Iga läks hommikul linn ja lubas mulle. Rovi poest saab tuua. Et kui kingsepa juurest ei saa, siis toob Sahharovi poest. Mina pidin enne kaks luuletust pähe õppima, Tseisson saapad. Aga mina mõtlesin, et olgu peale ja õppisin poole sellest ähvardusest ka. Mul oli hea meel, et saapad seal. No olgu nüüd Reedu poiss tännituma oma saabast juba temal juba teise saapalauk sees. Aga minu omad on päris uued emasaapad, enam ei pea vett ega kedagi, aga minu saabastikumine voi sügavast veest läbi. Päev hommik kell nii põlevi. Esiteks, ema talitas lehma lambad ära ja siis läks ikka tükk aega enne kuks vanaema pead otsima. Iga üksiku veel tükk aega, enne kui lõks külas juttu rääkima ja vanaemaks lugema. Joosep loks EMO kaasuva. Mina pidin rahulikult sängi serval istuma ja kuulama, mida vanaema loeb. Ei tohtinud jalgu vibuta, kedagi. Lõunaks ema soov süüa ei teinud, ütles, et võtke aga niisama vähe võileiba, et eks siis kapsasuppi, kui isa koju tuleb siis me võtsimegi nii mäe võileiba, et ehk siis kapsasuppi mu isa uue saabastega vajudve. Mina küsisin ema käest, et millal isa koju tuleb. Ema ütleb. No kella kuue paiku augu kalmudel siis läheb, siis tuleb hiljem. Kui juba pimedaks läks, siis hakkas ema tuult tegema ja kapsasuppi keetma. Mina aitasin ja raiusin hagu katki. Kui hauakse pakule panin, siis ise mõtlesin, et kui nüüd ühe hoovi äkki läheb, siis sääresaapad. Siis panin silmad kinni ja lõin kirvega. Tulid sääresaapad, teinekord panin jälle silmad kinni, lõin uuesti kiruda. Ja tulid poolsaapad. Mina mõtlesin, et mine võta kinni. Ma tahtsin hea laps olla, veel aitasin emal lett tuua ja lehmale heina ette viia ja hakkasin ilma väskimatu kohe seakartulid katki raiuma. Kole paha töö, aga mina sellest ei hoolinud. Kui igav oli, siis pigistasin silmad kinni ja raiusin pimedas, ise lugesin, saba yhtegi silmad lahti, valju peenemad olid, siis panin jälle uuesti silmad kinni ja lugesin jälle täna. Ja niikaua kui kartulid täitsa peened. Kui kõik tööd valmis, faili iga ikka veel kodus. Aeg oli nii kole pikk. Ma istusin tükk aega kella Peeezzada, seierid ei liikunud mitte üks raas. Ikka oli kell viis käiu kooplis kaadee juures ja lauda taga aja igal pool. Aga kui tagasi tulin, oli suuseier no fraasukenega edasi liikunud. Siis küsisin vanema käest, et kas isa enne ei tule koju, kui kell kuus vana mõõtsid, tema toa enne ei tule. Kuidas saaks ometi, kell kuus? Tänavu ei lähe edasi, tee mis tahad. Siis panin silmad kinni ja pidasin kaua-kaua kinni, õhuke lahti käis, oli suur seier, üks Kraasukinega edasi liikunud. Hispain tooli, kella alla. Läksin toi peale, et lükkan seda suurt seerid edasi. Et seda visiidule. Isa teab milla koju. Aga vanaema tuli Etti tuppa jaoks taplema. Pois kapsu mõisusest kellast kisud. Mu vaja, lükkasin doosi. Seda istuli iso teab, millal koju. Tema ütlesid. Rumal poiss, ega siis sellepärast Aegi läheb, kui sa kella lükkad, aeg läheb ikka omamoodi. Mõtlesin järgi ja sain aru küll, et aeg läheb ikka omamoodi ka. Aga kui köitma maailmakellad lükkaks, siis läks ikka aega. Siis tuli ema tuppa, pani lambi põlema ja. Me hakkasime Joosepit mürama. Ema ei keelanud ka. Saime lähe, murran, kui isa olid juba õues. Läksime õue isale vastu, jätsime hobuse rakest lahke riistad ära panne ja julenkin kohe küsida, et kas sa saapad said. Viimaks võttis isa saaning ekield, kaks pakki andis minu kätte ja ütles, et vii tuppa. Tere, ehk siis tulid teised ka vaatama ja mina pilli isale keerupatsi lööma ja mul oli nii heameelt ehk luua. Määrsin justkui nutt kippus ka peale. Iskatsusime saapaid jalga ja isagatsus, kas kasvamise jagu ruumi on ja ütles, maksavad 50 rubla, et olid ka 40 rubla asjaga palju lähemad kui need, et mis maksab võtta, et, kuid kord mõte, et siis ikka head. Katsusin nendega käia ja kõik ja siis võtsin jalast ära ja ega ma neid pidama ei hakka. Vaid nii pühapäeviti ja kui tuleval asukooli lääniu. Leedule ka, et las Reedu poiss vaatab ka ja kevade lähen ühe korra veest ka läbi, aga siis kui mära ja määrin ja kõik siis tõi ema söögilauale ja kõik olid nii head, rääkisid isegi siis kõvast juttu ja katsid mu saapad ja ütlesid, et õrnad ikka käivad, kui nendega väikseks ei jää. Joosep põni teetassile kolm tükki suhkrut, siis seda ema ei ütelnud midagi. Siis ma mõtlesin põrinat kolm tükki. Siiski mulle meeldib, et vaata, kui poja laps oled, sa said saapaid, saapad, kolm tükki suhkrut sisse, Sibond, ühtki teed. Las Joosep pani pealegi ka mina jään ilma. Kui tee otsas oli, siis olime veel hea lapstikum emale-isale, salaja. Baya. No need ostan ka isale uued saapad, kui suureks saad, sest vanad on takerdunud ega pea enam sooja. Emalust on ikka ka asju ja olgu konja lapsit. Seda kõvasti julenud ütelda, mõtlesin ainult. Kui magama heitsin, siis tõin saapad, sängietik ehk keski, muidu varastab ära.
