Tallinna loomaaed tähistas 25. augustil oma kaheksakümnendat sünnipäeva. Mõistagi on ajaga muutunud nii loomaaia sisu kui roll. Algsest vaid loomade näitamise kohast on tänaseks välja  arenenud rahvusvaheline meelelahutus, loodusharidus  ja teaduskeskus. Tulge meiega kaasa retkele ja me viime teid loomade juurde. Aga sinna, kuhu külastajad muidu ei pääse. Mul on luureandmeid, et Tallinna loomaaed on saanud uued  elanikud ja täpsustatud luureandmetel maitseb neile väga banaan. Siin nad ongi sipelgad, ma arvasin, et ikka midagi suuremat  ja võimsamat. Ütleme jah, et, et võib-olla üksik sipelgas väike,  aga neid on nii palju, et selle väikse koloonia,  aga mida Riia loomaaed meile kinkis meie isendit te arv on  vähemalt kahekordistunud. Tallinna loomaaias on nüüd poole rohkem loomi,  täpselt nii ta on ja see on Kagu-Aasia päritoluga liik. Ja hea on öelda seda, et, et see saab olema üks sellistest liikidest,  mida me hakkame oma troopilises vihmametsas ühel hetkel  ka inimestele näitama. Kes nad sellised on siis sipelgad nagu sipelgad ikka,  aga kuidas neid siis kutsuda ja mida nad siin teevad? Ega sellega ongi keeruline, sest eestikeelset nime ei ole,  et ma siin mõtlesin ise talle kiiruga nimi välja,  et me võiks neid kutsuda kangursipelgateks. Vaata, nad koovad oma oma võrguga endale pesa. Nii et see kera siin keskel ongi kangursipelgate pesa,  mille nad iseenda toodetud niidiga on valmis ehitama väga  ettevaatlikult tähelepanelikult kokku kootud märk. Kas see vastab tõele, et neile maitseb väga banaan? No põhiliselt nad on muidugi putuktoidulised,  aga mõningatel juhtudel suhkrut sisaldavad toitu vähemalt  targad raamatud ütlevad, et peab andma ja  nii seda kinnitavad ka targemad inimesed. Kas ma võin väikse killu oma kaasa võetud külakostist neile? Anna siis seega siin on miks? Et kingitus saab kingituse nii. Proovime järele, kas astub tuvad ligi ja maitsevad. Külakasti. Paneme siia, vaatame. Nii palun värsket magusat. Kui vaadata Tallinna loomaaia loomade kogukonda,  siis kas ta kuidagi on eriline ka või mida välja tuua  võrdluses teiste euroopa loomaaedadega? Kindlasti meie sellised, et lipuliigid on meie kalju,  kitsed, mis on ilmselt maailma kõige mitmekesisem kollektsioon. Eripärane asi on kindlasti see, mis puudutab Euroopa  naaritsaid ja noh, röövlinnud kindlasti praegu me räägime  sellisest asjast nagu kollektsiooni planeerimine,  kus meil on omad printsiibid, me vaatame oma kollektsiooni läbi,  vaatame, mis meil on hariduse jaoks tarvis teaduse jaoks  tarvis loo inimestele külastajatele, emotsiooni tekitamiseks,  siis vastavalt sellele kujundame järk-järgult just sellist  loomade kogumid siin. Mis oleks see, mida meil siin Eestis antud konkreetses kohas. See on väga vaja. Loomaaia vapiloom on teada ka ilves, kelle puuri juures me  praegu oleme. Miks ta on vapiloom, Mati. Et Irves illu oli, oli see elukas, kes need loomaaia loomise  tuud lõpetas ja lõpuks loomaaia sündima pani. Loomaaed 80 aastat tagasi tegelikult alguses ju oli hoopis  Kadriorus Lasnamäe nõlva all ja. Ja, ja üsna kaua aega ligi 40 aastat või seal kandis,  nii et et algul see Ilves toodi ju tegelikult kaks aastat veel,  enne kui loomaaed sündis ja ja siis leiti talle niisugune  võimalus seal Kadrioru puukoolis väike puur teha. Aga kuna tol ajal oli Eestis paarkümmend ilvest ainult  siis iga pühapäeva hommikul tol ajal oli ju puhkepäev,  ainult pühapäev oli saba ukse taga, et näidake seda  imeelukat meile ka ja, ja noh, pikalt kestnud vaidlused  selle üle, kas loomaaeda on vaja või ei ole vaja sid sellega ära,  sai selgeks ikka, et tõesti on vaja. No milline see loomaaed alguses oli, mis tema eesmärk oli? No tol ajal olid loomaaiad üldse rohkem niisuguse eksootika  näitamise asjad, aga samas ikkagi juba juba,  kui lugeda tolleaegseid ajalehti, siis olid päevakorral ikka  needsamad probleemid, mis loomaaia ülesanne,  praegust on loodusharidus, hääbuvate liikide tundmaõppimine aitamine,  nii et loodushoid ja loodusharidus on ikkagi loomaaia. Ühel hetkel jäi see Kadrioru koht väikseks  ja te kolisite siia. No see oli algusest saadik teada, et, et  nii nagu tol ajal nimetati väike loomaaed et seal kogume  kollektsiooni ja kogemusi ja siis ehitame päris loomaaia,  siis leiti paar miljonit rubla, et endised sõjaväelaod  kiiresti ehitada nõndanimetatud kollektsiooni säilitamise baasiks. Ja aga siis selgus, et pärast olümpiamänge keelati Nõukogude  liidus 10-ks aastaks kultuuri ja spordiasutuste ehitamine. Ja siis me jäime kauaks nendesse tingimustesse  ja osalt praegu No Teie olite direktor pea 50 aastat, mis on hoidnud teid  Tallinna loomaaia juures, mis see fenomen on? Tähendab noh, venelane ütleb, et neturakas roodatak tähendab,  et mul on niisugune kiik on sõnnist saadik ja,  ja, ja see, see lihtsalt huvitas mind palga pärast ei tööta,  ma võin vanduda, mitte üks inimene siin,  need on kõik ikkagi huvi ja loomaarmastuse pärast. Sina Anne oled väga noorest peast juba loomaaias tööl ka. No tegelikult, eks kõigepealt ikkagi peab ikka mingisugune  loomaarmastus või loodus armastus olema,  sest väiksena mulle meeldisid kõik koerad  ja kassid ja siis mu vanaema oli lausa hädas sellega,  et tassisin kõik külakoerad ja kassid, mis tee pealt leidsin  ikka koju. Siin kerkib sellist mõnusat hommikutee lõhna,  see tähendab, et elemendid joovad teed. Meil on tavaks, et lõunal puuviljaga saavad elevandid mingit jooki,  kas siis mahla, jooki, segu või siis teed  ja siin me oleme ise nii-öelda nagu korjanud neid  igasuguseid ravimtaimi ja maitsetaimi ja kõike  siis nendest me teemegi nendele teed. Siin on jah, siin on näha ju raud, rohi ja  mis siin ripub veel? Seal on kõiki melissi münti nii et igasugust erinevat  taimetoit ja ja teele lähevad hulka, siis lõikame  sidruniviilud veel teele hulka. Sest noh, üldiselt öeldakse, et neil C-vitamiinist on puudu,  et siis seda tuleb nagu anda jaoks happelist asja. Seega tee sidruniga, nii nagu ka meile meeldib,  aga siin on suur kärutäis heina, mida ootab  siis Karl praegu? Ja ja ütleme, selline kärutäis läheb temale kolm korda  päevas vähemalt. Kui palju elevandid päevas söövad? Täitsa erinevalt suvel nad söövad rohkem,  suvel võib seal kogus ulatuda kuskil isegi 250 kiloni. Tähendab, isa, elevant, emane elevant söövad vähem kuskil  ütleme seal 150 200 kilo. Sest suvel on nii-öelda meil osa toidud nagu puujuurvili on  natukene vähem, aga selle võrra tuleb jälle rohtu juurde. Isaelevant Karlil on ikka isud. Tegelikult on üldse elevantidel põnevad isud,  nagu te näete. Ja. Selle heina kõrvale sti juurde. Nii nagu emased elevandid, nii ka Karl saab sellist jõusööta  koos leivatükikestega. Ma tahtsingi küsida seda, kas elevantidel on mingisugune Kuidas siis öelda eriline maitse ka mingi toidu järele? No tegelikult võib öelda, et nad söövad väga paljusid asju ja,  ja eks ta valib ikkagi igaüks vastavalt oma tahtmisele kas  oksad või, või hein või rohi, aga selge see,  et kui midagi annab niisugust, mida on vähe,  kas puuvili või ütleme seal, no meil saavad leiba  ka natukene. Et vot selline asi läheb väga hästi peale nendele,  et selle järgi tulevad alati Tallinna loomaaia kõige suurem loom ja mis seal salata,  kõige suurema isuga loom. Isaelevant Karl pääseb nüüd hommikust sööma. Loomaaias on väga palju erinevaid, loomaliike on  ka erinevaid isusid ja menüüsid, me oleme loomaaia  ettevalmistus köögis, kus kõik see toit kokku tuuakse  ja siis loomadele välja pannakse. See siin on okasseatoit, siin on palju sellist leiba  ja saia, no Tõnis, kui keeruline on loomadele selline  eriline menüü kokku panna? No see on omaette teadus selles mõttes, et iga loom sööb  natuke erinevaid asju. Ja, ja seal on oma toitained ja asjad, mida peab jälgima. Ja seetõttu see on üsna keeruline ja see kõik tuleb kuskilt  ju kokku tuua. Ma saan aru, et eksootilised liigid tahavad  ka eksootilist toitu või te kohandajate kuidagi seda? Eesti? Me kohandame, aga ka selles mõttes,  võrdleme teiste loomaaedade ratsioonidega  ja natuke on ka oma kogemust, sest kõik ei saa võtta õpikust,  et eksootiliste loomade kohta on väga vähe infot. Siin on siis loomaaia külmkapp. Siin on tõesti selline pilt, mida iga päev ei näe. Kes see on? Ilmselt see on. Võib-olla siga, et noh, ikkagi nagu lootuses on,  et kui loom on lihasööja, siis te peate ka talle liha just  just et loom peab saama sellist toitu, nagu ta looduses saab  või võimalikult sarnast, et siin on meil näiteks hiire,  rotid ilusti. Lähevad siis noh, hiirerotte söövad põhiliselt kotkad,  pisikesed kiskjad, roomajad. No nii, nüüd on meil üks näljane madu. See namuuri roninastik. Millal te viimati süüa sai? Tavaliselt nad söövad nädalas korra. Võib ka olla kaks nädalat söömata, aga tema mürgine ei ole  või kuidagi mind hammusta või hambad on tal suus,  et tal on ligi 200 hammast. Aga selles mõttes? Suhteliselt rahulik ja mis sa talle siis nüüd annad,  et ma saan aru, et tegemist on nüüd elus sööda ga nagu  looduses ki? Jah, et madusid toidetakse enamasti kas eluhiirtega  või siis külmutatud hiirtega. Praegu on elus neid te ka kasvatada, siis. Loomaaial on oma vivaarium, kus kasutatakse närvilisi. Kui sa toidad mad kuogu aeg surnud toiduga,  siis ta on selline. See ei kutsu esile ta seda loomulikku jahiinstinkti,  ta on selline loid, ta püüab saaki väga aeglaselt. Aga kui on elusiir, siis tegelikult. See paneb maa nii-öelda tööle, ta peab vaeva nägema  ja kiiresti ründama ja. Pluusi vahele. Sinna loomaaias elab üle 11000 looma ja iseenesestmõistetav,  et nende elutegevusel tekib ka jääke. See jääk tuuakse siia ja pannakse komposti segajasse. Kui see on segunenud parajaks ühtlaseks massiks,  siis tuuakse see siia õue, jaotatakse aunadesse  ja 14 kuni 16 kuu jooksul saab sellest must kompostimuld,  mis on väidetavalt Eesti kõige parem kompostuld. Huvitav, kes selle väärtusliku kraami endale saab? Vähemalt osa väärtuslikust kraamist kasutatakse ära siinsamas,  et kasvatada loomadele toitu. Ma olen praegu jääkaru Aaroni puuris, jääkaru on praegu  kinni pandud, loodetavasti ja ma hakkan tema keskkonda rikastama. Nii. Aaronile meeldib üldiselt, et visata vette asju,  selle väikse puu junnikese võib ka siia ääre panna ääre  peale panna, et siis kui ta tahab ja selle lihtsalt asi. Ja eks ta närib ka ja, aga see on niisugune mänguasi,  aga siis selle oksad paneme sinna kivi kivide juurde. Et ta kohe neid ta vahest tirib need ka vette,  aga siis, et on kaugemal. Selline oksake, see ka talle meeldib mängida,  pane ta ükskõik rohu peale siia kuskile. See on tal olnud siis väiksest saadik selline lemmik või. Et emal on jah, meeldiv erinevate teiste asjadega,  tähendab mänguasjad on sellised, et neid me vahetame. Et mingil ajal võtame välja ja siis paneme jälle tagasi sisse,  et noh, et kui neil juba igavaks läheb, et see on liiga  ühekülgne kogu aeg, et siis me hoiame eemal  või mis me siis teeme siis näiteks need asjad on nii-öelda  püherdatud elevandi, ninasarviku sõnnik. Et midagi muud lõhna juurde saada, siin ongi välja. Samas on natukene seda ka rammu, et kui tahab,  sest siin talve poole või kevade poole, siis kui see isu tekkis,  siis nad ikka päris hea isuga isegi sõid,  leidsid äkki midagi sealt seest midagi maitsvat? Meil on sööda köök ja nemad on nii toredad siis,  et teevad meile mitu korda nädalas siis sellist jäägupikuid,  et sinna pannakse siis midagi, kas puuvilja  või asja sisse siis karudele ka meeldib,  esiteks noh, aaron on noor, temale meeldib üldse seda  nii-öelda vahest loopida vett ja teha sellega  ka igasugust nalja. Aga see on ka, et nad peavad vaeva nägema sellega,  et ei saa kohe-kohe midagi sealt kätte, et  selle peab ikka ära lõhkuma ja, ja siis selle ära sööma,  mis seal siis Miks sellist keskkonnarikastamist loomaaia loomadele vaja on? Rikastamist on vaja ikka selle jaoks, et loomade heaolu parandada. Me võime küll ehitada uusi suuri aedikuid,  nii nagu on jääkarudele nüüd ehitatud aga see ei suuda  kunagi kompenseerida seda päris loodust. Päris looduses toimuvad pidevad muutused,  loomad peavad kogu aeg mõtlema, mida nad teevad. Pead kogu aeg olema liikumises. Ja see, et nad loomaaias seda tegema otseselt ei pea,  ei tähenda, et nad seda teha ei taha. Nii et meie ülesanne siis ongi neile luua need võimalused tegutseda. Rikastamise viise on väga palju erinevaid,  me saame viia sinna uusi lõhnu, uusi helisid,  uusi materjale, millega loomad saavad mängida uusi pinnaseid  ja nii edasi, et neid võimalusi tegelikult on väga palju,  aga põhiline ongi see, et need uued asjad toimuksid igapäevaselt. Et iga päev on midagi mingid muutused. Sest looduses on ka kogu aeg muutus. See, et inimesed õpetavad oma lemmikloomi,  on küllap tuttav teadmine kõikidele koera  ja kassiomanikele. Aga miks on vaja treenida loomaaia loomi? Ma tahaksin kohe ära öelda, et loomaaia loomade treenimise  puhul ei ole kindlasti tegu mingite selliste  tsirkusetrikkide õpetamisega, et pigem me õpetame loomi tehiskeskkonnas,  nende tingimuste ja inimese lähedusega hakkama saama. Nende elevantide puhul on tegemist väga pika treenimise  ajalooga ehk siis veel enne, kui need loomad Tallinnas  ja kunagi aastakümneid tagasi oli neile juba tehtud  treenimise alg. Ja, ja selleks, et me saaksime neid treenitud oskuseid päris  elus kasutada. Siis seotakse need tegevused näiteks oma taga jala. Presenteerimine mingite vihjesõnadega, mida  siis talitaja saab kasutada, kas ma saan õigesti aru,  et see on põhimõtteliselt selline inimeste  ja loomade koostöö vorm ja see, see on? Väga hästi sõnastatud ja, ja Ma ma isegi täiendaks,  et see on nagu suhtluskeel. Et meie anname loomale mõista, mida on kasulik teha sellises olukorras,  sest. Jalgade pesu, hammaste vaatamine, vaktsineerimine,  muu tervisekontroll on kahtlemata vajalik. Sellele loomale ja kasulik, aga, aga. Metsloom ju ei arva seda näiteks kui tuleb keegi harja,  reha ja kühvliga, iga normaalne metsloom taandub,  võtab tagasi ja kui see juhtub iga päev,  sest loomaias peab iga päev koristama ja iga päev on sellel  loomal stress sellest, et keegi tuleb luua  ja kühvliga, siis loomulikult ei tee see looma elukvaliteeti  kuidagi paremaks. Et siis me saame anda talle vähemalt nii mingigi tunde,  et, et tal on natukene kontrolli oma elu üle,  et tal on oskused, kuidas nendes tingimustes hakkama saada. Mul on selline tunne, et nende naaritsatega ma ei ole varem tutvunud,  kes nad on. No eks sa oled tutvunud Euroopa naaritsat küll,  aga kindlasti mitte nende isanditega, et meil on  nii palju ja nad kogu aeg vahetuvad, eks ju. Ja kui me mõtleme nüüd vaata, kuidas ujub teadustööd,  polveline loom ikkagi imetaja, eks ju. Kuidas mõista seda, et üks loomaaed kaasajal on teaduse  ja liigi kaitsekeskus, mis seda, mida ta hõlmab,  no ta tegelikult hõlmab ühelt poolt jah,  see, mis meil on siin tehistingimustes, siis see,  mida me saame väljas teha, aga kuna see kõik vajab väga  palju informatsiooni, sest et liigikaitse looduskaitse alati  käib seal teadmiste piiri peal siis paratamatult me peame  asju uurima selleks, et me teame, mis me teeme  ja kas või selleks, et me saaksime kontrollida,  et see, mis me teeme, üldse on adekvaatne. Nii et seal need kokkupuutepinnad on väga tugevad mitte  ainult meil ka teistes loomaaedades. Tallinna loomaaed on oma teaduste poolest kuulus üle terve  maailma just läbi nende naaritsate. Seda kindlasti, jah, sest et meil on ikkagi artikleid,  mis on avaldatud nüüd nii looduses olevate populatsioonide,  selle populatsiooni, loodusliku populatsiooni loomise osas,  kui ka siis tehistingimustes tehtavate tööde osas on ju palju. Ja ega ei ole midagi öelda doktorikraadi,  mis on seotud naaritsatega, on siin loomaaias ikkagi päris  palju kaitstud. Kõik maailma loomaaiad moodustavad võrgustiku,  see tähendab, et need andmed, mida siin kogutakse,  need teadmised, mida siin saadakse, on, on jagamiseks. Kuidas see käib? Seal on palju eri külgi, kõikidel ei jõua peatuda,  aga tõepoolest, loomaaiad on tegelikult kogukond,  päris suur jõud. Hiljuti olin põhja Lõuna-Hollandis. Ühe väikse loomaaia 50 kilomeetri raadiuses on enam kui 60 loomaaeda,  see annab ettekujutus, kui palju meil tõsi on Tallinna loomaaed,  mis on sisuliselt rahvuslik, aga võrgustik on tõesti,  me vahetame informatsiooni. Meie ühtne andmebaas 170 miljonit kirjet on ilmselt maailma  kõige suurem metsloomasid puudutav andmebaas üldse. Ja, ja kogu meie tegevus on ju koordineeritud,  omavahel kokku lepitud, me oma oli kate oma dokumentidega,  oma kokkulepetega, oma iga-aastaste konverentsideta,  ilma selleta. Korralik tänapäevane loomaaed ei saa toimida  ja me oleksime märkimisväärselt väiksem jõud,  aga praegu Tallinna loomaaed selles kogukonnas on üks osa  globaalsest looduskaitselisest loodushariduslikust jõust,  mis on märkimisväärne. Loomaaia üks olulisi ülesandeid on ka loodusharidus,  sest võib-olla just siit saab laps oma esimesed  looduskogemused ja teadmise. Nii kes mäletab male, Kaspari saar ja millised ahvit seal elavad? See on ilma nii. Karu karuahv oli. Siin oli juba õige üks õige vastus. Ma vaatan, et loomaaias on väga palju lapsi,  kes ei ole Tavalised loomaaia külastajad, miks nad siin on? No meil on lastele igasuguseid põnevaid asju,  sest et meil on nüüd viis aastat siin selles majas töötanud  loomaaia looduskool koos huviringidega koos õpilastele  mõeldud programmide ga koos linnalaagriga,  mis meil siin täna käimas on, nii et huvilisi jätkub  ja need linnalaagri rühmad saavad meil ka hästi kiiresti täis. Ma arvan, et see loodusharidus on ikka üks eluharidus,  et mis peaks puudutama igat inimest olenemata sellest,  kas temast kunagi loodus eadlast saab. Mida nad siin siis õpivad, mida nad näevad  ja mida nad teha saavad? Loomad iseenesest on fantastiline koht, sellepärast et meil  on küll aedikuid ja meil on küll eksootilisi loomi siin palju,  aga tegelikult on meil ju igavene suur hulk lihtsalt  tavalist loodust, veskimetsa, mis on täiesti unikaalne oma laialiise,  metsataimede, tigude, loomade, meil on isegi vabalt elavad  kitsed siin ja mägrad, nii et et igaüks leiab siit midagi  iseenda jaoks. Kas see on tähendab ka seda, et selline linnaline keskkond,  et lapsed ei teagi enam midagi loodusest,  neil ei ole? Seda kontakti ja siis nad saavad seda või? Ma arvan, et iga väikse lapse loodusele e harimine algab  läbi selle esimese emotsiooni. Et. Et kõik see, mida ta tunneb, see hakkab talle huvitavaks  muutuma ja edasi läheb juba iseenesest ja selleks,  et tänapäeva maailmas hästi toime tulla,  ei ole ju vajalik see, et me lihtsalt nagu oleme asjast kuulnud,  vaid neil peab tekkima sellega oma suhe. Ja me peame nagu oskama asju õigesti hinnata  ja ise ka otsuseid langetama. Mis need kommentaarid lastelt ava tõesti oma käega neid. Seda ja, ja, ja tuttavaks teha. No eks lastele ongi, et nad võivad küll teoreetiliselt palju  asju ära õppida, aga iga kord, kas siis tunni lõpus mingi  programmi lõppus või mingisugusel muul moel nad alati küsivad,  et kas me ikka laste loomaaeda ka läheme,  kas me ikka loomi ka saame katsuda. Et tänapäeval meil ei ole enam see nii, et igaüks,  kes tuleb, saab seda looma patsutada, sest loomadel on  ka oma elu ja me peame ka nende heaolule mõtlema. Ja see on ka üks väga suur osa, mida me õpetame,  et kui sa võtad endale looma ka vastutab tema eest  ja ma arvan, et see suhtumine peaks ka siit alguse saama. Loomaaed on üks ütlemata oluline teadmiste  ja praktiliste looduskogemuste kogumise koht  ja väga keeruline ökosüsteem. Kui palju peab läbi mõtlema, et igal loomal oleks sobiv toit  ja elu puurides? Huvitav tõesti, loomade heaolu on ühes moodsas loomaaias esmatähtis. Väärika elu aitab killustada inimeste ja loomade omavaheline  hea läbisaamine, nagu näha. Teadusuuringud ja kindlasti tihe suhtlus teiste maailma loomaaedadega. Tulge ka ise siia ja leidke, kuidas 80 aastane Tallinna  loomaaed teid üllatab. Näed sulle ka?
