Tere esimesel laulupeol 1869. aastal osales neli orkestrit, 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Laulupeo peakomitee koosnes seitsmeteistkümnest liikmest. Juhataja Ado Albert, Hugo Willigeroode abiesimees, Johan Voldemar Jannsen, Tartu gümnaasiumi õpetaja Jakob Hurt kolm üliõpilast, Tartu Ülikooli ja Vanemuise esindaja, Tartu linnavalitsuse ametnik, pottseppmeister Tartu-, Maarja köster, restorani omanik, maalermeister, kaks majaomaniku, üks kaupmees, üks voorimees ja üks trükikoja omanik. Mida nad laulupeol sõid ja jõid. Sellest räägib Eesti Rahva Muuseumi teadur Anu Kannike. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Esimese laulupeoaastal 1869. aastal on märgitud, et sellel aastal lõppes Eestis suur näljahäda. Kui suur see häda siis oli? Häda oli päris dramaatiline tegelikult juba ka laulupeole eelnevatel aastatel siis 1267 68 oli väga Tauane aasta. Nii viljaga kartulisaak ikaldusid näiteks siis kirjutati, et kartulid olnud ainult oasuurused. Sellest tulenevalt kartuli ja viljahinnad tõusid väga kõrgele. Ja ka siis valdade magasi aitadest paljud 1868 69 alguses olid, olid täiesti tühjad. Ja toidupuudus omakorda tekitas kurnatust aitas kaasa nakkushaiguste levikule nagu tüüfuse düsenteeria. Nii et tulemuseks oli võrdlemisi järsk demograafiline tagasilöök. Võib öelda, et isegi kogu 19. sajandi selline suurim suurim langus et näiteks siis Eestimaa kubermangus 1869, sellel samal laulupeoaastal oli negatiivne iive lausa 17 protsenti. Ja näiteks siis Läänemaal sellest on kirjutanud Mihkel Mardna. Et Mihkli kihelkonnas suri siis lausa 40 50 inimest nädalas. Et see oli siis nad tõesti ikkagi päris päris raskeoluga ühes kihelkonnas, mitte üle Eesti sellesamas ühes ühes Mihkli kihelkonnas ja muidugi, ega me ei saa nüüd minna sinna täpselt kontrollima, aga noh, kuivõrd ta ise sealt pärit oli, et noh, igatahes oli see asi päris päris päris tõsine. Nii et, et ja mis asja veel keerulisemaks tegi. Et tõesti ju vallad iseenesest oma elanike eest pidid hoolt kandma, kuid neid neil ei olnud enamasti piisavalt ei ressursse ega oskusi siis selle toidupuuduse leevendamise eest hoolitseda. Nii et tegelikult siis ikkagi pigem pigem mõisad ja ka riik pidid võtma aktsioone, et seda rahva häda kuidagi leevendada. Milleks siis asutati, hädaabikomiteesid, koguti annetusi, ka organiseeriti supikööke ja gaasis kogukondadele anti laenu, mis oli iseenesest positiivne samm, kuid teisalt jälle oli probleem selles, et see abi siis ikkagi jõudis, pigem talu pere meesteni, kuna siis laenu tuli mingil hetkel tagasi maksta ja vallad siis vaesematele liikmetele nagu vabadikele sulastele. Nad ei tahtnud seda seda abi anda. Et, et selles mõttes see olukord oli keeruline ja üheks siis jällegi demograafiliseks tagajärjeks oli ka see siis, et rahvaarv omakorda hakkas väheneva väljarändamise tõttu et just needsamad siis vaesemad külaelanikud lootuses leida maad rändasid, siis noh, tollal peamiselt Kaukaasiasse. Nii et siis ka laulupeo eel lahkus siis eriti siis Eestimaa kubermangus ligi 10000 1000 inimest. Ja kui me nüüd laulupeost räägime, et kahtlemata siis selline raske seis mõjutas ka laulupeol osalemist, et lihtsalt ei olnudki võimalik sinna tulla kehvuse tõttu. Ja kui me vaatame statistikat, siis tõesti, et nendest piirkondadest, mida näljahäda eriti raskesti tabas nagu loode ja Lääne-Eestist ei ei tulnudki ei, ei koore ega kuulajaid. Põhiliselt ikka Mulgimaalt oli lähemal ja kus oled jõukamad inimesed? Just jah, jah, nii võib öelda küll. See näljahäda puudutas siis eeskätt ikkagi talurahvast ja vaesemaid linnaelanikke, mitte niivõrd aadlikke ja sest kahtlemata maisad ka selle saagi kaldumisega kaotusi kandsid. Aga, aga eks neil olid ikkagi olemas olemas tagavarad ja ka rahalised ressursid siis ju ka imporditud d arvestataval määral vilja mida siis tavaliselt sel ajal inimesed sõid ja jõid, see oli väga erinev vastavalt sellele, kes nad olid parajasti kahtlemata ja et kui me räägime 1860.-test aastatest siis sisse kontrast nüüd talurahva toidulaua ja, ja baltisakslaste roogade vahel oli, oli üsna üsna suur siis taluinimeste toidus domineerisid sel ajal veel täielikult teraviljaroad. Ehk siis peatoidus saadi oma põllul kasvatatud viljast. Sellest siis valmistati tähtsamad söögid, leib, pudrud, igasugused kakud, samuti kama, kaerakile, aga ka joogid. Nii et tõesti see suur tugisammas oli siis teravili, eeskätt oder ja rukis. Kuid need samas siiski 1800 kuuekümnendad seitsmekümnendad aastad on selles mõttes murranguline aeg, et hakkab ikkagi laiemalt levima. Kartul. Kartulikasvatuse algus on küll juba 18. sajandi lõpul, kuid mõisa põldudel talu põldudele jõudmine võtab aega sellepärast et talupoeg konservatiivne algul suhtub kartulist umbusklikult. Kuid et miks see oli oluline, et just see kartuli laiem kasvatamine aitas tegelikult lõpuks üle saada nendest näljahädadest. Ja esialgu kartul oli peenem ja pidulikum toit näiteks siis lihaleemes keedetud kartulid olid ainult peolaual. Kuid siis juba laulupeojärgselt aastatel sai kartul tavalisemaks, seda hakati sööma igapäevaselt ja näiteks siis seal toimusid sellised väiksed muutused, et kapsasupi asemel pigem tehti kartulisupp. Ja ka siis ärkamisaja kümnenditel tul tasapisi hakkas kõrvale nihutama selliseid ürgse maid. Vilju nagu naeris ka läätsed, jaga hakkas vähenema siis herneste ja ubade tarvitamine. Et kui me räägime siis sellest teravilja kesksusest, et seda näitab meile ka keel, et me ka siiamaani räägime lihast, piimast ja kalast kui leiva kõrvasest. Kuid noh, tollal siis see oligi reaalsus. Et need olid sellised väiksema osakaaluga lisandid ja liha siis tõesti söödi vaste vast heal juhul paar korda nädalas. Kuid suveperioodil oli seda eriti eriti harva. Ja ka tuleb öelda, et siis liha üle peeti hästi rangete arvestust. Et seda siis mitte igaüks ei võtnud vabalt laua pealt, siis ikkagi peremees seda jagas. Kui me võrdleme seda kõike siis oludega baltisaksa majapidamistes siis seal toidulaud oli mõistagi rikkalikum. No esiteks loomulikult oli neil rohkem ainelisi võimalusi, aga samas just ka baltisaksa elulaadile oli iseloomulik ja väärtustati kõrgelt sellist koduse mugavuse nautimist. Et söök ja jook siis olid, olid tõesti prioriteet. Ja ka igal võimalusel armastati külalisi lookas laudadega ka võõrustada. Nii et kui me loeme mälestusi, siis paljudes ka baltisaksa mälestustes kirjutatakse, et et siis siinne külalislahkus oli palju suurem kui Saksamaal. Toidukäike oli arvukalt ja näiteks siis juba 18. sajandi lõpus House Hupel kirjutab nii, et vahel ületavad nende perekondlikeks pidupäevadeks kaetud söögilauad oma toreduselt kaverstlike vastuvõttude omi. Et kui see, kui see nii ei olnud ka igas mõisas, siis päris mitmed kindlasti. Ja ka siis kunstiajaloolane Ants Hein on sellest kirjutanud. Et paremates mõisates ikkagi lauad olid iga päev sellisel tasemel kaetud. Et ka juhusliku külalise ees ei tulnud häbeneda. Ja et küllap siis ka sööma jooma, mindigi sageli ette teatamata jäädi terveks nädalaks. Ja kui me nüüd vaatame seda, seda menüüd konkreetsemalt, siis erinevalt taluperest siin oli palju rohkem liharoogi kusjuures näiteks kokaraamatute sisu koordi vaadates torkab kohe silma, et, et üsna vähe on sealiha. Kuid rohkelt on retsepte härjalihast vasikalihast ka väga armastatud olid, olid metslooma ja linnupraed. No näiteks siis armastati marineerida metslinnuliha vürtsidega maitsestatud äädika mee ja siirupi kastmes. Ja millest loomulikult kõlab hästi, kõlab päris päris huvitavalt ja mis, mis, mis ei ole võib-olla meile või mis meile võib-olla natukene võõrastav. Et me leiame baltisaksa kokaraamatutest ka mitmeid praeretsepte laululindudest näiteks siis niisugune roog nagu praade 20-st Laakesest, mida serveeriti õunte ja rosinatega. Ago taldrikule jõudsid ka näiteks vindid, rästad see nagu ei kõla enamasti noh, et meie, meie tänapäevase niisuguse vaate vaatekohalt jah, pisut pisut nagu on ehmatav. Aga tol ajal oli see täiesti täiesti loomulik. Selline maiusrooga. Ja, ja siis, mis ka kindlasti eristas baltisaksa kööki talupoeglikust oli siis puuviljade ja ka ja ka juurviljade rohkus. Et hästi, siis, kui talupojalaual olid klit heal juhul naeris kapsas ja tuli ka kartul siis mõisates tarvitati nii imporditud aedvilju puuvilju kui ka kasvatati näide oma triiphoonet mõttes. Ja siis baltisaksa dollastes aiandus käsiraamatutes on siis näiteks õpetused, et kuidas siis hästi kasvatada ananassi, sidrunit, melonit ja tõesti ka siis mõisatele ja, ja linna kõrgkihile suunatud kokaraamatutes. On on palju lõunamaa puuviljadest roogi mis on võib-olla veel huvitav ja mis näitab ka seda luksuse ihalus, on see, et kui nagu teod, Dude toiduained ei olnud saada siis valmistati kohalikke ersats delikatesse näiteks siis marineeriti tooreid, ploome ja siis saadi nii-öelda vale oliivid või siis ka marineeritud kressi, seemnetest tehti valega Pareid ja ka millest muidugi talupoeg undki ei näinud. Niisugune köögivili nagu spargel. Et seda siis ka kasvatati spetsiaalsetes köetavates triiphoonetes. Ja muidugi siis mis oli ka suur erinevus, oli see baltisaksa köögis tunduvalt rohkem kasutati maitseaineid et just isegi teatud toidud võisid olla sarnased või lähedased, kuid siis baltisaksa kokkade kindlasti lisasid rohkesti mitte ainult soola ja pipart, aga ka ingverit, nelki, muskaat, tee loorbereid jällegi, et mälestustest, siis võib lugeda, et need maitseainete lõuad olid siis alati alati toidulaual. Ja kas sa oled ei pannud tähele või ei olnudki üldse? Näiteks porgandit ja porgand, nüüd talu põldudele tuli ta hästi hilja, tegelikult alles 19. sajandi lõpus. Et ma arvan, et need laulupeolised seda vaevalt et väga ohtralt sõid. Ja, ja noh, ma olen ka vaadanud ajakirjanduses just nagu jälge ajanud, et millal see porgand siis tuli ja, ja tundub, et eestikeelses ajakirjanduses isegi algul pigem seda tutvustatakse, kui, kui hea, et loomasööta ja siis ütleme seal 19. 20. sajandivahetusel, siis ta tuleb naguniimoodi laiemalt. Et jah, pigem pigem uuem roog. Võib-olla, mida siis veel, mida siis veel võiks, võiks nimetada, et mis siis baltisaksa köögis olid eriti armastatud Road. Et armastati siis võileibu? Muidugi mitte selliseid tänapäevaseid, kus me paneme lihtsalt väikse juustuviilu või vorstitüki vaid need olid sellised väga rikkalikult kaunistatud üle ülekuhjatud kõiksuguste erinevate küll küll salatite, küll küpsetatud liha, küll juustuga ja, ja gaasised vaadates kokaraamatuid, et just soovitatakse need garneerida siis tarretise värvilise tarretiseribadega, et see siis oli olnud eriti eriti peen peenia, uhke aga midagi armastati igasuguseid täidetud pannkooke, näiteks puljong, käid pirukatega ja mis seal ka võib-olla baltisaksa köögis hästi selline vastupidav, mida ka veel 20. sajandi baltisakslased on armastanud teha ja süüa, et siis selline kollane kringel, see oli siis nagu selline ka väga armastatud, armastatud ja levinud piduroog. Ja kui nüüd veel veel võrreldav võrdluse juurde tagasi tulla, et, et loomulikult elulaad oli ju niivõrd erinev, et see mõjutas ka seda söömise rütmi. Et kui siis kui siis taluperes tõust juba varavalges tööle päikesetõusuga siis tegelikult mindi sinna tavaliselt täiesti tühja kõhuga. Ja hommikusöök oli, olles siis kella kaheksa-üheksa paiku siin küll oli üks erand nimelt siis kevadel, kui saabusid rändlinnud, siis võeti varahommikul enne tööd natukene paar suutäit, et toitu ehk siis linnupetet. Ja selle taga oli siis uskumus, et kui sa tühja kõhuga lindu näed või kuuled, et siis see võib tuua häda ja haigusi, kuid siis reeglina jah, alles siis pärast mitmetunnist tööd sai siis natukene kõhtu täita lõunat sõid, siis sai talupere kuskil kella kahe-kolme paiku, kui aga peamine söögikord oli, siis ikkagi õhtusöök ja see oli oli päris päris hiline, siis olles pärast päevatööde lõppu kuskil üheksa, 10 paiku. Et see oli siis see söögikord, kus tõesti kõht ka täis saadi. Seevastu siis mõisas näiteks ei olnud ju mingisugust vajadust väga vara virguda. Ja seetõttu korralikku hommikusööki pakuti hilisel hommikul isegi vahetult enne lõunasööki. Ning kui siis talus söödi, võib-olla hapud Tru võidi süüa ka hommikul eelmise päevasuppi näiteks noh, siis baltisaksa peres armastati võileibu ja ka kindlasti siis kohvi või teed lõuna baltisakslastel toimus kuskil 12 ühe paiku. Ja see lõunas ka tõenäoliselt venis kaunis pikale, kuna see koosnes tavaliselt kolmest-neljast käigust. Kui aga olid külalised või olid mingisugused pühad, siis oli, oli tavaline tserveeriti lausa lausa viis-kuus käiku. Siis söögikordade vahel olid mitmesugused kohvijoomised, teejoomised ja ka siis vahepalad. Näiteks siis söödi vahepeal puuvilju või siis joodi pulssi. Ja õhtusöök oli siis kuskil kella seitsme-kaheksa paiku kuid ka, mis siis on mälestustes kirja pandud. Et enne kui õhtusöögilauda üldse istutud söödi pääl suupisteid, et võeti siis tervisenaps, suupisted, aga need ei olnud mitte mingisugused väikesed palakesed vaid seal võis olla kalamarja, lõhet, heeringat, suitsuliha, nii et see kõht võis olla juba tublisti täis veel enne kui üldse jõuti, jõuti lauda istudagi neil pidid olema probleemid kehakaaluga. Noh, kui me nüüd vaatame neid säilinud fotosid baltisakslastest, et siis jah, et eriti eriti seal prouad on ju päris päris kogukad, et ei, ei, ei saa öelda. Kui nüüd laulupeo juurde tulla selle esimese laulupeo juurde, see oli ju jaanipäeva aegu. Mis siis, võtame kõigepealt eestlased, kes laulupeole läksid. Kas nad võtsid toidu kaasa, kui palju nad võtsid toitu kaasa, mis neil oli kaasavad? Ja et kõigepealt alustame sellest, et üldse talupoja toidulaud oli hästi hooajaline mis oli tingitud siis põllumajanduse tsüklitest ja tegelikult see kevadsuvine periood oli, oli toidu poolest kaunis kidur. Sest et loomad ju olid sügisel tapetud, lihavarud olid saanud otsa enamasti varakevadeks kuid samas siis saadi natukene uut toidulisapiimast, kuna kevadel tulid lehmad lüpsma ja siis toidu kõrvale valdavalt joodi küll hapupiima, aga siis putrudele või suppidele saadiga natukene rõõska piima lisada. Nüüd, mida suvel veel oli võtta? Üldiselt jätkus ka soolasilku. Et, et seda siis sisema rahvas vahetas oma vilja vastu ja seda siis söödi aasta ringi. Kui me nüüd räägime sellest kehvast ja isegi isegi näljaajast, siis ei saa unustada ohaka looduslikke toidutaimi. Et just just ikaldusaastatel olid väga väärtuslikuks lisandiks näiteks noodid, nõgesed ohakad, et kui siis leivavilja nappis, siis leivale muidugi lisati aganaid. Aga ka näiteks siis sammalt tõrusid sõnajalgu. Nii et võib ette kujutada nüüd, et kui laulupeole tuldi, no siis kindlasti üks peamisi asju, mis oli moonakoti sees, oli siis kas leib või mingisugused kakud. Kuna teekond kestis ju omajagu kaua ja ka laulu peal ju beibiti päris mitu päeva siis mõistagi ei saanud kaasa võtta midagi, midagi riknevad. Et eks seal siis olidki tõesti leib, käkid, ma kujutan, võisid olla ka näiteks soolaavad või herned, et, et see on ka midagi niisugust, mis, mis säilib ja mida ka noh, peaaegu kõigil ikkagi ikkagi oli. Ja võib-olla siis tõesti sellele sõiduteele, kellel oli, sai kaasa võtta, aga siis toidukarbiga natukene soolasilku paremad inimesed äkki natukene võid. Aga üldiselt, et eks eks see toidumoon oli niisugune, niisugune napp kuid samas kui vaadata tollast ajakirjandust, et siis ikkagi see entusiasm ja, ja vaimustus sellest laulupeole tuleku võimalusest oli niivõrd suur, et see natukene korvasse tühja kõhtu. Et näiteks siise Perno Postimees kirjutas juba pärast laulupidu niimoodi, et kes see aastase leivapuuduse pärast mööda läinud talvel oma kõhtu rihmaga tugevasti oli tõmmanud, pidi seda nüüd veel enam kinni tõmbama, aga laulmist ei jätnud ta järele. Nii et ikkagi ignoreeriti seda, seda kehvustja ja tuldi, tuldi ikkagi. Ega nad ei saanud ju päris kõike sööki kodust kaasa võtta, sest et teisipäeva lõunaks pidid nad olema registreerinud lauljad ennast ja pühapäevani kestis ja täpselt et jah, et kohapeal, eks nad said lihtsamat toitu osta kõrtsidest. Ja eks olid ka, olid ka vürtspoed, kus sai siis kus ta ka näiteks siis sealt hapukapsast või kurki või soolakala. Kuid noh, tõenäoliselt kindlasti Sis peenematesse, söögimajadesse ega, ega lokaalidesse nendel lihtsatel lauljatel ikkagi asja ei olnud. Mis, mis veel puudutab seda toitumist nüüd et laulupeokomitee esialgu oli plaaninud lauljaid tasuta toita. Kuid kuna siis komite majandussees oli üsnagi kehva, siis see osutus üle jõu käivaks. Ja pidukomiteega siis avalikult teatas. Et peo võõrastele ei suudeta mingit mugavust kindlustada. Kuid teisalt kõik osalejad said tasuta öömaja linlaste korterites ja sellega seoses siis mõnel laulukooril ka vedas näiteks siis Maarja-Magdaleena kihelkonna lauljad said peavarju ühe peakorraldaja Hayries Rosentali, kes siis oli ka üksiti Janseni väimees, et vääris Rosentali vanemate juurde päris luksuslikku korterisse. Ja nemad siis said pererahvalt näiteks hommikukohvi ja saia ja õhtul ka teed ja võileibu. Nii et oli ka, oli ka niisugune võimalus kuigi tõsi, enamus lauljaid siiski pidi leppima kitsamate oludega ja ka ikkagi tuginema siis oma oma leivakotile ainult. Aga tasuta öömaja see on ju ka ikkagi suur asi oli tol ajal, see oli väga suur asi ja tõesti see näitab ka seda, et ikkagi toetuslaulupeole ka Tartu elanike, nii nii eestlaste kui ka sakslaste seas oli vägagi arvestatav. Süsteem oli siis selline, et kõigepealt siis laulupeokomitee, et avaldas üleskutse Tartu elanikele, paludes siis lauljatele tasuta korterit anda. Siis edasi need üleskutsed trükiti sedelitele, millest sai siis talongi ära anda ja tagastada seal vastus. Ja ka siis korraldusse komitee liikmed ise siis tõesti viisid need üleskutsed laialimajadesse ja tõid ka hiljem tagasi, nii et nendel nii-öelda korteriomanikel ei olnud erilist vaeva. Aga siiski kokkuvõttes siis neid kortereid pakuti isegi isegi rohkem, kui, kui vaja oligi. See oli siis eestlased, lauljad, kes kohale tulid, ligi 900 inimest, aga korraldajad korraldajad korraldasid ju omaette pidusööke ja nad korraldasid oma ettepidu kindlasti siise juhtida Janseni kodus. Aga ka siis oli ka üks suur ja ühine pidusöök, mis leidis aset laulupeo teise kontserdipäeva ehk 19. juuni õhtul õhtul kell seitse Vanemuise seltsi Sis tollases Tähe tänaval asunud üürimaja aias. Ja seal siis aukülalised ehk siis korraldajad kutsutud peenemad külalised, nemad said siis süüa tasuta. Kuid siis tavaosalejad said ka osa võtta, kuid pidid ostma pileti. Ja ütleme, selles mõttes oli üpris demokraatlik üritus, et teadlikult siis sellest pidusöögist osavõtjad telepileti hind ei olnud väga kallis. Nimelt siis kolmekäigulise õhtusöögi sai 90 kopika eest ja kahekäigulise 50 kopika eest ning seal olid siis ka menüüs korralikud soojad road, mis täpselt, kahjuks seda me ei tea. Kuid siis sai ka osta eraldi raha eest siis jooke, mitmesuguseid veine, šampanjat ja mega, teame sellest kõige suuremast pidusöögist siis natukene rohkem. Heinrich Rosenthal oli mälestuste kaudu, kes siis kirjutab, et, et sellel pidusöögil oli valitsenud tohutu pidu, rõõm. Aga et see polnud sugugi mitte liiga palju maitstud jookide tagajärjeks. Ja ta väidab, et pidusöögil ega ka pärast seda polevat ühtegi purjus inimest näha olnud ja selle üleolevat imestunud isegi politseid. Noh, loomulikult see võis olla nüüd natukene ilustatud pilt, kuna Rosenthal ise oli korraldaja, aga noh, siiski, et tõenäoliselt see ülev meeleolu tõele ka vastab. Ja nüüd nendes korraldajate peredes, eks seal siis ikkagi järgiti neid samu kohalikke baltisaksa traditsioone. Et õhtusöögid, pidusöögid olid pikad, mitmekäigulised kindlasti siis enne sööki pakuti veel napsi ja suupisteid ja, ja siis õhtusöögiga, alati koosnes lisaks vestlusele ka musitseerimine ja tants. Ja mida siis veel võidi pakkuda, kas siis soojaroogi, aga ka salateid ja võileibu. Et näiteks siis Janseni tütar Liidia kirjutab et nende kodus siis õhtuks pigem pigem söödi külmi roogi, joodi teed ka veini lauldi ohtrasti, nii ühiselt kui ka soololaule. Niiet et, et siis see peenemate inimeste pidusöök kindlasti oli pigem baltisaksa aadlike kui ka talupoeglik. Ja, ja kui me rääkisime külalislahkusest, siis samasugune külalislahkuse ka iseloomustas Tudulinnamiljööd. Et näiteks siis Karlova mõisa ostnud kirjanik pulgaarin ka kirjeldab Tartu sellist mentaliteeti, et kôik üpris külalislahked, aadelkond, professorid, kaupmehed saavad tihti kokku lõunalauas õhtusöögil teejoomiseks ja postitavad teineteist ilma laastava luksuseta, aga siiski enneolematult hästi. Nii et jah, eks eks see selline elu elu nautimise armastuse eks seda jagas ka kindlasti näiteks Jansen Jansenite pere hommikusöök oli siis mitte linnupete, vaid ikka korralik pruugost ja korralik pruugozda. Eriti kui olid ka peavarjusaanute külalised. Et me jällegi täpsete roogade kohta meil infot ei ole, aga võib arvata, et ilmselt pakuti võileibu kindlasti joodi kohvi või teed abiks olid ju ka teenijad, kuid ka siis näiteks Lydia Jannseni enda majapidamisoskused olid, olid täiesti korralikud. Et näiteks ta siis oma kirjades mainib seda, kuidas keedeti rohkelt hoidiseid siis toidu või tee, tee või kohvilaual olid kindlasti ka siis maitsvad, magusad, magusad hoidised. Ja tõesti siis nende kodu. See ei olnud mitte üksnes siis külaliste vastuvõtmine, vaid seda võib tõesti nimetada ka ikkagi salongiks kus siis käisid koos nii rahvusliku liikumise tegelased aga ka, aga ka nendest erinevate vaadetega inimesed. Et nagu siis ka Koidula kirjutab, et isa käis läbi kõigi parteiliste varjundite esindajatega rohkesti. Et ühesõnaga, siis järelikult ka siis see toidulaud pidi pidi olema meelepärane lihtsamale Kuiga peenemale inimesele. Te mainisite, et juba esimesel laulupeol tee laulupeolisi tasuta toit, aga see ei õnnestunud. Aga millal selleni jõuti? No tegelikult see, see võttis ikkagi aega, et me teame nüüd eeskätt Rudolf Põldmäe uurimustest ette, teisel ja kolmandal laulupeol ikkagi tuli maksta näiteks siis 1879, Tartu näituseplatsil toimunud pidusöögil oli toiduhinnaks 75 kopikat kuid osalejad veidi nurisesid, kuna menüüs olid ainult külmad road. Ja et küll peotoimkonnale ja aukülalistele pakuti tasuta viina. Aga teistel tuli seda omal kulul tellida. Ja kolmandast laulupeost 1880, mis toimus Tallinnas? Sellest me teame, et ka oli ikkagi tasuline pidusöök. See toimus vene ohvitseride majas suur turu ehk siis tänase Estonia lähedal. Aga et miks see, see pidusöök oli eriline, kuna siis esmakordselt võisid osa võtta ka ka naised ja mida, mida mainitakse? Et ka siis peoplatsil Kadriorus müüdi suupisteid einelauast ja just just naiskülalistele oli eriti meeldinud seol müüdud veini õllesegust pool mida on küll natukene raske ette kujutada, et ta võis olla väga maitsev, aga noh, et eks me teame, et ka maitse ju ju ajas muutub. Nii et ikkagi tasuta anda, mitest veel veel juttu ei olnud. Ja siis, kui me räägime juba eesti aja kümnenditest siis üldiselt esialgu ka suurte organiseeritud ühistoitlustamist ei olnud. Kohalikel laulupidudel küll suhteliselt varakult hakkas, hakkas toitu tegema naiskodukaitse ja 1900 kolmekümnendatel aastatel naiskodukaitse oma väliköögiga juba domineeris Kasurt laulupidude toitlustamisel. Päris tasuta see ikkagi ei olnud, aga hind oli vägagi vägagi vastuvõetav. No näiteks me teame, et 1935. aasta Tartu laulupeol pakuti nelja sorti suppi hapukapsasupirohelist, suppi, peedisupp ja hernesuppi. Ja jõutigi siis lõpuks selleni, et just see suppe osutus kõige praktilisemaks ja kõige odavamaks lahenduseks. No näiteks siis ka sellel samal 35. aastal oli tellitud terve kilomeeter Viini vorsti kuid kuna oli vihmane ilm, siis tegelikult sööjaid ei olnud palju ja, ja see järgi me teame, et, et laulupeo toitlustamise korraldamiseks juba 30.-te aastate teisel poolel käisid nii naiskodukaitse esindajad kui ka siis näiteks Tallinna linnavalitsuse esindajad Soomes. Et siis saada kogemusi selliste suurte pidude toitlustamise osas. Ja, ja suure tõenäosusega siis meie naiskodukaitse supikatlad, et ka, et see eeskuju ilmselt siis võeti Soome loto sfäärdilt ehk siis nende naiskodukaitselt üle. Nii et siis juba siis 38. aasta üldlaulupeol oli toitlustamine igatepidi läbi mõeldud. Esiteks juba siis Tallinna linnas võõrastemajades ja ka söögimajades olid sisse seatud spetsiaalsed odavamad standardmenüüd et saaks siis külalisi kiiresti teenindada. Lisaks sellele tänavatel seati sisse spetsiaalsed punktid, kus müüdi võileibu ja maiustusi. Ja tõesti siis siingi algul oli mõte pakkuda sooje vorste, kuid kuna rahvast oli niivõrd palju, siis lihtsalt ei suudetud neid vajalikul hulgal valmistada ja ikkagi siis pöörduti selle hea hea ja äraproovitud supi juurde. Ja edasi siis tõesti juba juba nõukogude ajal. Suppi traditsioon kestis edasi ja siis juba eks ole, kui riik sai seda kõike doteerida, siis jõuti ka ka tasuta toitlustamiseni. Huvitav, kas seal esimesel laulupeol, kas laulupidu ise oli tasuta või olid ka piletid? Osad kontserdid olid tasuta, osadel olid piletid, aga need piletid olid, ütleme sellise sümboolse hinnaga, et need olid vist 10 20 kopikad, et need ei ei takistanud kedagi tulemast. Esimese laulupeo toidulauast rääkis Eesti Rahva Muuseumi teadur Anu Kannike. Saatejuht on Piret Kriivan. Ehk siis jutt oli ajast, kui silku ja vett sõime salamahti heinateol ja kui Väägvere koor käis vankritega laulupeol nii nagu laulusalm ütleb. Kui laulupeo viimasel päeval toimus võistulaulmine ja mängimine, siis võistumängimisest tuli esimeseks vähegi vere pasunakoor, mida juhatas Taavi toto Virkhaus, kes järgmistel laulupidudel juba puhkpilliorkestrite dirigendina üles astus. Oma vanaisast ja Virkhauside muusikute dünastiast. Rääki sageraale 1987. aastal Eestit külastanud Taavi toto, Virkhausi pojapoeg, Ameerika dirigent Taavo Virkhaus ja üllatus-üllatus, juttu tuleb ka põllukultuuridest. Ma tean, et vanaisa, Taavi loto, Virkas, minu isa tapeti, ärkas muusikat, siis vanavanaisa Taavet Virkhaus lahvadavateks nimetati, see on juba neljas, aga siis oli veel kaks põlve enne seda mihkel Vercase ja, ja tema poeg, ma arvan ka nimi oli Mihkel, kes olid juba tegid muusikat ja olid kooliõpetajad ja õpetasid muusikat, nii et see läheb juba tagasi, et ma ei mäleta praegu peast, aga ma arvan, et see esimene Mihkel Virk, asekuupäevad olid meid 1720 või nii see on, samal ajal kui Bach elas välja hällu ja vaid ka mõelda, kui palju nendest nende töö teadme. Ja siis mõtelda, et minu oma suguvõsas nad elasid samal ajal isa Jutades, kui mäletate, millisena isa teile vanaisa jutus ette maalis, mis rohkem võib-olla meelejad. Ema rääkis, et kui, kui hea inimene ta tõesti oli oma mälestustes näiteks kui meiega Väägveres olime, ma vaevalt mäletan, aga siiski ma mäletan, et et see suur rahutunne, mis minul oli noore poisina, et kui vähegi läksime, siis, siis öösel ma sain kõige paremini magada. Nii rahutunne oli, et seal oli olla ja tõesti lühikeseks haruldane koht, tõesti parimad mälestused. Ja sellega ühes muidugi vanaisa vaim oli ikka seal kõik olemas ja siis tema poeg Peeter Virkhovskis oli minu isa Wen, tema oli siis koolmeister tol ajal sest tema oli vanem poeg, kes oli üle võtnud siis selle Väägvarjorg, puhkpilliorkestri ja koori ja siis tema koolmeister. Ja siis muidugi minu isa oli siis elukutseline muusik, juba tema elas Tartus läbi käime vahepeal, aga oli väga tihe. Ta oli haruldane inimene kes ei olnud uhke või ahne kuulsus järgi. Ta lihtsalt tegi oma tööd ja mis on, mis on tõesti imestamapanevat? Tema eluaja sees, asutati Eestis umbes, kuidas see jutt oli umbes 100 pasunakoori väikestes kohtades, vähemalt pool nendest tema abiga selline mõelda, kuid kui 50 pasunakoori temale Aitalita, mis tuleb väga tihti tegi, ta läks teise kohta ja siis aitas neil pilli tellida ja õpetas isegi neid mängima, natukene leidis kõige andekam poisi terves grupis seltsinaine, sina oled nüüd see juht ja et saaniga kõvasti suur töö. Ja samal ajal tõesti oli minu isale kord ütlen, et ma olen seal teine kassas raha selle eest ei saa kaitseväe üks kuld Kelloidele vaid saanud selle eest. Aga no muidugi tema töö oli, oli koolmeister, oli külas ja siis muidugi väiketalukooliga sellega ühes ja sellest muidugi ära. Aga mis vanad lugenud nüüd teisi asju selle nele, harraste kirjastamisele, asju, mis ma üldse ei teadnud, ta oli, ta oli väga hea hea laskja ja talle kangesti meeldis jahil käia. Ja selliseid asju olevat ka suur kalamees ja igasuguseid asju, tema oli huvitatud põllumajandusest. Et ükskord oli ostnud midagi 20 väikest lillepotid ja hakkan talvel sees kurke kasvatama ja igasugused huvitavad asjad, mis, mis, mis ma seal ei teadnudki. Taavo Virk Haus on Eesti laulupeol juhatanud ka oma vanaisa pala, oh tõuse laul. Me kuulame seda saate lõpetuseks. Ja kui eeloleval juubelilaulupeol room käigus väeg vere pasunakoori märkate, siis on mitu põhjust eriti kõva häälega just seda koori tervitada, sest väeg vere pasunakoor on vanem kui meie laulupidu. Esimese laulupeo ajaks oli koori jõudnud tegutseda juba 30 aastat. Niisiis vähekvere, kuulus pasunakoor on 180 aastat vana. Ja oh tõuse laul, kõlabki vähed vere pasunakoori esituses.
