Tere õhtust, kell sai kuus. Päevakaja teeb kokkuvõtte pühapäevast, 28.-st juulist. Mina olen toimetaja Evelyn Villers. Suurbritannia on asunud ette valmistama Euroopa Liidust leppeta lahkumist. Rootsi endine peaminister Carl Bildt leiab, et Moskva võimude eilne vägivaldne reaktsioon opositsiooni toetuseks korraldatud meeleavaldusele osutab Kremli kasvavale ebakindlusele ja närvilisusele. Rohelise energeetika arendamisel on põhiküsimus majandusliku efektiivsuseni jõudmine. Nii ütleb Belgia prantsuskeelsel juubeni katoliikliku ülikooli professori John Marco Rinjonees. Siiani mesinikust saab teha taas elektrit, nii et see on nagu patarei, aga seda saab kasutada ka transpordis, näiteks autodes, veokides ja võib-olla tulevikus ka lennukites. Samuti saab seda kasutada tööstuses, näiteks väetisetööstuses. Ehkki suvel külastatakse Tartu supiköögi vähem, jagub abivajajaid igaks päevaks. Ilm on nii öösel kui homme päeval vähese ja vahelduva pilvisusega, võib esineda üksikuid hoovihma. Öösel puhub tuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis, homme kaks kuni seitse meetrit sekundis. Homme õhtul tuul tugevneb. Õhutemperatuur on öösel 10 kuni 15, saartel kuni 20 kraadi, homme päeval aga 18 kuni 23 kraadi. Ja alustame välismaalt. Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid ja rahvusvahelised organisatsioonid mõistsid hukka eilsed sündmused Moskvas, kus ametivõimud vahistasid vabade valimiste eest protestijaid ja kasutasid nende peal vägivalda ning nad kutsusid Venemaad üles austama põhivabadusi, mis on kirjas Vene Föderatsiooni enda põhiseaduses ehk sõnavabadust ning kogunemise ühinemisvabadust. Eilsel rahumeelsel protestimeeleavaldusel Moskvas sai politseivägivallas vigastusi kümneid inimesi, teatavat sõltumatut vene infoportaalid. Peale peksmise kasutas politsei rahumeelsete meeleavaldajate vastu ka teenistuskoeri. Kinnitamata andmetel sai traumasid 77 inimest. Õiguskaitseportaali OBD info andmetel pidas politsei meeleavaldusel kinni ligi 1400 inimest, suur osa neist alaealised. Vene siseministeeriumi andmetel osales opositsiooni toetuseks korraldatud meeleavaldusel 3500 inimest, kuid mõnedel andmetel oli osalejaid aga 20000. Meeleavaldajad kogunesid linnavalitsuse hoone ette, et avaldada protesti opositsiooni kõrvaletõrjumise pärast kaheksanda septembri kohalike valimiste kandidaatide hulgast. Vene opositsioonijuht Aleksei Navalnõi, kes kolmapäeval kooskõlastamata meeleavalduse korraldamise eest 30-ks päevaks vahi alla võeti toimetati aga täna hommikul tõsise allergiahoo tõttu haiglasse, ütles pressiesindaja ja lisas, et kuigi Navalnõi pole varem mingit allergiat olnud, jõudis ta hommikul haiglasse paistes näo ja punase nahal ööbega. Rootsi endine peaminister Carl Bildt leiab, et Moskva võimude eilne reaktsioon meeleavaldusele osutab Kremli kasvavale ebakindlusele ja närvilisusele. Pilt kirjutab sotsiaalmeedias, et sellist massimeeleavaldust kardab Vladimir Putini valitsus kõige rohkem. Pildi hinnangul vaatavad Vene võimud Moskva kohalikele valimistele uskumatult närviliselt. Vene opositsiooni toetab Hodorkovski keskus on meeleavaldust võrrelnud Ukraina, Gruusia ja Armeenia eeskujuga. Suurbritannia valitsus on alustanud ettevalmistusi Beta Brexiti läbiviimiseks, nii kirjutab Briti keskkonnaminister Maicel Ko ajalehes Times arvamusartiklis. Kruubi sõnul loodab Briti uus peaminister Boris Johnson siiski veel alustada ELi riikidega uusi lahkumisläbirääkimisi kuid ettevalmistused nii-öelda kõvaks Brexiti üks juba käivad. Johnson on varemgi öelnud, et viib saareriigi Euroopa Liidust igal juhul välja kokkulepitud kuupäevaks 31.-ks oktoobriks. Seda kas lahkumisleppega või ilma. Euroopa Liit on endise peaministri Theresa May ka kokku lepitud lahkumistingimused heaks kiitnud, kuid Johnsoni uus valitsus peab neid brittidele ebasoodsaks. Hondurase ja Mehhiko president leppisid kokku 20000 uue töökoha loomises Hondurases, et pidurdada väljarännet Ühendriikidesse. USA administratsioon peatas märtsis Abiguvatemaalale El Salvadori ja Hondurase ele. President Donald Trump heitis neile riikidele ette, et nad ei tee midagi migrantide voolu takistamiseks. Trump on ähvardanud lõunanaabreid uute kaubandustariifidega, kui nood ei asurändevoogu peatada. Oma pingeid on aidanud leevendada Mehhiko juunikuine otsus saada piirile tuhandeid julgeolekujõudude liikmeid. Rohelise energeetika arendamisel on põhiküsimus majandusliku efektiivsuseni jõudmine. Nii ütleb Belgia prantsuskeelsel juubenny katoliikliku ülikooli professor Jean-Marc Orinjon ees. See ülikool tegeleb mitmete rohetehnoloogia arendustega. Epp Ehandi kaastöö. Belgia löömeni prantsuskeelne ülikool ehk prantsuskeelse lühinimega usselumäe otsib mitmes vallas rohelise energeetika lahendusi. Näiteks püüavad siinsed teadlased muuta efektiivsemaks protsessi, kus päikesepaneelist pärit elektri abil eraldatakse veest vesinik ja hapnik. Neid saab hiljem vajalikul ajal ja kohas kokku pannes taas elektrienergiaks muuta. Kogu protsessis on aga praegu palju kadusid. Mesinik tehnoloogial võiks olla palju rakendusi. Usseluvani teadur Quentin radi, kes, Vesinikust saab teha taas elektrit, nii et see on nagu patarei, aga seda saab kasutada ka transpordis, näiteks autodes, veokides ja võib-olla tulevikus ka lennukites. Samuti saab seda kasutada tööstuses, näiteks väetisetööstuses. Professor John Marco Rinjaneelse tegeleb žanris ehk päikesetõusu nime kandvas projektis, samuti päikeseenergia kasutamisega ja sellega, kuidas paljuräägitud CO2 taimede kombel kinni püüda ja kütusteks või kasulikeks materjalideks muuta. Küsingas fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi põletamine muutub nõnda peagi keskkonda, säästaks usse Loveeni professor John Marco Rinjaneeze. See on keegi kes praegu, me ei ole veel selleks valmis ja ainult sellele lootmine oleks liiga suur risk, mida mina ei võtaks. Inimesed peavad pöörama tähelepanu sellele, millist energiaallikat nad kasutavad. Aga me peame ühtlasi ka sellist tehnoloogiat arendama ja seda efektiivseks muutma. Ja võib-olla mingil hetkel on võimalik taas põlevkivi kasutama hakata. Rinjaneeze ütleb, et paljudel juhtudel seisnevad rohelise tehnoloogia probleemid just väheses efektiivsuses. Arendustegevus vajab investeeringuid. Sellest sõltub ka kliimaneutraalse majanduseni jõudmise võimalikkus. Uus Loveeni professor Jean-Marc Karinianese Faest. Eks naudiscons kanomyya teinud, et kui teil nii optimistlik, mis puudutab tehnoloogiat ja majandust, siis võime olla optimistlikud, aga selleks tuleb investeerida, investeeringuid napib ja üks tõukejõud on siin poliitika. Kui valitsused seavad selge eesmärgi, siis tööstus järgib seda ja nad teavad, et see on suund, kuhu liikuda. Son rais projekt näitab, et ettevõtete huvi selliste arenduste vastu on olemas. Osalised on projektis mitmete ülikoolide kõrval Prantsusmaa ja Saksamaa suurettevõtted. Siemens üks rahastaja on Euroopa liit. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Luvelane belgia. Ja kodumaale Tartu supiköögi külastamiseks on igale abivajajale oma põhjus. Kurvad lood saavad laua taga kokku ja mõnda neist kuulis ka Lauralis üldre. Kell on 10 55, oleme jõudnud siia supi keegi ette, hetkel siin veel ühtegi inimest näha ei ole, kuid supiköögiuksed on juba avatud, siseneme supikööki tunda juba piilõhna, mida te täpsemalt näiteks pakutasin, supid, need anti meile mu supper, kapsasupp, noh, niimoodi nagu ikka siukseid, rassolnik vaheline seljankat, kõiki neid, aga enamuses ikka supi tee kui no kui tahavad, teed, aga enamus ikka piim ja leib, kui palju neid siis ühe päeva jooksul siin umbes käib? 20 kuni 40 inimest, aga kas see kõik sõltub pensionipäevadest, et käib ka vähem, kas näha ka seda, et mõnel kuulge, kuidagi rohkem inimesi mõnel kul vähendada kuude rikka talvekuudel saab rohkem ja kui külmaks nüüd ma ei tea. No vaata, nüüd on niimoodi ka, et kauplustes realiseerimistähtajad väga lühikesed ja nad saavad sealt söönuks ennast nendest kaupluse juurest kastides. Kas te teate üldse nende inimeste lugusid, kas neid on ka teile räägitud ka neil enam-vähem sarnased kodust tülli läinud tänavale ja et see mees küll oskab teile, see on väga tark mees. Ma olen elu hammasrataste vahel, rohkemat haiglas. Aga mis põhjusel te haiglasse sattusite? Raskele selja, Oradliku liigioperatsioon. Supikööki külastab vajadusel ka Tšernobõli katastroofi üle elanud Türgis on natuke mäss maha põlenud ukrainlasest elektri tagaklaaspiiritust ja pool klaasi joodi ja niimoodi kolm lendu. Ja siis siis oleks kasutatud kohederi tuul minema veel ainsad, kes lendasime topeltkuusele ka praegu kola, lootsi. Otsin tööd, olin ajakirja ja ajalehe toimetaja Vello Lääne käe all. Lisaks toidule jagatakse Tartu supiköögis abivajajatele kari ideid. Ja ilmast, räägib sünoptik Ele Pedassaar. Öösel jõuab Eestisse madalrõhulohk ühes külma frondiga ning jahedam õhk liigub kirdest edela-lõuna suunas. Õhumassi vahetus toob endaga kaasa kohati vihmahooge ning võimalik on ka äike. Kirdetuul ulatub 39, rannikul iiliti 14 meetrini sekundis. Virumaal langeb õhutemperatuur 10 kraadini. Valdavas Ida-Eestis on sooja 12 kuni 13, lääne pool 14 kuni 17, saartel kuni 20 kraadi. Homme hommikupoolikul on saju tõenäosus suurem Eesti läänepoolses osas, pärastlõunal saju tõenäosus väheneb. Ka tuul nõrgeneb ning on pärastlõunal muutlik. Sooja on 18 kuni 23, kohati veel kuni 25 kraadi. Teisipäeval saabub põhja poolt järgmine madalrõhulohk. Vihmahooge liigub üle Eesti, põhjast lõunasse enam ning kirdesse ja põhja pöördub tuul tugevneb nelja kuni 10, rannikul iiliti 15 meetrini sekundis. Päeva teises pooles jääb sadu harvemaks. Öösel on sooja üheksa kuni 14, saarte rannikul kuni 17 kraadi. Päeval jõuab õhk soojeneda vaid 14 19 kraadini. Järgnevatel päevadel püsime idapoolse madala ja läänepoolselt kõrge piirialal. Aeg-ajalt liigub üle Eesti taeva vihmahooge ning mõõdukas tuul puhub põhjakaarest. Õhumass on suhteliselt jahe ning öised miinimumid langevad 10-st kraadist madalamale. Päevasel ajal on päikese toel sooja 20-st kraadist enam pilvedel viie kraadi jagu vähem. Selline sai tänane Päevakaja ilusat suvist õhtu jätku.
