P. Tere õhtust, aktuaalne kaamera pühapäeval,  11. augustil. Vihm takistab põllumeestel teraviljasaagi kogumist. Jaa. See on nagu Ameerika mägedel, et et kui päike tuleb välja,  siis on, läheb tuju kohe paremaks ja. Mis on ka? Jeruusalemmas toimus taas kokkupõrge palestiinlaste  ja Iisraeli politsei vahel. Ja. Eestis töötatakse välja isejuhtivat droonlaeva. Praegu me kedagi mingit nuppu ei vajuta,  praegu mingit nuppu ei vajuta. Ja Kremli ööbikud naasevad Narvas lavale. Võtame päeva kokku, võrreldes mulluse põuaaastaga on  tänavune teraviljasaak väga hea, kuid pidev vihmasadu võib  põllumehe rõõmu rikkuda. Kui ka vilja kuivalt kätte saaks, ei looda põllumehed aga  suurtele kasumitele, sest vilja maailmaturuhinnad on  võrreldes mullusega tuntavalt kukkunud. Harjumaal Kose vallas teraviljakasvatusega tegeleva Patermaa  talu peremees Aare Viira näitab nisupõllu ääres,  et vili on valmis ja ootab koristamist. Kuid vihmase ilma tõttu ei saa põllule minna. Vaja oleks paari päikeselist ja kuiva päeva. Viira on mõõtnud, et tema juures on augustikuu jooksul  taevast alla tulnud juba 93 millimeetrit. Et selles mõttes sisendab nagu optimismi,  et, et kuunorm on nagu kõvasti täis, et noh,  et võiks juba nagu aastate keskmise peale tuginedes loota,  et on asi korras. Aga? Kõik kõik need, kes väljastavad ilmaprognoosi,  ütlevad, et seda vett tuleb ikka veel. Võrreldes eelmise aasta põuaga on saak põllul tänavu muidugi hea,  vähemalt poole rohkem kui mullu kuid küsimus ongi,  kuidas see põllult kätte saada. Mingit katastroofi Viira sõnul ei ole, aga tõsi on see,  et ilm on põllumehele kõige suurem sõber  ja vaenlane. See on nagu Ameerika mägedel, et et kui päike tuleb välja,  siis on, läheb tuju kohe paremaks ja ja,  ja kui eile sain ära koristada 150 tonni otra ühe päevaga,  enne seda oli tuju paha, aga siis õhtul tundsin,  et oli juba nagu oleks teraapias käinud. Harjumaal Jõelähtme vallas teravilja kasvatav kunagine  põllumajandusministeeriumi asekantsler ja endine  statistikaameti juht Andres Oopkaup ütleb,  et tema on oma põldudelt seni saanud kolmandiku koristatud  ja saagikus on tõesti hea. Kuid isegi kui viljapõllult kuivalt koristatud saaks,  ei tähendaks põllumehele ülisuuri kasumeid. Kui eelmisel aastal olid viljasaagid põua tõttu nigelad  ka mujal Euroopas ning Ukrainas ja Venemaal olid viljahinnad kõrgemad. Tänavu on hinnad tunduvalt langenud. Kui eelmine aasta oli võimalik siin odra tonnist teenida  umbes 170 eurot tonn, siis tänasel hetkel ma arvan väga palju,  üle 140 euro tonnist ei saa, sellise hinnaga jääb vähemaks,  näiteks noh, ütleme, et 1000 tonni on hea arvutada  siis 30 eurot tonnist hinna vähenemist tähendab ühele  põllumehele 30000 eurot. Noh, ainuke, mis siin päästa võib, ongi suurem saak. Aga selle sa peaksid saama kuivalt koristada,  et kuivatuskulu väiksem oleks. Ja, ja siis lihtsalt massi pealt on võimalik. Noh, see kahjum ei ole nii suur. Viira lisab, et vihma tõttu tuleb ilmselt teha korrektiive  ka külviplaanidesse ja taliraps võib tänavu külvamata jääda. Pärnumaal Häädemeeste vallas kasvab looduskaitsealune niidu kuremõõk,  mille tõttu ei saa loomi enne viieteistkümnendat juuli  rannaniidule lubada. Aga puitunud heina ja roostiku loomad ei söö  ja nii tuleb kõik traktoriga üle käia. Mis omakorda tähendab, et talunikul jääb PRIAlt toetust saamata. Lillakasroosade õitega niidu kure mõõk on luitemaa  looduskaitseala vapilill, sest selle tõenäoliselt suurim  asurkond Euroopas asub just Luitemaal. Talunik Urmas Aava on neid juunis juuli sõitsvaid lilli  palju pildistanud, sest need kasvavad valdavalt tema  hooldatava maa-alal. Aga looduskaitsealuse taimega on muret omajagu. Nimelt ei tohi enne viieteistkümnendat juulit siia loomi  sööma lasta. Aga kuna siis on juba taimed niivõrd suureks kasvanud  ja suhteliselt pilliroog ja, ja kõrrelised puitunud,  siis loomad neid lihtsalt enam ei söö. Kui 31 mai saaks loomad peale, siis üldjuhul ei oleks vaja  traktoriga enam nagu peal käia, aga kui 31 maja alustada karjatamisega,  siis loomad söövad taimede enne õitsemist ära,  nii et, et ikkagi seemnete valmimiseni ei jõuaks. Aava ei saa PRIAlt pindala toetust, kui tal 20.-ks augustiks  pole maa korras ja nii ta traktoriga müttabki,  sest loomad pole õieti midagi söönud. Jah, see ongi see, mis jääb peale hilis karjatamist enamuses  on sõkutud ja need need taimed, mis loom veel sööb,  on ära söödud, ilusat ja erinevate toetusmäärustele vastavat  pilti siis enam saavutada ei ole võimalik. Aga hooldatavast 96-st hektarist kasvab niidu kuremõõk 60-l  poollooduslike koosluste hooldamise toetust ava sel aastal  enam ei küsi, sest mullu sai ta 20000 euroga vastupükse. Hilisem karjatamine nimelt ei sobi selle toetuse reeglitega. Varasemad kahjustab lille. Keskkonnaamet on talupidaja murega kursis  ja otsib lahendusi. Ühe tööna, mis me soovime teha, on tellida  siis ekspertuuring, mis annaks meile ühelt poolt ülevaate  taime levikust ja selle seisukorrast ja teiselt poolt,  et me saaksime siis ekspertide ga koos välja töötada parimad  lahendused just konkreetselt sellele alale. Lisaks annab kindlasti see uuring meile ka uut infot,  mida me saame kasutada hooldustoetuste skeemide paremaks muutmisel. Silm ütles, et talupidaja peab olema kannatlik,  sest uuring võtab aega. Üle Eesti on laiemalt hakanud levima saarepuid ohustav seenhaigus,  mille tagajärje tagajärjel kuivavad puud ära. Näiteks Vastseliina piiskop linnuses on haigestunud üle 160 puu,  mis on täielikult kuivanud ja mida ootab maha võtmine. Selline pilt avaldub Vastseliina piiskop linnuses kuivanud puud,  kes kõige lopsakamad rohelisuse aega soodsate kliimaolude  ehk soojade ja kuivade suvede tõttu on siin vohama hakanud  seenhaigus saaresurm, mis on nakatanud enamus pargis  kasvavaid saarepuid. Viimase, ütleme kolme aasta jooksul on asi päris hulluks läinud. Et tänase seisuga, mis me oleme kokku lugenud,  on üle 160 kuivanud puu siin tegu on ju seenhaigusega,  nii et selles mõttes Seal ta kiiresti levib et levib lehe rootsude  ja kaudu, nii et. Evestuse sõnul on saare surm noor haigus,  mis Eestis avastati alles kümmekond aastat tagasi. Üsna laialdaselt Eestis, et Lääne-Eesti kannatab kõige rohkem,  aga ka meil siin Lõuna-Eestis on mitmed pargid  mis selle all kannatavad näiteks geenipark ja,  ja metsades ka lahenduseks on see pikemas perspektiivis,  et rajatakse segapuistuid, kus on neid saari vähem,  aga kui tsaari on ühes kohas väga palju koos,  siis aitab ainult haigete puude kiire eemaldamine. Vastseliina linnuses on juba tehtud kooskõlastused  keskkonnaametiga ning külmade saabudes võetakse haigestunud  puud maha. Loodame paremat ja eks siis läheme edasi. Kui puud on maha võetud, siis kuulame spetsialistide nõuandeid,  et mida siia asemele istutada ja milline lahendus leida,  et see asi jääks. Küsima seenhaigus saaresurm ohustab ainult saare puid  ega levi teistele puudele. Nüüd välisteemadel Rumeenia pealinnas Bukarestis tuli üle  20000 inimese võiduväljakule, et avaldada pahameelt  valitsuse ebakompetentsuse ja korruptsiooni üle. Lisaks nõudsid kohal olijad nende inimeste vastutusele võtmist,  kes täpselt aasta tagasi lasid valitsusvastase meeleavalduse  jõuga laiali ajada. Seekord lõppes meeleavaldus rahulikult, kuigi mõned  proovisid valitsushoonet kaitsvat aeda pikali tõugata. Valitsuse vastu ei protesteeritud üksnes Bukarestis. Tuhatkonna osalejaga meeleavaldused toimusid mitmetes linnades. Tee Jeruusalemmas templimäel puhkesid ei al Aa püha pidavate  palestiinlaste ja Iisraeli politsei kokkupõrked. Palestiina kiirabi teatel tuli haiglasse viia vähemalt 14 inimest. Iisraeli meedia andmetel sai ka neli korrakaitset,  et vigastada. Moslemite usupüha sattus tänavu samale päevale,  mil juudid mälestavad kahe Jeruusalemma templi hävitamist. Iisraeli politsei piiras enne kähmust juutide ligipääsu templimäele,  et pingeid ennetada. Moslemid kartsid aga siiski, et neil lubatakse sinna tulla  ja avaldasid selle vastu meelt. Norra politsei uurib pealinna lähistel Alnori mošees  toimunud tulistamist terroriakti katsena. Politsei asejuhi sõnul näib kahtluse alusel olevat  paremäärmuslikud ja immigrantide vastased vaated. Kahtlusalune ise pole politseile oma teo ajendit veel avaldanud. Kahekümnendates aastates mees jõudis mošees tulistada mitu korda,  enne kui koguduse 65 aastane liige ta kahjutuks tegi. Ja mõni tund pärast rünnakut leidis politsei kahtlusaluse  kodust ka tema seitsmeteistkümne aastase poolõe surnukeha. Ja tagasi koju reidi tee ehituse tõttu on Tallinnas Narva  maanteel Russalka monumendi ja kaubanduskeskuse must luik  vahelisel alal alates homme varahommikust avatud mõlemas  suunas ainult üks sõidurada. Ka hommikuse ja suse tipptunni ajal ja nädalaks ajaks. Seal ei ole ka võimalik ajutisi sõiduradu avada tee külgedele,  sest Narva maantee merepoolne ala on muinsuskaitse all  ja Kadrioru pargi poolne ala looduskaitse all. Kuna uus liikluskorraldus tekitab tõenäoliselt hommikuti  õhtuti suuremaid ummikuid, soovitab Tallinna transpordiamet,  Pirita ja Viimsi elanikel võimalusel kasutada linna  sõitmiseks paralleelselt ka Laagna teed ja Gonsiori tänavat. Laagna teele pääsemiseks kasutataval Pärnamäe teel lõppevad  teetööd homme hommikuks. Liiklusruum suunatakse siis ühele poole sõidutee osale  ja tähistatakse vastavate liiklusmärkidega. Nii et kuna homsest on siis ka uus liikluskorraldus siin  Russalka juures, siis palume olla tähelepanelikud  ja jälgida liiklusmärke. Ja mis siis nädala pärast saab, kui see üks pluss üks on läbi,  et. Loodame, et siis saame juba avada kaks pluss kaks,  aga võib juhtuda tõesti, et siis läheb veel vana skeem,  kus on hommikul linna kaks sõidurada ja linnast välja,  siis õhtupoole kakssõidurada. Saaremaal tutvustati merepäevade raames Eesti esimese  isejuhtiva merelaeva ehk meredrooni prototüüpi. Arendustööd on seni maksma läinud ligi pool miljonit eurot. Oma esimesed avalikud mereristsed sai nüüma nimeline Eesti  oma ise juhtiv laev nädalavahetusel Kuressaare merepäevadel. Põhjust ka on. Nimelt laeva kere ja mudelkatsetused ongi valmis tehtud  Saaremaal ja elektroonilist osa arendatakse jätkuvalt  Tallinna Tehnikaülikoolis. Tavaliselt on see, et ujub ja on kruvid taga. Eripärast on see, et ta peaks nüüd ise sõitma,  et ise autonoomne olema. Ja nii ta sõidabki, andes laevale marsruudi  ja koordinaadid ette. Sõidabki laev ise päris valmis peaks nüümna saama kevadeks. Paneb kõrval kaldasse, mis ta teeb. Nüüd ta peaks seal mingi pöörama ennast nii nagu  nii nagu käsk on. Ongi ja tuleb tagasi ja praegu me kedagi mingit nuppu ei vajuta,  praegu mingit nuppu ei vajuta. Kuigi maailmas on sellelaadseid isejuhtivaid,  autonoomseid laevu juba arendatud, küll oli eestlastel  kindel eesmärk, miks suurusjärgus pool miljonit eurot kulutada,  et nullist ise selline laev välja arendada  ja valmis ehitada. Esimene prototüüp annab küll pigem väikese laeva mudeli,  möödub välja, aga sellele arendatakse. Ks edaspidi ka suurematel laevadel kasutada. Üks asi ongi, et kui me maailmast ostame,  siis ta on meie jaoks nagu must kast ega me ei tea,  mis seal sees toimub, on ju, et. Üks suur eesmärk ongi siia meile ka tekitada kompetents,  tulemus on see, kus ta ongi autonoomne, et ma ütlen,  et patrulli siin alas Ta suudab tuvastada teisi laevu paate  kas ja siis vältida kokkupõrkeid nendega  ja täita mingit talle antud ülesannet näiteks mõõta  või siis jälgidagi õlireostust, ütleme. Ja paraku on sellistel laevadel tulevikus veel üks nüanss. Nimelt näiteks kolme laevameeskonna asemel saaks nende  laevade jälgimise ja juhtimisega kusagil kabinetis hakkama  ainult üks niinimetatud kapten. Kreenholmi ajaloolises tööstuskompleksis algasid Kremli  ööbikute lavaproovid. Eelmisel suvel tuhandeid inimesi Narva meelitanud Tartu uue  teatri suvelavastust saab taas näha alates tuleva nädala kolmapäevast. Ja. Mullu suvel lubas Tartu uus teater, et Kremli ööbikud on ühe  suveetendus ning Narvas alanud lugu siin  ka lõpeb. Kuid lavastus Jaak Joala dramaatilisest eluloost  osutus nii menukaks, et suur hulk publikut seda vaatama ei pääsenud. Ja nüüd kõlavad Joala laulud taas Narvas Joala tänava vabrikuhoovis. Selle hinge mingi aeg möödus sellest, kui jaagu muusikat  nii aktiivselt ei olnud kuulda ja, ja, ja nüüd ta niimoodi  tuli väga esile ja täpselt sama võrra väärama on  ka siis see koht, et, et Narva sattus praegu niimoodi  huviorbiiti kõigile eestlastele ja, ja need kaks asja kokku  tagasid sellise edu. Eelmisel suvel käis Tartu uue teatri lavastust vaatamas üle  23000 inimese. Tänavatel ringi uitavad külalised muutsid Narva paariks  nädalaks tõeliseks turismilinnaks. Ka sel aastal on Kremli ööbikud Narva teenindajatele suureks väljakutseks. Tegelikult on ta päris suur aga ma arvan,  et see ei ole võibolla ainult Kremli ööbikutes asi,  vaid see hooajal pikkus on nagu oluline,  et, et kui ongi võib-olla 10 päeva ainult aktiivset tegevust,  siis ega see 10-ks päevaks lihtsalt lisatööjõudu kuskilt ei leia. Et ma arvan, et nii erasektor kui avalik sektor peaks rohkem  koostöös vaeva nägema, et Narvas kogu aeg midagi toimuks. Sellist sarnast 20000 inimest me peamegi kõik koos andma  inimestele põhjust Narva tulla. Kremli ööbikud mängitakse Narvas alates 14.-st augustist  kokku 11-l korral. Etendustega samal päeval toimuvad ka Kreenholmi ekskursioonid. Ja ott räägib nüüd lähemalt, millal vihm üle läheb. Kast. Tere õhtust. Vihmast me siiski ei pääse, aga vaatame,  palju seda ka sajab. Läänemere maade ilma määrab Skandinaavia kohal pöörlev  ulatuslik madalrõhuala, mis kostitab päeva jooksul vihma ga  kõiki Läänemere äärseid maid. Sellist padukat, mis meil täna oli, võib näiteks homme tunda Rootsis,  Norras ja ka Soome lääneosas. Ega see madalrõhuala Rootsi kohal väga liikuma kipu. Ka ülehomme tundub, et laisk, teine ja nii säilib  ka hoovihma võimalus ka homme. Küll aga peaks Baltimaades väheke kuivem olema. Kõige selle juures on õnneks õhumass mõõdukalt soe. Öö hakul sajab kohati hoovihma ja üldiselt on vahelduv pilvisus. Puhub edelatuul neli kuni üheksa, rannikul puhanguti 13  meetrit sekundis ja õhutemperatuur on 12 kuni 16 kraadi. Hommikul väga palju pilvi ei paista olevat  ja seega on ilm ka sajuta. Tuul puhub edelast neli kuni 10 meetrit sekundis  ning sooja saame 14 kuni 18 kraadi. Päeval sajab kohati hoovihma, mis läheb aina tugevamaks. Puhub edela ja lõunatuul viis kuni kaheksa,  rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Kui vaadata temperatuur, siis tundub täitsa soe päev tulevat  ehk 19 kuni 24 kraadi. Õhtul on vahelduva pilvisusega ilm ja sajuhooge on  laialdaselt üle terve Eesti ja Ida-Eestis võib müristada  ka äike. Puhub lõunakaare tuul kolm kuni 10,  põhjarannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur jääb 16 ja 19 kraadi vahele. Uus nädal väga suuri erisusi eelneva nädalaga endas ei hoia,  ikka sajab kohati hoovihma, aga paistab ka päikest. Küll aga peaks nädala arenedes vihmahood vähenema. Sooja saame öösiti keskmiselt 10 kuni 14 kraadi  ja päeval 18 kuni 21 kraadi. Seega kui lähi lähipäevil näiteks matka e minna,  siis endiselt tasub varuda veekindlaid, riideid. Ilusat õhtut. Ja lõpetuseks, Tartumaal Uhtil kogunesid käsitöö huvilised  ja kunstihuvilised kedra festile, et teha lähemalt tutvust  poti kedral treimisega ja selles ka mõõtu võtta. Kedrafesti korraldajate sõnul on paljudes Tartumaa kohtades  potikedrad olemas ja maakond ise asub piltlikult öeldes  savimäe otsas. Neid, kes savist päriselt ka midagi teha oskavad,  on aga pigem vähe. Kedrafest ongi ellu kutsutud just selle tarvis,  et kedral treimise iidset kunsti õpetada  ja levitada. Ka esmakordselt potikedraga kokku puutuva inimese jaoks ei  tohiks treimine just ülemäära keeruline olla. Et lihtsalt on vaja natukene kes paneks käe külge  ja näitaks, et millise kohaga sa surud, et kas sa surud  põlvega või sa surud randmega või sa surud sõrmedega,  et see kõik on noh, tuleks nagu kätte näidata. Mina olen 10 aastat ise õppija olnud, aga kui meil inimesed  söövad minu treitud nõudest ja siis näiteks peo lõpus  inimesele lähen ja pakun, ütlen, et võtke need singirullid  kaasa või täidetud munad, siis ikka tihti öeldakse,  et mis sa neid mune pakud, et anna mulle see kauss,  et see on nii äge. Parim moodus treimist õppida on aga siiski praktika. Potikedral treimise võistlusel tuli osalejatel savist välja  voolida kraapen kolmejalgne sangaga nõu,  mida vanasti kasutati otse tule asemel toidu valmistamiseks. Ja siis on selline mõõt nagu kortel ja, ja kaks korterit  peab siis olema see nõu suurus praegu Krapeni suurus. Et, et kes kõige täpsemalt selle suuruse ära treib,  see saabki peavõidu endale. Kas teie olete oma elus kunagi enne Krapenit valmistanud? Eile õhtul see oli esimene, see oli esimene kord,  mis need nipid on, kuidas, kuidas kõige parem,  kõige ilusam asi välja tuleb. Eks? Harjutamine eelkõige treimise puhul harjutamine. Kedrafest toimus tänavu juba kolmandat korda. Nagu ikka, on kohe eetris pikemad spordiuudised,  kena õhtu jätku.
