Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossid vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere eetris on saade puust ja punaseks. Mina olen saatejuht Arko Olesk. Sel hooajal on puust ja punaseks eetris igal päeval esmaspäevast neljapäevani, tuues teile killuk teadust igasse päeva. Muu formaat on endine. Meil on külas asjatundja, kes aitab teha viimaseid uudiseid teie jaoks puust ja punaseks või sel nädalal viime teid ilmaruumi ning minuga koos siin on Tartu Ülikooli astronoom Tõnise emmedele Tõnis tervist. Ja tänane uudis võtab ette selliseid alati intrigeeriva teema. Kas mujal kosmoses on elu ja kuidas me saaksime teada, kas mujal kosmoses on elu? Meie eilses klipis rääkisime pikemalt sellest, kuidas uurida vanu ja kaugeid galaktikaid ja kuidas sealt tulev valgus muutub meieni jõudes. Ja tegelikult ka selle teema puhul on küsimus selles, kuidas püüda kinni valgust, mis tuleb kaugelt delt planeetidelt. Ja see mõte, mille on välja pakkunud Cornelli ülikooli teadlased, et kuidas leida maavälist elu, on ka seotud teadusega ja siin me jõuame otsapidi bioloogiasse selleni, et ka maa peal on elusolendeid, kes helendavad. Kõik, me teame, jaanimardikaid on kõiksugu planktonit, ka taimi, korallid, kes kiirgavad teatud tingimustes valgust ja hüpoteese. Mõte on see, et, et kui selliseid olendeid on ka teistel planeetidel, siis kas me võiksime selle valguse kinni püüda, Tõnis, sina astronoomina, tegeled selle valguse kinnipüüdmisega igapäevaselt. Kui keeruline või lihtne see sinu arvates on? No ma arvan, et nii-öelda võib öelda, et oh, see on imelihtne siis tegelikult nii-öelda see idee on, on tõesti väga lihtne iga geniaalne asi ongi lihtne, võib-olla noh, võib-olla mitte alati, aga enamasti jaa, lihtne ei ole ta ainult sellepärast, et meil on maru raske nende planeetide valgust nii-öelda eraldi vaadelda. Et me näeme enamasti neid planeete oma ematähe valguses kuskil seal selle sees nii-öelda, et, et see planeet peegeldab oma ematähe valgust ja natukene muudab siis selle ematähevalguse spektrit. Ja noh, see planeedi panus on seal võib-olla üks miljondik või üks sajamiljondik väga-väga-väga nõrk signaal. Ja kõik need muutused siis selle signaali sees. Nii et tegelikult seda on kohutavalt raske tegelikult detekteerida eraldada seda nii-öelda kahte signaali. Aga mitte võimatu on just nende teadlaste sõnum, et arvutada, siis midagi ikkagi võiks sealt kätte saada. No tegelikult on niimoodi, et nüüd noh, ei saa öelda, et maailm hinge kinni pidades ootab aga, aga kindlasti suure elevusega astronoomid vot. Siis on eriti suure teleskoobi valmimist, mida ehitatakse Tšiilis. Mis siis on noh, 30 kaheksameetrine teleskoop ja loodetakse, et selle teleskoobi abil on võimalik lähemate väikese massiga päike massi on siis kümnendik meie päikese massi näiteks et niisuguste hästi noh, nii-öelda punaste ja jahedate tähtede juures oleks võimalik näha pildistada siis tegelikult Neilt eksoplaneete ja, ja kui need sealjuures on võimalik noh, nii-öelda juba pildistada, siis on võimalik ka nende spektrit lekitada. Et see on kindlasti üks niisugune, et kui seda jah, nii-öelda eksoplaneete oli juba eraldi võimalik näha, siis saab seda ka palju detailsemalt uurida. Ja nüüd see uurimus, mis siis on tegelikult bioFlorressentsi kasutamine elu petekteerimiseks, selles selles uuringus siis näidatakse. Et kui seal kuskil kaugel planeedil, mis on oma tähe ümber elukõlbulikkuse nii-öelda kuldkiharad tsoonis ja kui see planeet on kaetud arvestataval hulgal näiteks ookeanidega ja kui seal ookeanides on elu nagu maal juba, nagu sa mainisid noh näiteks kas vetikad või korallid mis siis oma ematähe ultraviolett kiirguse mõjul helendavad nähtavas valguses siis siis see võib või ütleme just see muutus, et vahel nad helendavad ja vahel mitte. Et see võib olla vaadeldav ja üsna lihtsasti vaadeldav, sest noh see nii-öelda muutus, arvatakse, on noh, nii-öelda leitud arvutustega, et see muutus peaks olema väga suur, et see võib olla umbes 100 korda, võib see nii-öelda planeet heledamaks minna mingitel väga kindlatel lainepikkustel. Sinu jutus oli nüüd päris mitu järjest seda konstruktsiooni, et et kui on nii ja kui on nii ja kui on nii, siis me võiksime saada seda leida, et see on vist nagu üsna tavaline, noh, need eeldused peavad olema üsna kaugeleulatuvad, et, et kuna me ikkagi täpselt ei tea, mis seal on, siis, siis me nagu eeldame, et kui seal on elu, siis võiks olla helendav ja kui ilm on ilus, siis me peaksime saama seda ka vaadelda. Jah, kui ilm on ilus, siis me saame seda vaadelda. Et, aga, aga tõesti kuna noh, me ei ole ju leidude elu ühelgi teisel planeedil veel ja, ja astronoomid väga loodavad ja proovivad ja proovivad järjest nii-öelda täpsemalt määrata teiste planeetide atmosfääride koostisi või noh, nii-öelda vaadelda nende teiste planeetide spektreid, et saada teada siis millest planeedid koosnevad, milles nende atmosfäärid koosnevad. Et seda asja juba tehakse, aga, aga just see, et, et noh, me peame teadma kuidagimoodi, kuidas üldse tunda ära, et seal elu on klorofüll näiteks on noh, võib olla suhteliselt universaalne selline kuidas siis energia saamise viis elusolendite jaoks taimede jaoks. Et et, et selle, selle nii-öelda noh, nii-öelda näpujälgede tuvastamine kuskilt planeetidest, sellest võiks olla kindlasti üks, üks võimalus. Võib-olla on veel mingisuguseid nii-öelda peo signatuur mida saaks tuvastada, aga nüüd just see fluoressents on jah, üks niisugune, mida mina tegelikult varem nagu ei olnud isegi kohanud. Et sellist võimalust on välja pakutud. Teadlased natukene kütavad meie ootusi sellega, et nad ütlevad, et selline nähtus on tõenäolisem planeetidel, kus on tugev UV-UV-kiirguse foon, eks ole see bioluminestsentskongi organismide nii-öelda kaitsemehhanism UV-kiirguse vastu ja sellist tugeva UV-kiirgusega olukordi et selline võiks olla selline punaste kääbuste ümber tiirleb atel, planeetidel ja punaste kääbuste hulka kuuluvad ka siis meile ühed lähedasemad tähed, mille puhul me teame, et nende planeedisüsteemide seas on seisid kiviseid sobivas kauguses olevaid planeete, kus võiks arvata, et on elu, eks proksema Centauri ümber on, on selliseid ja siis k-tähesüsteem trapist üks, millest me ka siin saates oleme rääkinud, ehk siis ehk siis nad ütlevad, et planeedid, mille kohta me juba teame, et nad asuvad nagu sobivas kauguses oma tähest ja meile lähedal ja nagu vaadeldavad et nemad võiksid ka selle poolest olla sobivad, et me võiksime sealt leida niimoodi, et need ootused aina kasvavad. Justkui ma seal alguses ütlesin ka selles, et selle ultraviolett kiirguse siis noh, need niisugused 2000 Kelvinilised ja jahedamad tähed tegelikult ei kiirga eriti palju ultraviolett kiirgust. Aga nad on, paljud neist on magnetilised väga aktiivsed ja oma nende aktiivsustsüklite käigus võivad vahel toimuda väga tugevad nii-öelda pähe pursked, siis ütleme palju tugevamad kui meie päikesel ja on arvatud et selliste tähtede juures tegelikult see elu olemasolu võib-olla isegi probleem, et ultraviolettkiirgusest realiseerib planeedi pinna, aga aga, aga jah, need on leitud, et tõesti, et kui on veeorganismid sihukeste planeetide noh, ookeanides et, et siis nad on nii-öelda osaliselt ohutus nii-öelda keskkonnas ohutumas keskkonnas ja teevad siis võib-olla kõik selle nimel, et end kaitsta selle UV-kiirguse vastu, noh, näiteks selle floora essentsi Abelsis Ehk siis, nagu sa viitasid, kõik ootavad pikisilmi, Tšiilis saaks valmis täiesti uus teleskoop nimega ekstreemi Lash teleskoop, eks erakordselt eriliselt suur teleskoop, mis siis peaks meil võimaldama tõesti Neid planeete otse vaadelda ja, ja kui seal on see heleduse muutus, siis seda ka leida. Sein oli tänane puust ja punaseks teadusuudis. Siin Raadio kahe eetrisse stuudios Arko Oleski ja astronoom Tõnis Eelmäe. Oleme uue uudisega teie jaoks eetris taas homme. Puust ja punaseks.
