Ja. Ja. Tere õhtust, aktuaalne kaamera esmaspäeval,  29. juulil. Sindi paisu lammutamine muutis Pärnu jõe ojaks  ja jättis paljud kaevud tühjaks. Ennem oli nii sügav jõgi siin, et neid kive ju üldse näha polnudki. Sai ju paadiga sõita ja mootorpaadiga? Venemaa üks tuntumaid opositsiooniliidreid Aleksei Navalnõi  viidi mürgistustest hoolimata haiglast tagasi vanglasse. Kalamajas on viimastel nädalatel liikumas nähtud pesukaru. Teoreetiliselt see võimalus on olemas, aga ma ei usu kindlasti,  et ta nüüd loodusest on tulnud siia kalamajas. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ja majanduskomisjon  toetavad Euroopa komisjonilt loa küsimist lennundussektorile,  et Eesti saaks anda suuremat riigiabi. Komisjoni liikmete hinnangul peaksid riigiabireeglid olema  lennunduses Euroopa Liidu äärealadel paindlikumad. Uute liinide avamisel. Kehtivates reeglites on põhimõte, et riigiabi on lennunduses  ennekõike vajalik turuhäirete kõrvaldamiseks  ning riigiabi täiendab erasektori kulutusi. Nüüd küsib Euroopa komisjon taas liikmesriikidelt  tagasisidet lennunduses kehtivate eeskirjade muutmiseks. Eesti on otsustanud saata oma ettepanekud. Valitsus on ettepanekuid juba arutanud ja täna olid koos  riigikogu Euroopa Liidu asjade ja majanduskomisjon. Me tahaksime, et, et meil oleks võimalik saada paindlikumat riigiabi,  kui, kui on vaja üht või teist liini avada. Me tahaksime, et, et meil oleks võimalik  ka näiteks Tallinna lennujaama toetada suuremas määras  kaasrahastamises tuleb arvestada, et tõesti Tallinna  lennujaam on ületanud kolme miljoni piiri. Me tahaksime tõsta siis kaasarahastamist teatavat protsenti  viie miljonini, andes rohkem paindlikkust. Kui lennujaama külastatavus on ületanud kolme miljoni piiri,  tähendab see seda, et praeguste reeglite järgi langeb riigi  toetuse protsent 50-lt kaheks. 10 viie ja see protsent väga oluliselt mõjutab  siis lennujaama nii-öelda investeerimisvõimekust  ja läbi selle ka siis Eesti nii-öelda ettevõtluskeskkonna  arengu võimekust, nii et, et see on samuti samuti moment,  mida me oma ettepanekus siis välja tõime. Kahe komisjoni ühisel nõupidamisel leiti,  et vaja oleks vähem bürokraatiat ka ajalises mõttes näiteks  uute lennuliinide avamisel. Kui Leedu soovis avada lennuliini Vilniuses Londonisse,  siis võitis kaks aastat, kui kõik riigiabi reeglitest lähtuvad,  nõudmised täita. Anneli Ott ütleb, et Eestis, mis on Euroopa Liidu ääreala  ja kus elab võrreldes teiste riikidega väherahvast on  olukord lennunduses erinev. Kui suurtes Euroopa Liidu riikides peame. Seda, et need avalikud liinid, mis ei ole nii-öelda turismiliinid,  mis kindlasti ei teeninda nii suurt hulka reisijaid,  aga samas on ettevõtluse arengut olulised,  on meie ettevõtjate jaoks olulised, on piir piirkonna mõttes  näiteks saarte saarte teema. Et need peavad olema ikkagi võimalik siis riigi abiga töös hoida. Ja siin siin me taotleme ka paindlikumaid reegleid,  kui praegu. Tänaseks on juba 17 liikmesriiki saatnud Euroopa komisjonile  omapoolsed täiendused ja parandused. Eesti Panga nõukogu kinnitas keskpanga asepresidendiks Maive Rute. Rute on alates 2005.-st aastast töötanud kõrgetel  ametikohtadel Euroopa komisjonis. Praegu on ta komisjoni teaduste nistuse see ase peadirektor. Euroopa komisjoni tööle asumist juhtis ta sihtasutust KredEx  Rute ülesannetes. Eesti pangas on osaleda organisatsiooni üldjuhtimises,  panga majanduspoliitiliste seisukohtade kujundamises  ning euroala pangandust ja majandust mõjutavate otsuste ettevalmistamises. Maive Rute alustab tööd esimesel oktoobril  ning tema ametiaeg kestab viis aastat. Minu meelisteema ma usun, Ma veel täna ju ei tea,  eks ju, ma ei ole selle tööga alustanud,  aga mulle ettevalmistamisperioodil pakkus väga suurt huvi  kõik see temaatika, mis puudutab maksekeskkonna  siis selliseid uuendusi, kus Eesti pank on selgelt olnud  ka Euroopa tasandil eestvedaja ehk et selline maksekeskkonna  ja finantstehnoloogiatest tulenevate uuenduste  kaasamängimine ja nendega, ütleme, suunamine,  eestvedamine sellega seoses ka vast sellise regulatiivse  keskkonna arendamine seal, ma usun, on hulk põnevaid väljakutseid. Ja teine valdkond, kus ma usun ka, et tuleb väga põnevaid  uusi temaatikaid seostub kogu sellise nagu statistika,  majandusanalüüsi ja sellise arusaamise süvendamisega,  mille osas ehk ka siis Eesti pank saab aidata tõesti  ka valitsussektorit ja, ja ministeeriumi  ehk paremini kui seni. Eeloleval nädalavahetusel toimub Tallinnas taas Iron man  triatlani võistlus, mis lööb pealinnas ja Harjumaal sassi liikluskorralduse. Seoses võistluse a on nii laupäeval kui ka pühapäeval  piiratud parkimist autoliiklust ja muudetud ühistranspordi sõidugraafikuid. Triatloni põhipäev on laupäev, siis on ka suurimad liiklusmuudatused. Harjumaal on alates hommikul kella poole kaheksast kuni  kella viieni õhtul Iron mani ratta distantsi tõttu avalik  liiklus mitmetel teedel suletud nii Saku,  Harku kui ka Saue vallas. Rattavõistlus toob liikluspiirangud ka Haaberstis  ja Põhja-Tallinnas. Niisiis rattadistantsil, mis kulgeb Põhja-Tallinnast linnast välja. Paldiski maanteed pidi on tänavad suletud alates hommikul  kella poole kaheksast kuni õhtul kella poole kuueni. Jooksudistantsil suletakse tänavad aga terveks päevaks. Muudatused puudutavad just Põhja-Tallinna  ja vanalinna piirkonda, eriti aga sedasama kalaranna tänavat  ja siis merepuiesteed, samuti elanikud. Operatiivautod ja kohalike asutuste transport lastakse läbi siis,  kui reguleerijad peavad seda piisavalt turvaliseks. Liiklus avatakse kohe, kui võistlus on lõppenud. Võistluse teisel päeval ehk pühapäeval, neljandal augustil  on muudatused peamiselt Põhja-Tallinna liikluses  ja seoses lühitriatloniga. Siis on mõned piirkonna tänavad sulatud alates hommikul  kella üheksast kuni päeval kella 12-ni ja eelkõige taas  seesama kalaranna tänav seal Põhja-Tallinnas. Teist korda Tallinnas toimuv Aironman toob kokku ligi 1000 triatlonisõpra,  kes hakkavad võistlema ujumises, jalgrattasõidus  ja jooksmises. Pikkade distantsidega kaasnevad ka suuremahulised  liikluskorralduse muudatused Saku, Saue,  Harku vallas ja Tallinnas. Kuigi ratta ja jooksudistantsil korraldavad liiklust  reguleerijad ja elanikud, operatiivautod  ja kohalike asutuste transport lastakse võimalusel läbi,  on ajavahemikke, mil peab varuma läbipääsemiseks rohkem aega. Kõige intensiivsemal perioodil, kus on rattureid tõesti palju,  kokku umbes 1000 jalgratturit, et siis sellel ajavahemikul,  kus ratturid on rajal, kedagi rajale ei lubata,  piirangud võivad olla erinevad vastavalt  siis liiklusreguleerijate märguannetele tuleb  siis tähelepanelik olla ja valmis olla selleks,  et üle raja lubada. Tallinna abilinnapea Vladim elaprovsevi sõnul on triatloni  ajal liikluse kohta piisav info tagatud. Tallinna elanikud ja külastajad leiavad infot  liikluskorralduse muudatuste kohta nii internetist kui tänavalt. Ühistranspordi muudatuste kohta leiab infot  ka peatustest. Korraldajad tegelikult panid kõikidele peatustele sildid,  et kus on piisavalt palju informatsiooni  selle kohta, et kuidas see ühistranspordiliiklus on tänu  Iron Manile häiritud ja kuidas siis saab. Võib-olla alternatiiv. Vahendeid kasutades siis liigelda ikka linnas edasi. Lähivaldades lõppevad liikluspiirangud laupäeva õhtul. Tallinnas on seoses lühitriatloniga veel piirangud pühapäeva  hommikust lõunani. Pärnu Jõe Veetase on pärast Sindi jõe paisu lammutamist endise paisu  asukohast ülesvoolu oluliselt langenud. Paljud jõeäärsed majapidamised on jäänud  ka kaevuveeta. Vee kadumine võib olla osaliselt seotud ka kuiva suvega. Pulliküla elanik Väino Hunk näitab kivil seistes,  kui kõrge oli vesi, kui jõgi alles oli. Nüüd tuleb sellega leppida, sest paisu asemele rajatava  kärestiku valmimise järel tõuseb vesi umbes 60 sentimeetrit  ja see parandab olukorda vaid pisut. Leevendustooksid ehk korralik vihmane sügis  ja lumerohke talv. Vesi on läinud nii alla, et ei saa enam kastmis vettki jõest  varsti ja kaevus ka vett pole ja kaevus ka vett ei ole,  et minimaalselt saame võtta, et ainult joogi,  joogivesi natukene, et tekib probleem pesu pesemisega,  WC-ga samamoodi, teil on lubatud puurkaevu? Jah, viimane värk jäi niiviisi, et septembrikuuks annavad teada. Jõeta jäämine kurvastab teisigi. Ennem oli nii sügav jõgi siin, et neid kive ju üldse näha polnudki. Sai ju paadiga sõita ja mootorpaadiga me ei osanud arvata,  et see veetase nii palju kukub, et meil oli juttu sedasi,  et poolteist meetrit kummagist kaldast läheb jõgi kitsamaks. Nüüd läks, siin on 20 meetrit jõe nime raske anda,  et see on niisugune kärestiku oja. Kuidagi läks nii, et paisu likvideerimise eest sattus  võitlema pärnakast pensionär Hans Soll. Nüüd on rahvas tema peale pahane, kuigi tema polnud otsustaja. Ma olen nii õnnetu ja et niimoodi üldse lubati jälle teha,  eks ole, et midagi nad ei arvestanud ette ja,  ja kuidas ikkagi härra soll nüüd enda tahtmise sai,  aga meie terves küla kannatame. Torivald on elanike kaebused edastanud keskkonnaagentuurile. Teisel pool jõge on ka probleemid ja meie poole on signaale  ka tulnud ja meie omalt poolt oleme jällegi  keskkonnaagentuurile ka vastanud, proovime igati aidata  ja proovime koostööd teha, et need asjad  siis lahendada. Täna on olukord selline, kus on teada 18 majapidamist jõe kaldal,  kus siis on vesi salvkaevudest kadunud juba 2000  seitsmeteistkümnendal aastal me 16-le perele uue kaevu rajasime. Need olid nii-öelda läbi uuritud, teada,  kes need kinni maksab, sellest samast Pärnu jõestiku  elupaika alade taastamise projektivahenditest,  et inimesed ise ei pea mitte sentigi maksma. Kaekoormakaevude rajamine riigieelarvet kinnitas Tammur. Täna kell pool üks päeval teatati päästeametile tulekahjus  Tallinna prügilas Rebala külas. Päästeameti kohale jõudes põles prügi mõnesaja meetri ulatuses. Põlengus tekkis hulgaliselt suitsu, mis raskendas päästetöid. Kella neljaks õnnestus põleng siiski kustutada. Tulekahju kestis üle kolme tunni ja selle kustutamisel  osales üle 10 tuletõrjeauto. Venemaa opositsiooni üks tuntumaid esindajaid Aleksei  Navalnõi viidi Moskvas haiglast vanglasse tagasi. 43 aastane tuntud aktivist viidi eile haiglasse,  sest tal olid ägeda allergia tunnused, nagu näo paistab  ja naha tugev punetus. Tema arsti sõnul võis põhjuseks olla mingisugune keemiline aine. Aleksei Navalnõi kannab praegu 30 päevast karistust  üleskutse eest osaleda loata meeleavaldusel. Laupäeval toimunud väljaastumistel vahistasid võimud ligi  1400 inimest. Ja just. Võtab oma midagi. Oma. Kas prii hommikus? Oma. Kaua? No. Ma end. Suurbritannia peaminister Boris Johnson teatas Euroopa Liidu juhtidele,  et Brexiti lepet tuleb muuta, sest Briti parlament ei ole  seda kolmel korral heaks kiitnud. Johnson i pressiesindaja sõnul hoiatas peaminister,  et kui Euroopa Liit positsioone ei muuda,  siis valmistub saareriik lahkuma ilma leppeta. Suurbritannia välisminister Dominy Crab kinnitas BBC-le,  et riik lahkub Euroopa Liidust oktoobri lõpus,  sest valitsuse jaoks on tegemist usaldusküsimusega. Raabi sõnul valmistab valitsuskabineti ette lepete lahkumist. Wee wan to de te see de t. On on just Abrashthea the last ees. De fe ed te pegist margini parlament, histry,  Anesletahe resignation, fe, peaminister. No just gang to revirt the. Stations The ma pen chane. Mulle my pros can maga m I Proach s to be veri. Going not to the K to be. Leo fo hanging, bak I an s to in gage hand. Go t te mar thause meeles, and we we ant to do is to ma. Absoluutne Clear, Th The Backstab, no good i de it's gore  with rol grement is de it's gorge Bathers Skoke t d. Deal. Politsei lasi Ameerika ühendriikides maha mehe,  kes tappis Californias Gilroy küüslaugufestivalil kolm inimest. Tulistaja tekitas haavu veel 15-le inimesele,  enne kui politsei ta kõrvaldas. Gilroy politsei ülema sõnul ei ole selge tulistamise motiiv. Praegu otsitakse taga ka teist kahtlusalust,  kelle osalus tulistamises või tulistaja aitamises ei ole  veel täpselt selge. 40 aastat toimuval küüslaugufestivalil käib igal aastal ligi  100000 inimest. USA luurekoordinaator an kotes lahkub ametist 15. augustil. President Donald Trump teatas, et Cotes asemel kavatseb ta  uueks riikliku luuredirektoriks nimetada Texase kongressmeni. John Ratclifi. 76 aastane Coutes oli ametis pisut üle kahe aasta  ning sel ajal oli tal pidevalt tülisid Trumpiga. Alates Venemaa sekkumisest USA presidendivalimistesse kuni  Põhja-Korea tuumarelv. Relva vabaks muutmise ja iraanini. Ja tagasi Eestisse tudengi liitESTCube üks oli õpikunäide,  kuidas olla teadus projektiga pidevalt nähtaval. Tallinna Ülikoolis valminud teadustööst ilmneb,  et ESTCube i laialdasele positiivsele kajastusele aitasid  kaasa ajakirjanikud, kes võtsid sageli ka suurema kriitikata  vastu kõik, mida teadlased neile pakkusid. Kui ESTCube üks, 2008. aastal alustas, oli see ennekõike  hariduslik projekt. Soov oli näidata, et füüsikat õppides saab tudengina ise  valmis teha. Kosmosesatelliidi laiem eesmärk oli kasvatada Eestile  kosmosevaldkonnas pädevaid insenere ja teadlasi. Kõiki neid eesmärke aitas muuhulgas täide viia laialdane meediakajastus. Meediaga suhtlemise oskus on üks väga konkreetne oskus,  mis teatud elualadel nende hulgas ka teadlastel peab olema,  sellepärast et kui me töötame maksumaksja raha eest,  siis me peame saatma maksumaksjale ka tagasi infot  selle kohta, mis ta selle investeeringu eest saab. Ja seda me rääkisime kogu aeg, kõik need aastad,  miks me seda kosmoseprojekti teeme. Teadlased osutusid projekti kommunikeerimisel  nii osavateks, et valdavalt rääkis ajakirjandus EstCube ist  vaid positiivses võtmes ning kajastas suurema kriitikata pea kõike,  mida meeskond tegi. Nii selgub Arko Oleski hiljutisest teadusartiklist. Siin pigem käidi sama sammu teadlastega nii-öelda teadlase  populariseerimise eesmärgil unustades või jättes  tahaplaanile selle ajakirjanduse kriitilise rolli,  mida, mis näiteks poliitika kajastamise puhul on nagu  kindlasti olulisema tähtsusega, kui teaduse kajastamise puhul. Nii jäi EstCube inimestele meelde kui hariduslik projekt  ning asjaolu, et teaduskatsetus päikesepurjega tegelikult ebaõnnestus,  ei saanudki kuigi palju tähelepanu. Me peame teadvustama ka neid ohtusid, mis sellega kaasnevad,  kui see kajastus muutub väga kriitikavabaks  või nihkub eemale sellest nii-öelda teaduslikku est. ESTCube ühest on nüüdseks saanud ESTCube kolm  ning ka Tallinna tehnikaülikool on valmis saanud oma tudengisatelliidi. Kui palju tegeletakse praegu? ESTCube'i tegemiste vahendamisega avalikkusele. Tai technical Insenering and ajucation, nad on out reac is  like hen ever, we have time you know. Ma ar artist, finishi te sallite lange. A. Vormsi Püha Olavi kiriku rajamisest möödub tänavu 800 aastat. Pidupäeva tähistati tänasel Olavi päeval,  mis on Vormsi rahva oluline püha igal suvel? Vormsi püha Olavi kiriku lasi 1219. aastal ehitada Taani  kuningas Valdemar teine. Algsest puukirikust on alles vaid praeguse pikihoonealused vundamendikivid. Kooriruum ehitati 13. sajandi teisel poolel juba kivist  ja on säilinud tänaseni. Kunagine puust pikihoone vis aga Liivi sõjas. 1575, kui vormsid rüüstati, siis suure tõenäosusega see see  puukirik hävis. Ja nii nagu ajaloos ikka juhtub, et umbes kahe põlvkonna  jooksul ehitatakse sõjas hävitatud kirikud üles hiljemalt  siis nii ka Vormsi Püha Olavi kirik ehitati üles  siis 1632 kui kirik sai sellise ilme, nagu ta tänapäeval on. Suurem renoveerimine leidis aset 1980.-te lõpus,  sest nõukogude ajal oli kirik jäänud väga kehva seisu. Kiriku taaspühitsemine ja teise maailmasõja eest pagenda  inimeste esimene külaskäik kodukanti on põhjuseks,  miks Olavi päevas sai alates sellest ajast Vormsis igasuvine tähtpäev. Vormsile jõudis esimesena tagasi valge laev,  mida me kõik eestlased oleme ju oodanud ja see oli aastal  1990 ja see on siis Vormsi jaoks olnud märgiline sündmus,  kus siis said tulla endised Vormsilased tagasi koju,  vaadata oma kodusaart, tutvuda sellega, käia siin ringi  ja samal aastal oli meie kiriku taaspühitsemine. Oma kirjaliku tervituse läkitasid kiriku juubeli puhul  Vormsi rahvale ka Rootsi kuningas ja Taani kuninganna. Suvekuudel põldudel ilutsevad moonid ja vohav vili  meelitavad inimesi põldudele pildistama ja  ka saaki varastama. Selline tegutsemine vihastab aga põllumehi,  kes panevad inimestele südamele, et selleks põllud mõeldud  ei ole. Lugusid, kus inimesed viljapõlde tallavad  ja küsimata saaki võtavad, on igal aastal mitmeid. Selline tegutsemine rikub aga osa saagist  ja tekitab pahameelt inimestest, kes näevad igapäevaselt vaeva,  et oma saaki kasvatada. Teinekord vaatad, kui inimesed keset su hernepõldu trambivad  ja kotte täidavad. Neid juhtumeid on tegelikult suht-koht palju olnud,  siis tekib selline filosoofiline küsimus,  et aga mis siis, kui hernepõllu asemel oleks kasvuohoned ja,  ja sama põhimõttega, et mina läheksin naabrimehe  kasvuhoonesse ja ütleksin, et aga sul on neid kurke ju küll,  ma võin ju võtta. Siinkohal võib olla hea meeldetuletus inimestele,  et et ükski põld ei ole mõeldud niisama selfi tegemiseks  läbijooksmiseks puraaniga üle sõitmiseks,  kui tehakse seesama pilt teraviljapõllu ääres põllu sisse ei minda,  siis see kõik on okei. Aga tihti juhtub see niimoodi, et üks tallab natukene  teravilja siis järgmine pildistaja läheb sealt juba edasi,  et tema pildil ei oleks tallatud teravilja. Kui ma hetkel endas siin Moonipõllul pildi teeksin  ja selle sotsiaalmeediasse üles postitaksin  siis oleks üks pilt paljudest, mida teised eestlased  usinasti viimasel ajal postitanud on. Sõidad mööda vaatad, kuidas valge heljuva kleidiga daam on  keset põldu ja, ja kaks kolm fotograafi madistavad järgi  ja mis sellest põllust järgi jääb. Et inimesed kahjuks ei, kohati ei teadvusta endale,  mida nad teevad ja kus nad on? Kõige rohkem käivad inimesed luba küsimata rapsi  ja teravilja põldudel. Ollimäe taluperemehe sõnul mängib olulist rolli kodune  kasvatus ning ta on kokku puutunud olukordadega,  kus on näinud põldudel inimesi ka koos peredega. Lausa süle sülelast põldu kaasa vankriga ei ole toodud,  aga ütleme nii, viie-kuue kuni isegi vanaema oli kaasas. Kui maatükk ei ole piiratud või seal viibimine keelatud,  võib põllumaal viibida. Saagi kahjustamine on aga karistatav ja põllumehel on õigus  nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Järgnevate päevade ilmast räägib nüüd sünoptik taimi paljak. Tere õhtust, nädal jätkab virgutava värskusega,  kuumus pages Läänemere lõunavete lähistele. Lõuna-Rootsis tõusid termomeetri näidud tänagi 30 kraadini,  Leedus 31, Poolas 34 kraadini. Aga jahedus surub peale ja survestajaks Venemaa kohal  tiirutav madalrõhkkond. Täna oli Põhja-Venemaal tihedates sajuhoogudes sooja vaik seitse,  kaheksa kraadi. Meie poole aitab jahedusel jõuda kahe rõhuala vastasseis,  idapoolne kõrgrõhk, madalrõhkkond, siis ühelt poolt,  teisalt aga Norra merel võimas kõrgrõhkkond. Nende kahe kange vahel toob tugev õhuvool põhjakaarest  jahedast vahel ka niiskust. Kord on jõulisem kõrg, kord jälle madalrõhkkond. Homme On kõrgemal atmosfääris, dirigendiks madalrõhkkond  soosib rünk sajupilvede arengut ja üle Eesti liiguvad vihmahood. Sajupilvede vöönd on aga võrdlemisi kitsas,  Põhja-Eesti on juba lõunast alates sajust prii. Vihmapilved nihkuvad pärastlõunal siis lõunapiiri lähistele. Õhusooja 16 17, sajuhoogudes vaid 13 14 kraadi. Tugev kirde ja põhjatuul lisab omalt poolt kõledust. Kolmapäeval madalrõhkkonna haare küll lõdveneb,  aga taevas jääb üsna pilviseks, üksikud sajuhood on  ka võimalikud. Eeloleval ööl levivad hoovihmapilved põhjast lõuna poole. Puhub põhjakaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis,  pärast keskööd tuul tugevneb. Õhutemperatuur on kaheksa kuni 13, rannikul  ja saartel kuni 17 kraadi. Hommikul on pilvi ja ka sajuhooge laialdaselt. Puhub ida ja kirdetuul kolm kuni üheksa,  rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhusooja 11 kuni 16 kraadi. Ennelõunal sajab mitmel pool hoovihma, pärastlõunal on aga  sajuhooge põhiliselt veel Lõuna-Eestis. Kirde ja põhjatuul tugevneb viie kuni 11,  puhanguti 14, rannikul kuni seitsmeteistkümne meetri ni sekundis,  õhusooja 14 kuni 19 kraadi. Õhtul on hoovihma võimalus eelkõige Virumaal,  lääne pool on aga pilvi hõredamalt ja ilm sajuta. Puhub võrdlemisi tugev põhjakaare tuul, õhutemperatuur 13  kuni 17 kraadi. Edasi. Kolmapäeval tuleb madalrõhkkonna l servast pilvi  lisaks sajuhooge on üksikuid ja võimalus on  siis suurem. Eesti idaservas. Neljapäeval on kõrgrõhkkonnal väike eelis,  näitab ka päikest, aga päris kuiva ei pea. Üürike vihmahoog võib tulla eelkõige saartel,  Pärnumaal, aga ka Peipsi ääres. Reedel on vaheldumisi päikest ja pilvi, üksikuid sajuhooge  on ennemini õhtu õhtupoolikul. Laupäeva päevaks võib aga pilvemass koonduda  ja laialdasemalt vihma tuua. Temperatuuri kõver hoiab üsna madalat profiili,  ööd on 10 kraadi ümber või vähemgi päeva sooja pilvisel,  kolmapäeval veidi üle 15, neljapäeval, reedel 20 ümber  ja laupäeval uuesti vähem. Lohutuseks jahedas toob värskuse nii loodusele kui. Üks lugu on meile täna veel näidata. Kalamaja on viimastel nädalatel liikumas nähtud pesukaru. Siiani teadaolevalt pesukarusid Eesti looduses veel ei esine,  kuid Tallinna loomaaia direktori Tiit Marani sõnul võivad  nad peagi siia jõuda. Nähtud suur Patarei alguses pesukaru, kas on kellegi juurest  plehku pannud, kirjutati täna kalamaja Facebooki grupis. Kommentaaridest selgus, et pesukaru on samas kandis nähtud  ka juba nädal aega tagasi. Sõitsin õhtusel ajal seal suur potari tänaval  ja siis mingi siuke veider loom pani mul nina eest üle tee  ja vaatasin, et väga veidra keha hoiakuga kass koer  ka ei ole, mingi nirk ka ei ole ja siis siis ta pani jah  kuskile sinna aedades se jooksma. See tundub kõige loogilisem, et see tal oli selline küürutav  keha asend ja suhteliselt kogu. Tallinna loomaaia direktori Tiit Marani sõnul võis kalamajas  nähtud loom pesukaru olla küll, ent pigem oli tegemist mõne  hulkuma läinud lemmikuga. Nii et juriidiliselt see võimalus on olemas. Aga ma ei usu kindlasti, et ta nüüd loodusest on tulnud siia kalamajas,  esimene kord siin kalamajas, teeme ta kindlaks. Praegu Eesti looduses pesukarusid teadaolevalt ei ole,  küll aga on nad jõudnud leetu ning on tõenäoline,  et nad ühel hetkel ka Eestisse jõuavad. No nad on kiired, paljunevad suhteliselt,  aga ma usun, et meie talved siiani on veel küllalt jahedad,  et, et meie talved paneksid nende arukusele väga kiiresti  piiri peale. Pesukarude levik toob endaga kaasa probleeme. Näiteks on pesukarud Marani sõnul head ronijad,  mistõttu pääsevad nad kergesti linnupesadele. Ligi levikuga kaasnevate probleemide tõttu on pesukaru  Euroopas kuulutatud invasiivseks võõrliigiks  ja teda enam lemmikloomana pidada ei tohi. Praegu saab Eestis pesukarusid näha loomaaias,  kust nad aga samuti ühel hetkel ära kaovad. Euroopa Liidu seadusandluse järgi me neid paljundada ei tohi,  nii et nad meil on olemas nii kaua, kui nad siin elavad. Ja pärast seda me neid enam Tallinna loomaaias  ja üleüldse Euroopa loomaaedades pidada ei tohi. Pesukaru kohates inimene teda kartma ei pea,  ent ettevaatlik tasub ikkagi olla. Marani sõnul tuleks pesukaru nägemisest teavitada näiteks  keskkonna või päästeametit, et seeläbi üritada vältida  pesukaru loodusesse sattumist. Kas looduslik pesukaru on tõesti Eestisse jõudnud,  näitab kindlasti aeg, minu poolt tänaseks kõik kaunist õhtut.
