 miljonit aastat 600 miljonit ja meie esimesed paekihid hakkasid tekkima 500 miljonit aastat tagasi. 100 miljonit aastat on see aeg, kus meredes meie lähedal veel seda lubi setteid ei tekkinud, vaid ainult liivad ja savid ja mikspärast. Me olime sel ajal selle oma kontinendi ehk pangaga lõunapooluse lähedal hoopis teises maakera osas ja sellest ajast peale kuni tänapäevani on see mandripank kus meie madal meri, Balti meri, kunagine, nimetame seda vana balti mereks peal, oli, see oli lõunapooluse lähedal ja ta siis reisis läbi troopika siia põhja poole. Miks siis ühe koha peal selline pauk, mis siin olid, me praegu oleme, see ongi niisugune huvitav mäng, selleks peaks kohe vaatama neid vanu, väga vanu, paleogeograafilisi, noorte, kus nüüd Londoni pankadeasendid olid hoopis teisiti kui praegu. Aga kus neid kaarte kätte saab, neid kaarte on juba nüüd neil raamatutes trükitud päris huvitavaid, ainult et häda on küll, et eesti lastel ei ole sellist lasteraamatut veel tehtud, mis ikkagi oli siis, kui see pauk oli sealpool, siis kui siinpool oli siin pool, oli siis tohutu madalookean umbes niisugune, nagu praegu on vaikne ookean, mandril pangad, kontini tulid palju väiksemaid rattaid madalamad ja kõik olid ühte kohta, kõik ei olnud ühes kohas, nüüd oli mitmes kohas, aga oli vahepeal aegu, kus nad järk-järgult sõitsid üksteisele lähedale, ookean kadus vahepeal ära ja siis tõesti põrkusid kokku ja nende kokku põhkamise koha peal tekkisid kõrgmäed. Kati ruutaabee kaabeerutame luudetkee maa peal veeni, meie vaataksime seeni, mis elu on, kui suur ta hoolt. Kui tark ta on ise elu üleüldse olla. Aga minu isa ikkagi hästi aru, kuidas need kivimid siis edasi sõita saavad või noh, need paugad, kas seal oli siis niimoodi, et vahepeal läks neil Alt tulisemaks ja siis läks vedelaks kivisel alla siis teine kivise, mis oli peol pool oli külmem, et see siis libises selle vedela peal või geoloogid on seda juba ammu kindlaks teinud, et mida sügavamale maakoore sisse, seda soojemaks selle järgi võib väga selgelt ja kui juba lähme kilomeetri sügavusel, siis on seal nii kuum, et vesi aurustub momentaalselt. Järelikult maakera tuuma väga tiheda materjali ümber on üks vedelkivimite vöönd ja see on ikkagi meie mõistes väga paks ja, ja selle peal need mandri pangad ujuvad. Mandri pangaaines on kergem ja kõige raskemad elemendid on duumasse kooldunud. See on üks aine küllaltki keeruliste protsesside tagajärg ja siin oma radioaktiivsete ainete osa oluline, et nisa nagu tuul ja nagu ookeani seal hoovused, vesi liigub kogu ookeani ulatuses ühes kohas nagu Arktikas ja Antarktikas, külmades kohtades vesi jahtub, külm vesi on tihedam, vajub, vajub põhja, vajub ookeani põhja, teises kohas jälle need hoovused kerkivad nagu Aafrika idarannikul, kerkivad jälle uuesti ja läänerannikult kehtivad välja. Ja nad on selle pika aja jooksul, kus nad ookeani põhja mööda nüüd sirkuleerivad rikastuvad TWA ainete poolest, mis on elule väga vajalikud ja siis nende tõusu hoovuste aineline koosseis on sageli rikas fosforiühendite poolest mis võimaldab elul väga nii-öelda massiliselt vohama hakata nende hoovuste koha peal. Me tulime selle ookeani juurde sellepärast tagasi, et mõista, et väga need sügavuses maa kohe alused, vedelad, kivimid, hobused ilmselt sirkuleerivad analoogiliselt. Ja kui üks hoovus Ühes suunas läheb, siis ta kannab seda maa gootmis tema peal on aegamööda selles suunas, muidugi on need tihedat, väga tihedat ainet võimelised liikuma ainult väga aeglaselt. Üks kard, Väige seen, vaiksel rahunenud maal, esimees saab muud tipa-tapa astustegogerba all. Andke mulle kirja kähku, kes on stega käefa, millal tema esimees saagu teegima all. Me jõudsime sinna vanaoja algusesse, kus olid siis esimesed sellised elukad veest tekkinud, kes nagu kesta selga tõmbasid. Ja esimesed kestad ei olnud mitte veel sellest lubiainest, mida me nüüd oma paegistilise hästi tunneme. Need olid fosfaadist, bikiinilaadsest, magneesiumi, magneesium, kaltsiumi ühendist olid vetikate loodud niisugused koorikud meres midagit, vetikat ja just nimelt need kunagi oli merepõhi, kuda madal meri hoia, päike paistis küllalt ilusti läbi selle veekihi, kuni põhjani olid muhud ja nende Musudest tekkis sinna selle alla omamoodi koorik laines koorik ja neid koorikulisi moodustisi olid vana aekuna kõige vanemates kihtides väga palju ja sellest vana aekunast varasematel aegadel veel igasugused sellised kodadega elukaid oli palju, neist me teame, et nemad olid olemas, sest nende kodadest on jäänud siia poekividesse ja igale poole jälgi. Aga ilmselt oli terve rida ka ilma igasuguste ja võib-olla jalad, need võisid olla jalada. Võib-olla olid neil sellised haarne moodi asjad, võib-olla olid osa sellest üherakulised, kes kuidagi hüppasid või silmatoit. Kaldun arvama, et enamikul ei olnud erilist tarvidust ringi vaadata olnud, võiks ka nii käsikaudu ringi liikuda. Ei olnud vajadust väga ettevaatlik olla, sest noh, kui sa kellelegi otsa tormasid, enamasti ei olnud ta ilmselt sinul ohtlik ja sa võisid talle otsa komistada küll silmad ongi üheks tunnuseks, et need loomagrupid on oma selle kohanemisega väga kõrgesti spetsialiseerunud. Fännina kaldun arvama, et kõigepealt tekkis siiski silm, silm, tegelikult on olemas juba päris ühe rakulistel organismidel, ta ei ole päris selline, nii nagu meie silm on, aga see on selline osa sellest rakust, mis on võimeline valgus tundma, valgusele reageerima, näiteks praegu üherakulised organismid on sellised olemas. Me teame, Nendega on katseid tehtud, pöörduvad, et kui me paneme talle valguse peale, siis üks osa nendest, kellele see valgus meeldib, lähevad sinna valguse poole ja teised, kellel see ei meeldi, lähevad kuhugi pimedasse ära, nii et selline asi on olemas. Aga enne oli juttu sellest vanaaegsest kaardist, võtame järgmise saatesse need kaardid kaasa, siis me saame juba siilile kah selgeks, kuidas need väiksemad pangad suuremates lehtedes äkki lapsed leiaksid ka järgmiseks saateks võib-olla omale selle üles kodus. Kui lapsed joonistavad meie jutu järgi, kuidas nad seda kõike ette kujutavad, siis võime saada küll väga imelik iirlase kriidi, kes väga huvitava pildi kerast kahtlemata, et praegu on kõik olemas ja läks see mulle viis esijalaga kuivanud vesi ei ole väga sügav. Midagi juba ujub ees, miski asi veel ei õitse, aga juba lopsakas see on hea mõte. See on hea mõte, nii et see mandri pauk on lõunanaba lähedal, see meie, meie pank paralleelselt olid ju ka teised pangad, mis vahet kokku põrkasid, aga siis nad olid hajutatud rohkem ühele maagia poolele, umbes nagu praegugi, Aasia ja Aafrika, see on kõik ühel pool ja Vaikse ookean on peaaegu ilma saateta teisel pool, nii et maakera ajaloos on korduvalt olnud neid perioode, kus need kontinid on kokku sõitnud. Ja siis on näe, tekke periood, kus need kontinendid kokkupõrkekohtades kõrgele pressitakse, kihid üles ja teised, kui ele nad laiali sõidavad, siis on need madalmerede leviku kõige suurem periood ja kus kontinid on suurel määral ka vee all. Jah, ja siis mulda meil veel ei ole ja need kontinendid on kõik täiesti paljad kaljud Meid oli, vist on jah, aga et seda asja paremini ette kujutada, mul praegu tuli selline mõte, et tehke kodus plastiliinist, kas siis ütleme aasiakujulise tüki ja sinna juurde India kujulise tüki ja Aafrika kujulise tüki ja tehke nad sihuksed, umbes sentimeetri paksused tükid ja vaadake siis, kui need sõidate täie hooga, kaks tükki teineteise vastu, vaadake, mis toimub. Te näete, et need kaks otsa teineteise vastu põrkavad, need tõusevad üles ja Voltuvad niimoodi lähevad nagu veidi rulli ja tuleb kõrgem koht sinna kokkupõrke koha peale, seda võtet lumega õues lumelabidaga lükata tuld vastu kõnnitee serva, sissekäik tõuseb üles ja kaugemale ei lähe ka lumega teha. Ühesõnaga niimoodi on võimalik aru saada, kuidas need mandrid kokku põrkasid ja kuidas seal vahe siis tekib see mäki või kui need kaks mandri panka üksteise vastu põrkasid vee all siis tekkisid vee all mäeahelikud niimoodi, et need kaks otsa, kui need küllalt suured jõuga kokku põrkavad, siis pressivad vastastikku teineteist üles ja tekitavad neid mäeahelike sinna vastu. Nii on võimalik võib-olla natuke paremini asja ette endale kujutada. Elu oli rõõmus, et vaatame, mis saab. Kui ta ükskord suureks kaas tahab kes siis elab?
