Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Või ma ei tiri. Toleid. Kena sind näha olnud ja sul pole. Talvel pole lund ja sa ei maga talveund, tere hommikust. Tere õhtust. Tere päevast. Head isuliin. Natuke sulega, tere Tomorfilop ja, ja täna on meil päris suur seltskond jälle koos, sellepärast et täna on jälle see saade, kus me aegade alguses rändame. Ja nüüd me oleme päris kaugele jõudnud, et me oleme teinud suure hüppe ja jõudsin välja siis aegade algusest kolm ja pool või isegi neli miljardit aastat eemale, sest seal vahepeal lihtsalt suurt midagi ei juhtunud ja tühjast asjast, kus midagi ei juhtu, suurt midagi. Need ongi huvitav asi, et tegelikult see maakera areng siiamaani, kuhu me nüüd jõudnud oleme, on olnud hirmus pikaldane. Ta ei ole nagu õieti käima läinud, kõik on viivitunud ja kõik on võtnud hirmus kaua aega. Suured vihmad, ookeani tekkimine ja, ja hapniku tekkimine ja see nüüd kõik on selja taha jäänud ja nüüd vahepeal toimus veel üks suur äpardus tulid sellised organismid, kes hakkasid tootma hapnikku, enne seda taolise organism ei olnud. Tundub, et mõni meeliga Sapnikul happeais Ei, hapnik jõlehappegaas, mida meie sisse hingame, tegelikult see õhk, mida me hingame siit mäendatud hapnikku kasutamegi. Nii teie hingedeõhu sisse. Ja välja hingate. Ja välja hingame õhu, ainult et sissehingatav õhk, seal on siis lämmastik, selline gaas, mis meil ei lämmata, sest meil ei ole sooja külma. Siis on seal sees hapnik, sellest on sooja, seda me kasutame selleks, et sooja teha, endale ennast üles soojendada ja siis on hästi väheke süsihappegaasi väljahingamisõhu siis hapnikku, süsihappegaasi osatähtsus muutub, hapnikku jääb vähemaks, siis väljahingatavas õhus süsihappegaasi tuleb tunduvalt juurde, see on see, mille me oleme tootnud oma kehas ja. Tonni õudustest oleme siis otsaga seaduseks, hingavad välja hapniku. Kõik on valmis selleks, et oleksite, kes Georgia hingaks hapnikku sisse. Ja kõik on selleks valmis, aga Georgi tulekuni hiigla palju aega sellest, et ta tuleb alles kusagil seal. 12. enne kahtteist sutikese, mõni minut õhtupoole. Öösel siis on peaaegu et teadupärast Kui nüüd see kolm pool kuni neli miljardit umbes on mööda läinud. Kivi, tark Rein, missugune see maakera pind nüüd välja võiks näha? Me võiksime siia juurde tuua, et meil lihtsalt nendest väga pikkadest aasta miljarditest on suhteliselt vähe teada ja sellepärast meil tundub ta sündmustevaesem. Tegelikult oli seal sündmusi muidugi niisuguseid kaoselaadseid sündmusi nagu tulemägede purustamine ja maavärisemised kindlasti palju rohkem veel kui hilisematel aegadel ja nüüd me jõuame võib-olla sellisesse ajastusse, kus meie see territoorium või see maalapp, mis kuni tänapäevani välja rändas, sealt kaugest lõunapooluse lähedalt kuni praeguse kohani. Ja see maalapp piirneb ühelt poolt Põhja-Jäämere Uurali, ütleme, Kaspia, Musta mere, teiselt poolt siis Poola ja Lõuna-Rootsi ja Norra piirialaga. Umbes selline oli siis Ida-Euroopa. Aga meie oleme nüüd siin küllalt selle lääneserva lähedal. Ja oletame, hakkas üks väga pikk, rahuliku arengu aeg mill. Meie see mandripank ei põrganud kokku teiste mandri pankadega, sest ta ujus suhteliselt üksikuna avaookeanil. Tema servad olid vajunud natukene sügavamale, madal meri ujutas üle kord ühelt poolt teisele poolt. Ja kui me nüüd võtame selle aja, kust meie oma Eesti aluspõhjakihid meile juba on tunda, teada see on umbes 600 miljonit aastat tagasi. Päris alguses, esimene mere pealetung ja madalmere teke tuli ida poolt ja siis esialgu oli Eesti ala selle vundamendi peal, siis oli ida, sest vett hästi palju ja ta ulatus kuskile Lääne-Eestis lähedale, aga Hiiumaa näiteks oli juba, kuid siis kui meie esimesed kihitsiin tekkisid hilisomal ajal jälle näen vastupidi, hakkavad kõik need mere pealetungid tulema läänest. Ja vot neid tsükleid settimise tsükleid on küllalt palju. Aga mina tahan Küsida vahepeal seda, et, et seal ürgses meres palju neid mandri tükk ringi õõs. Meil on terve rida neid mandri peal nii-öelda suure ürgkontinendi tükke, mis oli lõunapooluse lähedal. Kõik need praeguse Aafrika, praeguse Austraalia praeguse Ameerikate olid kõik koondunud enam-vähem Antarktika, kaasa arvatud, see oli niuke mandrite võist, ujumise, seal oli tohutu mandrite koondumine selle aja algul ja siis hakkasid tekkima suured lõhed ja hakkasid nad laiali vajuma. Pikka aega vajusid laiali, kuni järgmise koondumiseni on umbes 200 miljonit aastat. Ja vot see rahuliku treenimise aeg olekski meil nüüd see lähema vaatluse aeg, kus on elu arengus äärmiselt oluline aeg, mida meie elu ta võib väga ilusti siis illustreerida. Jaa, jaa, aga üldiselt on seda eemalt vaadata küllaltki kummaline, sellepärast tegi sektor näiteks. Ta võis olla Telliskivi kujul minu jaoks täitsa ime, et ma ei ole kandiline, maa ei ole kandiline, kandiline keralikal juurde parda miks ikkagi valgena vahelduseks ja miks te mandril hakkasin niimoodi ujuma nagu kuivale jäänud lestakalad? Kui sa mäletad siis sellest, miks maakera ja üldse kosmoses asjad on, kõik ümmargused, sellest me oleme juba rääkinud. Vaata vähemalt ühes kohas. Kosmoloogia nägisi onu uhkama mama, peas, alpinist kakerdavad õhukesel jääl maalis ta krobeline, uhke lohke täis. Kas nagu ümmarguseks? No eks näis kindlasti. Täiesti ümmargune, sile ja libe. Liberaldrite liikumine. Siis ei oleks üldse Mandreid, ainult meri kataks ühtlaselt kogu maakera või siis vastupidi oleks üldse vett, oleks täitsa selline sile kivi pind. Kui ei oleks ookeani seda veeainest tekkinud, siis kui ta juba tekkinud on, siis ta seal jääb. Kes niimoodi Kinglasele välja? Ei, meil oli sellest pikalt juttu ja sellest me rääkisime. Meeldetuletuseks võib nii palju öelda, et see vesi tegelikult tuli kosmosest siia tantaali nendest meteoriiditükkidest, mis maa koondumisel maa peale sadasid, olid olemas ja siis ta pidevalt nende plahvatuste tagajärg. Laurustuse tekkis alguses kiht siia ümber maakera, jahtus hakkasid pilved tihenema, 100-sse vesi maa peale alla ja, ja tekkisidki need mered. Ja siis tekkisid juba kuivad kohad, sellepärast muud mamma maa peasakesid välja trügima. Kindlasti need pisikesed satika, kes vees ujusid, hakkasid õhku või hapnikku, hakkasid. Aga mind huvitab ikkagi lamba tekkimise võimalikkus, mina olen kogu aeg põnevusega oodanud seda kõige põnevamat aega, noh, seda elu tekkimise aega. Sel ajal oli ikka elu ainult meres, veel mandril ei olnud veel elu välja tulla. Vaatame natuke lähemalt, mis selles rahulikus madalmeres, mis oli küllaltki kaugel lõuna pool keha lähedal ma kujutan ette, umbes võiksime võrrelda praeguse Lõuna-Ameerika lõunatipu ehk tulema saarega umbes seal laimsel oli see merebassein, kus asust testima täpselt ja seal lubis ette, et üldse ei tekkinud veel väga pikka aega. Üle 100 miljoni aasta on see, kus selles jahedas vees tekkisid ainult need mandrilt kantud kas saviaines või siis liiva kvartsliiva näol. Setted väga palju kohti, lainetuse poolt sekitati ringi kant ühest kohast teise, merehoovused kandsid sealt toiduaineid, seda, mida tarvis. Organismidele näiteks fosfa, see on väga vajalik aine. Nii nagu mõned teised mikroühendid, milleta siiski organismid elada ei saa. Aga kust võetakse see aine ühes väikeses veekihis pidevalt? See hiljem tekib meil väga tõsiseid probleeme. Elustik oli küllaltki vaene veel tol ajal seal, sest rikkalikku melu oli toopikas. Kui me sinna jõuame, siis me näeme, kui rikkalikuks meie elu siin läheb. Ega neid toiduaineid ei saa nüüd päris nii ka mõista, et oli. Oli kilepakendis või fosforitükid ujusid ringi. Mina tahaks näha kunagist fosforiga võileiba, sööd. Aga see fosfor oli ühendite kujul selliste ühendite kujul, mida tolleaegsed organismid said kasutada põhiliselt taimed olid need, kes seda fosforit kasutada otse said, sest loomad enam neid fosforiühendeid tarbida ilmselt ei saa. Selleks need peavad taimed abi kasutama. Ja looma juba tükk maad targem, tema ei söö igasugu sodi väikese tooma, väikesel kutsikal näiteks närivad tikke ja tikutoosi ja seal oli ka kindlasti asi, seal hakkab väga paha. Ja siis nende kõht läheb lahti, päris hinge heita kohe, aga üldiselt need loomad noh, ega nad nüüd ka väga arukad ei saanud olla tol hetkel, sest sest kes neid õpetas, aga polka, mida õpetada pooldaiuneil olestel peaaegu olemaski? Nojah, ja seal meres tegelikult kukkus, elu oli ehitatud selle peale, et ega seal väga aktiivselt toidu jahtimist või toiduotsimist ei olnud, vaid toitu oli ilmselt tol hetkel juba üpris paljud, need elukad ujusid supi sees. Et ole mees ja tee suu lahti ja muud kahmiseda supi sisse, mis ümber on. Toit oli suhteliselt palju, sest taimed olid enne neid loomi juba tükk aega olemas olnud ja seda toitu tootnud ja nendest loomadest ilmselt kõige põnevamad ja tänapäeval pole kivististena kõige paremini teada, on need tri lobiidid? Ma ei teagi, kui palju liike nüüd kivististe välja koogitud on? Oi, neid on ikka hästi mitu sõda. Juba ainult meigi, aluspõhjas ja telo pildid on ühed kõige liikuvamad põhjas liikuvamad organismid tol ajal väga paljud organismid kinnitasid põhjale ja olid täiesti paikse eluviisiga nagu taimed, aga tegelikult on ikkagi loomad, korallid tulevad hiljem, mida praegu esialge üldse meil veel siin Nendes loomastiku see ei olnud ja väga palju oli tol ajal täiesti ilmaski Eletita loomi, millest võivad jääda järgi ainult jäljendid, nagu me praegu kujutame ette vihmaussid ja teised nisukesed ilmaski letitav. Selgroogsed tähendab need, kellel on selgroo, kes Gret selliseid organismi tol ajal ei olnud, kõik olid selgrootud loomad, nii nagu tänapäevases süstemaatika neid nimetatakse. Tähendab, seal on siis need kõige algelisemad selgrootud ussid, mitmesugused, nad olid siis nagu vihmaussid, väheharjasussid, teaduskeeles, tähendab, olid taimed, taimed olid toitu tootnud, aga siis tulid need algelised organismid. Taimetoitu toota, kelle jaoks tootsid seal toidukassad aimasiga? Ei, nad ei aimanud seda, vaid taimed kasvasid ja see seesama nende kasvamine oligi see toidu tootmine tähendab see, et nad toitu tootsid, noh, nende jaoks oli see puhas kasvamine, aga ühel heal hetkel ilmusid need, kellele see taim kõlbas süüa, siis hakkas kasvamisest saama juba toidud. Mõttes masendavalt traagiline sa kasvad selleks, et sind ära söödaks. Ja, aga see on läinud siiamaani välja ju, egas sina ka ei saa öelda, et sa elaksid õhust ja armastusest. Elektrist ja tuuletõmbest. Ja ka mina näiteks tahan hea meelega süüa ja toit, mida ma söön, praktiliselt kõik on mingisugused elusorganismid kes on siis mõni rohkem, mõni vähem töödeldud ja lõpp tuleb sul, tuleb nad kõik ära süüa, nii on see juba ürgajast peale olnud. Nii et elu ikka ainult viis ja ma tegin ainult mitte midagi. Ja ilmselt see maapind oli natuke liiga soe, personali võib-olla üks asi, aga ilmselt oli tegu selles, et see maa peale kolimine, see on jällegi väga tõsiste muutustega seotud. Selleks on jalgu vaja välja kõndida. Ja selleks oli vaja ilmselt ka stiimul, tähendab, vett oli piisavalt palju ja seal vees oli piisavalt hea olla, kui oleks see vesi hakkab ära kaduma ja ühel hetkel mõned tegelased oleks avastad, nad kuivale jäänud, vot siis oleks tulnud hakata kohanema, kohanema uute tingimustega, seni kui selleks polnud vajadust. Ega siin maailmas üks käsijuhtu niisama juhuslikult, vaid kõigeks on olnud põhjus või vajadus. Selle asjata. Tekkimiseks üldiselt ikka atmosfääris oli siis veel hapnikku liiga vähe. Vees oli hapnikku siiski piisavalt. Vees oli piisavalt, sest need organismid, kes seda hapnikku tootsid, nemad elasid. Vees organismidel ei olnud hapnikku vaja, kui nad ise hapnikku, tootsid, nad ise midagi muud sisse hingata. Ei, see asi päris nii lihtne ei ole, tähendab, see oli üks väga oluline moment nende taimede arengus, nimelt tekkis taimedel taoline aine nagu klorofüll. See klorofüll on see, mis võimaldab, siis kasutad süsihappegaasi toidu tootmiseks praktiliselt ei millestki, ta kasutab süsihappegaasita, kasutab vett ja võtab veepinnast mineraalaineid ja selle arvel, loob orgaanilist ainet, loob toitu, loob iseenda keha ja kõrvalproduktina, eraldub hapnik, seda ei olnud talle nagu endale alguses vaja kuid tasapisi see hapnik, mis eraldusse muutus mürgiks nendele teistele organismidele, kes olid ilma hapnikuta harjunud ja need surid ära, jäid ellu need, kes suutsid hapniku koguneda, hapnikku millekski kasutada, kaasa arvatud need taimed isegi seda hapnikku tootsid. See oli väga pikk aeg, seal võib 100 miljonit, võib-olla paarsada miljonit aastat kestis ja ühel hetkel oli toimunud taoline muutus, et need, kes enne seda hapniku tootsid, hakkasid seda hapnikku ja nüüd ka ise tarbima. Nad vajasid seda hingamiseks juba alguses neil seda vaja ei olnud, kuid hiljem hakkasid nad seda vajama. Jäid ellu need organismid, kes seda hapnikku hingamiseks kasutasid ja kogu nende hingamine ei ole midagi muud kui seesama toidu ärakulutamine, mis sa sealt mujalt saad. Ja kui oli tekkinud sellised organismid, siis neil oli raske ilma hapnikuta keskkonnas või vähese hapnikuga keskkonnas toime tulla. Ilmselt sellepärast nad ei saanud kohe kuivale maale kolida, sest nad olid kohanenud vees eluga kohanenud hapnikurikka eluga. Kumbagi asja maismaal esialgu veel ei olnud. Igaks juhuks ma soovitan kõikidel lastel üles kirjutada sele, kuna teda nüüd öeldavat pahareti nime, kes selle segaduse põhjustas Tobarki fill, mis ta nimi oli sulle klorofüll, kloro, kloro klorofüll ja mis värvi oli see maailm oli, kui seal klorofüll tulistas, päike paistis, oli kollane. Ja päike pidi paistma olema kollane sellepärast et klorofüll, mis värvi ta ise all on ise roheline ja nii nagu ta praegu taimede lehtedes igal pool on, tekkisid rohelised taimed. Roheline värv on väga oluline. Vihasta või siniseks, nii ilus värv ja nii palju surma põhjustas. Nojaa, aga nüüd on ta eluallikaks, siis Macrophillita ei oleks meil enam tänapäeval võimalik elada, aga mis värvi oli Mary? Mul on põhjust uskuda, et ta võis olla sinine, aga taevas oli sinine, siis oli meil siin taevas oli hall, siis oli ka meri hall, nii nagu tänapäeval. Selge pilt, meri oli suhteliselt läbipaistev, issimis ilus aeg oli, siis oli kloro klorofüll ja Elis Mäe, sa näed. Ülevalt alla päike paistis taevast alla, kõik, mis kukkus, kukkus alla. Miks nad kõik alla kukkusid? Üles kukkumine lihtsalt ei ole võimalik. Aga sellest me oleme ka rääkinud, too parki loob, aga mind huvitab, mis neid siis lõpuks siis sealt veest välja vedas. See on üks väga pikk teema, muidugi kui me elu aegut jälgime. Aga enne võib-olla ütleksime paar sõna selle kohta, et selles madalmeres selles mere kõige sügavamates osades väga pikka aega ikkagi miljonite aastate vältel sekkis ühesugune peensavipõhjas etena, mida me praegu hästi tunneme Põhja-Eesti paekaldaaluse sinisabina millest Kundas tehakse tsementi. Nii et see on meile Eestis nüüd väga hästi kasutamist leidnud tooraine. Nii vana ja see on nii vana vanemaid setteid, mida me sellest vundamendist kõrgemalt üldse teame? Sinisavi tekkis spetsiaalselt selleks Kundasse sulanud tsementi. Vaat see oli talle õigesti täpselt öeldud. Selle sinisavi paksus on kuni 50 meetrit ja tema põhilised osad on kõik praegu Läänemerepinnast madalamal. Aga servaalal me võime väga hoolega ja ikkagi kenasti seda kasutada. Kaks tassisin saates juba välja toonud üks auk klorofüll ja teine on sinisaviasja. Ja, ja vot siin sai öeldud nüüd, et sinisavi ladestuses setis sinna põhjale jääb mulje, nagu hirmus, palju oleksid need saviosakesi sinna kogu aeg ladestunud, tegelikult see kiirus oli ikka väga aeglane ja kui inimene oleks kõrval seisnud taimset, poleks oma elu jooksul suurt midagi märganud. Seda ladestus millimeeter aastas. Peale seda veel rõhutama, et see oli kaldast üsna üsna kaugel mere keskel ainult olid eeldused sättimiseks sellise savi ladestuse tekkimiseks. Rannaäärsed alad olid ikkagi liivaga, kus lainetes pidevalt tegutses, eriti mõõd, lainetus sealt pest ju kõik saviaines välja ja saviaines oli senikaua hõljumas olekus kuni ta sattus nii rahulikesse sügavamatesse tingimustesse, kus ta võis välja. Umbes tol ajal hakkas ka tasapisi ladestamisele Paekivikiht tunduvalt hiljem, sest selle savi sinisavile peale on meil settinud veel mitukümmend meetrit liiva kive. Enne kui me jõuame paekihtide. Nii on üks väga oluline murdeline aeg. See on ordoviitsiumi ajastu alguses, kui meil Põhja-Eestis Nende liivakihtide sisse on maetud väga rikkalikult ühe karbilaadse organismi, nimelt lukuta käsijalgse õeluse kaaned. Ja see ongi meie praeguse fosforiidialus. Neid elas selles meres nii tohutult palju, et meetrite paksused lasundeid Nad elasid selles madalas meres, aga me ei pea praegu hakkama otsima põhjuseid, miks neid nii palju tekkis. Kuidas oli nad olid need lukku keeratud jallukuta, käsijalgsed ja täpselt õige ohmu, mis liimilukuta käsijalgsete ehk hoogulised hobune. Siis üks teine olulisemaid sündmusi, vaat selles läbilõikes on nüüd see aeg, kui tekkisid oobulusliivakivid ja testi, palju on teadlased pead murdnud, miks neid nii palju, sest kuskil mujal maailmas ei teata sel ajal nii suure paksusega oobuluskihte tekkinud olevat, kui siit järgi pidid olema midagi väga erilist. Meil oli siin hea süüa katsuks kuidagimoodi seda lukuta, käsijalgsete oobulus kirjeldada. Seda ütleme, kirjeldada on neid lihtne niuksed, väiksed loomad, umbes sentimeeter kuni kaks pikad, ovaalne umbes natuke üle sentimeetri laiad ühest otsast on natuke, teavad sellega palukuta luk ja sellega tema kinnitust siis merepõhja umbes samamoodi nagu elu siis nagu kaabid jõega järve ütleme, kaks taldrikut vastamisi kokku panna ja siis seal vahel oli kogu see elu ja kuidas välja nägi see kohtilise ilma lukuta koht, see oli see koht, kus jalg, see on üks väikene, niisugune avavalusid, nädaku sensori auk, see võis olla pilu. Nii palju. Nüüd teadlased jõudnud siiski selgusele, et ilmselt oli tegemist siin Väinamerega, tähendab, kus mingi tugev hoovus ilmselt sealt lõuna poolt, kus oli jahedam, merd, sealt kanti, vaat seda fosforiainet pidevalt sisse sügavamast ookeaniosast. Ja see hoovus liikus kuskilt siit umbes sinna Laadoga suunas ja sealt edasi juba Uuralitesse. Nisukene Väinameri pidi ilmselt olema selleks, et selles väinas saaksid siis massiliselt elada ühe ainsa liigi. Rikkalik, nagu öeldakse, kooslus, mida me sellisel hulgal ei tea, lihtsalt. Ja Laadoga on see koht, kus meie paekallas ära lõpeb, Venemaal väga õigesti öeldud, siis me teame, kus kandis seda otsida. Aga sinna nii kaugele need Ooboluste suured hulgad enam ei, ei natukene Narva jõest ikka üle veel oli, aga mitte kaugele. Ja see meie Kirde-Eesti laiune Soome lahest alates kuni Peipsini umbes vot see küllalt kitsas Salaks väga suures hulgas nad siis pidid elama lainetes kandis need yldiselt väga laialt alalt natukene sinna kokku. No ja ma kardan, et ega see ei peagi tähendama seda, et nad seal elasid koos, juhtus niimoodi, et pärast surma neid väga laialt aladelt kanti just millegipärast ühte kohta kokku, kes kasvõi lainetus või kasvõi hoovus Ühelt poolt kahtlemata peame järeldama, et kokkukandmine toimus, aga ei ole jälle mõeldav, et selleks oleks sadu kilomeetreid läinud, aga kui juba ainult kümneid kilomeetrit, siis on ikkagi selleks vaja väga suurt elutihedus. Aga kas hoobolusel juba natukene aju kaolis? No ilmselt mitte rohkem kui jõekarpide tänapäeval. Siis ta vaevalt et ise esile läks, siis ikka keegi ajas. Kuhu me nüüd jõudnud oleme, mõtlen, et ajaliselt koja üldse hobuse juures. Ajaliselt me alustasime 500 kuni 600 miljonit aastat tagasi sellest perioodist juhtimisvälja umbes 100 miljonit aastat edasi nelja-viiesaja miljoni aasta kaugusele tänapäevast. Ja see tegevus toimub. Eks ole nüüd ikkagi selle Euroopaks nimetatud uitava panga. Peal, sest see mandripank oli nii madala servaga, et sinna ulatus meri peale. Ja viimasel ajal on hakanud teadlased seda Baltika pangaks nimetama. Nii et me võime seda meedet ka balti mereks nimetada, aga see on siis ürgbalti. Ma tahtsin küsida, et et kuskohas see ürgBaltika meri võisuma triimisega, selle ordi viitsimise alguses olla? Me oleme ikka seal selle tulema ümbuses, aga juba mõnevõrra põhja poole ehk troopika lähemale triivinud, aga mitte kuigipalju veel meelepahas, vöötme lõunapoolsemas osas. Vaata kui huvitav. Me liigume põhja poole ja läheneme ekvaatorile mulle. Kogu aeg läheb soojemaks, teooria. Ordoviitsiumi. Kuiskil vääriidetelma kuiskil tortsandampolm, käänmrindi loivab Oobolhoos küllandena. Ja sinnani lähetustel siilipoiss ja purki luuke, head sõbrad, palju aega. Kuni miinimum sellesse paika, kus ma praegu olen, järgmise 100 miljoni aasta vältel on meil siis formeerunud kõik need paekihid, mida me Eestimaal tunneme ja võib-olla seda võiksime siis juba järgmisel meie vestlusel natuke lähemalt vaadelda. Alustades paekihi alguses ühe väga huvitava mineraali glauku, niiditeade tohutu kuhjamisega. Laukonni otsime ta hauda. Ta mineraal, mida tavaliselt tänapäeval tekib mandrinõlval, aga siin on ta vaieldamatult jälle hästi madalas tekkinud ja niisuguses paksuses näiteks Paldiski lähedal on teda üle kahe meetri. Ta oli. Ja üle terve Eesti, on ta siin ikkagi poole meetri kuni pooleteise meetri paksune. Vaat niisuguseid pakse glauku niiditeradest koosnevaid kihti praktiliselt jälle ei tea. Aga miks nende asjade nimetused on kõik nii keeruliselt käsi jalgelt, silm, saba, lane ja glaukoniit minu armsa keerulisem, et väga head nimetused, natuke, erinevalt tavalistest sõnadest, selge siin kõik, see on sellepärast kõik, see on sellepärast, et targad mehed saaksid seda öelda ja meiesugused näeksid hirmsat vaeva, nende nimede väljaütlemisega oled ju ka toporti, loob. Olen algusest peale. Nemad ka algusest peale, et nemad ei tea tunnile, mina panin endale nime ise, aga nendel ei olnud nii palju mõistust endale nimetada. Nii et sel ajal, kuhu me nüüd oleme välja jõudnud, on selle koha peal, kus meie praegu elame, mõtlen, Eestimaa peal on vesi. Ja nüüd on need oobulusliivakivikihid on tekkinud ja järgmises saates hakkavad paekivid tekkima. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
