Ei tea, iial, jookseb alla mööda külge on tõesti siililegi selge. Mul ei ole ilu. Veetuli maha ja valgeks läks maa kaks väikest hanepoega nüüd välja. Tere, head sõbrad. Tere jälle. Meil on siin ees üks suur pilt ja mitu kirja. Ja nüüd tal on selline saade, kus saab küsida ja vastata tõstanud juures niimoodi, et mina küsinud ei vastuta. Ei, ärme ikka nii teeme, siis me oleme harjunud. Teisipidi, me võime hakata siili poisiga kahest suurest pildist rääkima, mille saatis Tallinna poiss Madis metsale. Pildi peal on selline veealune maailm, siin on joonistatud kõigepealt üks suur pruun elukas ja ma arvan, et see on vist vuaal sellepärast et ta on nii suur ja see on üks teine sinine elukas ja ma arvan, et see võiks olla Haiti temal natuke väiksem ja temal on kohutavad hambad irevil ja siis on sellised tuukri moodi mehed või akvalangistid moodi mehed vee ja õhupiir on peal ja siis siin allpool, ma arvan, et need peaks olema sellised veetaimed. Ilusad sibuzabulised. Madis istun, vaadanud mingit põnevat filmi, nendest vee-elukatest, neid on viimasel ajal näidatud väga palju. Näidatakse seda, mismoodi neid meresid, uuritakse igasuguseid mereelukaid seal meres, tõesti elab neid igasuguseid põnevaid elukaid ja aegade alguse taga tõesti nii suuri kalu ega nii suur olendid ei olnud ja ja ma kaldun arvama, et ta vist on vaadanud natuke lähemat aega, kui ikkagi aegade algus on võib-olla isegi tänapäevast need uurijad, ujujad, kes siin vees ujuvad. Ja see vist tõesti üks kõige suurem kala maalsest üks uuri hoiater seljast kinni. Ja need on nii kaasaegses varustuses, et need ikka vist on jah. Aga noh, et siin pildi peal sellised suured elukad on, siis mul tuli kohe üks küsimus meelde, lapsed on küsinud, et kus kohas elab merilehma kas siis vees või maa peal või missugune üldse välja näeb. Jah, see on tõesti meile väga võõras loom, raamatus nimetatakse neid meri õhmadeks. Nad on sellised tuttavamatest loomadest võib-olla natuke hülge moodi. Ainult et kui hülged on kõik kalatoidulised või mõned isegi kiskjad, näiteks need leopardhülged seal Antarktikas, kes püüavad pingviine hea meelega, ei olnud kolm meetrit pikad siis need meri Õhvad, nii nagu lehmad siin maa peal või ähvakesed siin maa peal ringi jooksevad, on taimtoidulised, meri, jõhvad on taimtoidulised. Nad elavad ookeanis Ameerika ranniku lähedastes alades ja elavad ka päris jõgedes, näiteks Lõuna-Ameerika mõnedes jõgedes, jaga Florida lahes ja ka mõnedes järvedes ja jõgedes seal soovida ümbruses. Nii et nad on sellised jah, hülge moodi loomad, kes on äärmiselt aeglase liikumisega, nad ujuvad nii nagu aegluubis võiks ette kujutada hüljest ujumas, külgedel see pilk ja eriti siledad ja head ujujad, merelõvid, kes tõesti nagu lendaksid seal vees ringi siis meri Õhvad, nemad on sellised väga aeglased, väga flegmaatilised, rahulikud ujujad. Ja kui nad siis seda taimi sealt merepõhjas käivad otsimas, siis täitsa niimoodi vaevu-vaevu liikudes. Natuke tagumist keha poolt üleval hoides kisuvad need põhjas seda rohtu, mis rohisel nüüd on, vetikad põhiselt kisuvad neid vetikaid merepõhjast lahti. Neid nad siis söövad ja nende loomade arvukus on hakanud viimasel ajal tugevasti vähenema. Selle põhjuseks on see, et neid on kütitud juba päris pikka aega sellest ajast peale, praktiliselt kui nad leiti, sest neid söödud või nendega toidetud ka kaasas olnud kiskjaid loomi kas või näiteks koeri. Aga viimasel ajal nende hävingu põhjuseks neid nii väga ei kütita. Nad ise takerduvad, kuidas see kalavõrkudesse meredes elutsevad loomad, see on muidugi üks paha asi aga veelgi rohkem saab neid vigastada kõikvõimalike kiirete paatide sõudekruvide läbi näiteks just Floridas, kus nad on tõhusa kaitse alla võetud, nad ikkagi kannatavad ja saavad vigastusi ja vahel ka hukkuvad just sellele kiirpaadid, mis seal jõgede järvede peal ringi kihutavad. Need ei võta tempot maha isegi siis, kui need loomakesed sealsamas juures ujuvad. Ja siis nad oma suude kruvidega teevad raskeid haavu küll selja peale, küll Loibade peale ja tihtipeale piisaks sellest, et panna sinna paadi sõudekruvi ümber näiteks üks niisugune metallist võrk ja sellega oleks võimalik õnnetus ära hoida, aga keegi vaevu sellise asjaga vaeva nägema, keegi ei viitsi nende loomade pärast vaeva näha. Ja sellepärast siis neid saab üha rohkem ja rohkem hukka. Ja juhtudel juba selle sajandi lõpuks võivad need loomakesed siit maa pealt täiesti kadunud olla. Kurb saatus ootab neid ees, kui inimene aru pähe No mitte ainult neid, tegelikult on see selline saatus väga paljusid loomaliiki ees ootamas. Viimast uurimised ja arvamused, mis teadlased on avaldanud, on sellised, et aastaks 2010 võib-olla 2030 selleks ajaks võib välja surra mõnede arvamuste järgi paar 1000 suuremat loomaliiki, mõnede arvamuste järgi mitukümmend 1000 isegi on avaldatud arvamust, et üldse kõik loomad, taimed kokku võtta siis nende lähema paari-kolmekümne aastaga kuni miljon liiki ära hävida, kui me arvestame, et maakeral võiks olla viie miljoni looma taimeliigi ümber kokku ja juurde ei teki midagi? Ei vot see ongi see kummaline asi, juhed. See väljasuremine on nüüd muutunud nii kiireks, et tõesti kusagilt juurde tulemas ei ole, sest see evolutsioon, mille tõttu need loomad arenenud, on see tegelikult on hirmus aeglane protsess, see nõuab aega. Aga viimasel ajal ei anta neile loomadele taimedele sugu käega vaideid pommitatakse üha uute ja uute asjadega ja võib-olla kui näiteks kasvõi need sõiduvahendid, keemilised ained ja mürgid ja kõik, millega inimene praegu looduste ähvardab. Kui nüüd tuleksid sellises mõistlikus tempos, ütleme uus aine iga paari-kolme 10000 aasta jooksul, siis võiksid loomad suuta ka nendega kohaneda ja tekiksid uued vormid ja võib-olla vassid võib-olla liigid, kes siis suudaksid toime tulla ka nende mürkidega, nende sõiduvahendite, nende halvenenud elamistingimuste, muutunud elamistingimustega. Aga praegu tundub, et loomadel lihtsalt ei ole aega, see protsess toimub kõik nii kiiresti mürki, asju tuleb nii palju peale, et nad lihtsalt ei jõua sellega enam kohaneda. Kuigi jah, ka mõned liigid kohanevad väga paljud loomad neid olude sunnil kolivad ümber linnadesse ja mul hiljaaegu õnnestus ühest filmist näha sellist väga unikaalsed kaadrid, kus rabapistrik, seal liik, kes meil Eestis ilmselt arvatavasti on välja surnud või kui on, siis võib-olla on nüüd alles üks, kaks paari, ma ei ole vähemalt kõige uuemaid andmeid kätte saanud, ma ei oska öelda, aga oletatavasti ta siiski päris ära kadunud. Seesama rabapistrik, kes hirmus tundlik häirimise suhtes on ennast sisse seadnud näiteks New Yorgis elades seal pilvelõhkujate katustel sinna aknakarniisi realve aknalaua peal, sisuliselt tehes oma pesa, nii et toas inimene töötab arvutiga arvutiekraanil, peegeldub seesama rabapistrik, meil üliharuldane lind ja tema käib siis seal jahtimas tuvisid, keda New Yorki taolises üldse linnades tundub olevat küll ja küll jahib neid tuvisid keset autosid ja inimesi püüab osagi kinni viita sinna kõrgele pilvelõhkuja katusele. Ilmselt tema jaoks siis see katus on nüüd kalju või mingi kõrge puu, mille peal ta ennast päris turvaliselt tunneb. Sest noh, ega need inimesed seal akna taga teda häirida sellisel kõrgusel aknaid lahti teha pole võimalik, sest tuul puhub akna kohe eest ära. Nii et need inimesed on nii nagu umbes loomaaia seisu pandud, et ta saab läbi puuri seina või klaasakna vaadata, küllaldase lohmale midagi teha ei saa. Et loom harjub tasapisi inimesega ära, nähes, et teda miski asi ähvarda ja lapsel edasi. Või näiteks kasvõi Scunksid, kes seal Ameerikas nüüd viimasel ajal on kolinud ka linnadesse elama, jalutades seal öösiti autode ja inimeste vahel tänaval ja ehmatades oma hirmsa haisuga ilmselt nii mõnegi möödakäija ära, kes juhtub neile kogemata saba peale käpa peale astume skunk siis tulistama hakkab oma haisvat nõretsis ülikondade kleit, mille peale ta parajasti tulistesse tuleb üldiselt ära põletada, lähimus ahjus sellepärast et seda haisu sealt kõrvaldada ei ole enam kuidagimoodi võimalik. Siin Euroopas, nüüd kolivad linnadesse rebased ja, ja isegi hundid nirkidest, kärpidest rääkimata, meil Tallinnaski siin jooksevad nirgid, kärbit jooksevad siin linnas ringi, nurmkanad lendab otseselt kui mitte päris südalinnas, aga siis Paldiski maantee kandis, Õismäe ümbruses võib nüüd näha sinikaelpardid ja nii edasi edasiliiki on päris palju ja loomad suudavad kohaneda küll, aga nad vajavad selleks kõigeks väga palju, palju aega. Mina olen näinud. Põtra linnas jooksmas, aga tema ei olnud küll eriti kohanenud, sellepärast et ta tundus väga hirmul olevat. Kevadel tulebki nüüd selline aeg, kus nüüd noori põtru jälle siia linnadesse tuleb, see on nüüd natuke teine asi, siis need põdravasikad, kes emaga koos tall läbi on ringi käinud ja kevadel kuse võõrutamise aegne kätte jõuab, ema käsib tal ära minna, ajab ta enda juurest minema, siis need noored põdramullikad, nemad ei oska õieti kuhugi minna, nemad siis jooksevad eemale eemale ja tihtipeale satuvad linna ka siin muidugi ei ole sugugi kohanenud, võtsid, nad, satuvad lihtsalt paanikasse, jookseb paaniliselt sinna-tänna ringi, on tõesti, need on küll mustamäel küll Lasnamäel, küll õismäel ringi jooksmas nähtud ja tema on linna jaoks natuke liiga suur loom jälle. Kui siin põdrad ringi hakkaksid meil tänavate peal, et oma, siis varsti võiks päris suuri õnnetusi ette tulla. Loomade linna kolimise jutuga tuleb mul meelde üks raamat, mille nimi on saare sinine. Seal oli selline muinasjutumaa, kus loomadel oli päris inimeste eluviisid, käisid kahe tagumise käpa peal ja tegid kõiki selliseid inimlikke tempe. Ega sinnakanti vist küll see areng nüüd päris minna ei saa. No ma ei usu, juhatab päris nii, kaugele nüüd minna saab, sellepärast et tundub, et see inimene siiski on juba selle oma liini kätte saanud inimese arengut. Ma ei oska nüüd päris täpselt öelda, võib-olla kusagil viis miljonit aastat tagasi alguse saanud, aga nüüd viimased neli-viis 1000 aastat on eriti intensiivsed olnud ja ta on huvitav liik siin maa peal, et tema on ainuke, kes suudab mitte ainult oma elukeskkonna ära rikkuda, nii nagu paljud teised loovadki suudaksid teha vaid rikub ära mitte ainult enda elukeskkonna, vaid ka peaaegu kõikide teiste elukeskkonna minust. Aeg-ajalt tekib küsimus, et kui kaua selline liik üldse siin maakeral elada saab, see on oma suur probleem ja ja tundub, et selle üle oleks praegu viimane aeg. Aga siin on üks küsimus. Kas loomad päevitavad seda, et inimesed päevitada armastavad? See on meile selge. Siin on jah nüüd küsimus, et mismoodi misel päevitamisel läheneme. Kui me läheneme päevitamisele sedaviisi päevitamine, selline teadlik päikese käest lesimene, kus keerad kord seljakost kõhu päikese poole ja vaatad, kas oled juba piisavalt pruuniks läinud, siis seda asja loomad kindlasti. Kui võtta lihtsalt aeg-ajalt sellise päikese käest lesimist, aga hoopis teisel eesmärgil selleks, et teha kibedaks oma selga roninud tülikate oleste elu näiteks kõikvõimalike parasiitide elu, nemad millegipärast päikesevalgust ei kannata siis sellist päevitust võtavad küll väga paljud loomad, et nad lesivad tõesti hea meelega päikese käes, tõstavad kassis tiibu jalgu sinna päikese poole ja kisuvad karvu isegi pealt ära taganeda satikatele päikest peale lasta ja neile see muidugi ei meeldi ja tihtipeale mõni paneb kempsud kompsud kokku, läheb üldse sellest minemagi. Ta ei kannata sellist päikesega töötlemist välja. Nüüd, mis puutub looma nahka, et kas fruunimaks läheb siis lindude nahk kindlasti ei lähe pruunimuks, sest see sulgede mass seal peal on ikka nii paks, et sealt väikse kiirelt läbitungiv maod, konnad, ilmselt Kaipäevitu konnadel on see veel isegi lausa kahjulik, see päikese, käesolev nemad tükivad hoopis ära kuivama, kui ta väga pikaks ajaks päikese kätte jääb, eriti just sellised õrnema nahaga konnad, mitte kärnkonnad, siis nemad lihtsalt kuivavad ära ja seda ka päevitamiseks päris nimetada ei saa. Nad jäävad järgi ainult imetajad. Imetajate ka, nii et need on enamasti meie oludes kaetud küllalt tiheda karvkattega. Ja ma arvan, et kui te nüüd sel suvel võtate ette sellise asja, et võtate päikest aga juuksed on teil pikad ja siis pärast uurite peegli ees kas või oma peanahka, mis seal juuste all on siis selgub, et ega see oluliselt ikka seal päikest saanud ei ole, ta on ikka sama helevalge, nii nagu ta ennegi oli, nii et ma arvan, et seal karva tal need loomad ka oluliselt ei päevitaja. Sellest ma arvan, see pruunistumine päikese käes loomade puhul kõne alla ei tule. No aga seal on ju suhteliselt hõre karvkate, mõtlen kodusiga tema nagu kai läheb uuringuks. Ja ega seadi armastage päikest. Seanahk on päikese suhtes väga tundlik üldse, seal on väga harv lahksiga näiteks tohi sugugi päikese käes olla. Kui päike liiga intensiivselt paistab, siis siga ise tunneb juba, et nüüd asi läheb hulluks ja ta läheb ära muda sisse ja mätsipendasele mudaga kokku. Ta parem on päikese käest ära ja võtab mudavanne päikesevannide asemel, see tundub talle paremini istunud. Kirjas nii et kuulsin seitsmeteistkümnendal jaanuaril raadiost, et Saaremaal on väga palju hunte ja küsin, kuidas hundid sinna pääsesid. Kas tulid külma talve üle jää või ujuvad nad suvel merd mööda, kas Hiiumaal on hunte, seda, kuidas nad sinna Saaremaa saavad, siin on mõlemad variandid tõesti ära pakutud, nad võivad nii ujuda kui ka ilmselt jääd mööda tulla, arvatavasti jää sobib neile paremini. Jääd mööda tulek on neile põhiline olnud ja kust nad need tulnud on, seda ma ei oska päris täpselt öelda. Ilmselt nad sealt Pärnu, aga ka Läänemaa kandist on sinna saarte peale saanud. Ja üldiselt, ega need korraga palju sinna läinud pole. Ilmselt on nad seal kohapeal ikkagi paljunenud ja hunt on selline kaval ja tark loom, et kui ta endale sobiva elupaiga leidnud, siis ta paljuneb üpris kiiresti, üpris hõlpsasti ja kui seal on loomi, käe Saaremaal, nagu te ilmselt isegi teate on loomi päris palju, kui te tahate metskitsi või põtru või kedagi näha Saaremaal näete ohtrasti samuti jäneseid, et huntidel seal toit on ja nad saavad hõlpsasti paljuneda. Nii et selle tõttu nad võivad elama jääda küll, kui nad kord sinna sattunud on ja ma ei usugi, et need nüüd viimastel aastatel sinna läinud on, vaid nad on just ikka mõni aeg tagasi juba sinna Saaremaale läinud. Hiiumaa huntide kohta ma ei oska öelda, kas neid nüüd on igatahes pikka aega neid seal ei olnud, seal üks hunt lasti maha, aga kas nüüd uusi asemel on läinud või ei ole, ei tea. Hiiumaa, lapsed võiksid ju meile kirjutada, noh, et kas keegi on hunti näinud või Saaremaalapsed ka võiksid kirjutada, et palju nemad siis hunte näinud olevat. Seda võiks kirjutada tõesti, kuigi ma ei usu, et palju selliseid lapsi Saaremaal rongis hunti näevad, sest hunt tihtipeale näeb meid küll, aga meie teda eriti ei taha näha sellepärast et ta kuidagi oskab hästi ennast ära peita ja varjus olla kusagilt võsa vahelt vaadata ja, ja siis vaikselt minema minna. Nojah, aga kui näinud ei ole ise, siis äkki keegi on kuulnud, kas ja kui palju ja kuidas nende huntidega seal on. Ja see oleks küll päris huvitav, kui keegi midagi kuulnud on või näiteks hundi jälgi näinud, kui hundijälgi pole päris kindel tõend selle hundiolemasolu kohta. Elsa võite meile igasugustest huvitavatest asjadest kirjutada. Siin on veel kaks küsimust, kes solkonn Kurksale, kas ta on siis rohkem konn või kurgilaadne või? Minagi alguses mõtlesin, et siin äkki mõni trükiviga koguni, et see ei olegi üldse ühegi korraliku looma nimi, konn kurklane, aga siis ma hakkasin neid loomade eluköiteid lappama lindude köitest leidsingi, et seal on tõesti jälle olevast kummalise nimega lind con kurklari, tema üks sugulane elab meil ka siin Eestis öösorr. Nii et öösorriga lähedane sugulane, see kon kurklaneelset nime on saanud sellest, et tal on tõesti nagu konna suu kõrvuni suur-suur ja kuna ta peab jahti samamoodi, nii nagu meiegi öös orges öösiti ringi lendab, suu pärani lahti püüab ahmida õhus lendavaid putukaid siis ilmselt sellest see nimi on tulnudki. Nii et on tõesti olemas taoline linnukene, see konnkurk, kõlane ja see lind elab Lõuna-Ameerikas, nii et sealkandis on tema päris kodumaja neid öösorri. Taolisi linn Lõuna-Ameerikas on päris palju, üks toredamaid, minu meelest on see rasvalind või õli linn, tal on nagu mitu nime koobastes elutseb lind, kelle pojad on hästi rasva, söönud, ennast õlitaoliselt pallikesed. Ja tema on koobastes, elutseb ühes Arsis aga kastan prillik, kes tema silinal. Ta jätab sihukese väga kohutava olendi mulje, et tegelikult on see üks väike laululinnuke, umbes kanaarilinnu suurune kollakas ja tema nime saanud siis selle eest, et tal on silma ümbe pruun laik kastanivärvilaik ja nagu kastanivärviprillid oleksid tal peas. Sellest on tulnud. Olime koos tähetark Kalviga ja siis arutlesime, et kuhu me võiksime kolida, kui kui meil siin elu kibedaks läheb. Selgus, et mitte kuhugi ei saa kolida. Ja siis tekkis küsimus, et kas meie päikesesüsteemis võiks olla Welco 10. planeet, mida keegi ei ole näinud. Kas on lootust täielikult maha maetud, et teda ei olegi ikka või, või on mingi lootus ikka säilinud, et ta võiks seal olla? Ma ei ole küll tähele pannud nüüd, et keegi selle otsimisega veel tegeleks, praegu aga on mitu meest, kes peaaegu oma elutööks on selle võtnud, nad on aastakümneid taevast uurinud selle koha peal, seal saab ainult pildistamise teelsest otse Leida silmaga vaatlemisel ei ole võimalik väga suurt teleskoop peab olema, mis on nii väike vaateväli, et ei ole võimalik. Aga fotosid tuhandeid fotosid läbi uurinud, leidnud sealt palju uusi asju, muutlike tähti, komeete asteroide, päris planeeti ei ole tulnud välja. Kuidas üldse foto järgi valget punktikesi seal foto peal kuidas on võimalik vahet teha, mis seal ma ei tea, mitme miljardi kilomeetri kaugusel on, et kas seal on nüüd planeet või tähtkuu või kuidas neid üldse pildi peal eraldada võimalik. Seal ikka võrreldakse, on kohe niisugune aparaat, kuhu saab panna kaks fotoplaati alla. Üks on tehtud kunagi varem ja sellest samast taevaalast. Kui sa praegu viimati saadud fotod ja sisse komparaator paneb need kujutised teineteise peale, siis on kohe hea võrrelda, kas miski liigub, kas miski on juurde tulnud, ära kadunud ja siis tuleb hakata juba ekstra uurima, siis otsida samast päevalast tehtud teisi fotosid teistel aegadel, siis niimoodi saab lõpuks aru, millega on tegemist, kas asi liigub või ei liigu. Esimene asi on see, eks ole, kas heledus muud võimud aga asja olemust see ikka veel alati selgita, siis on tarvis võtta suuredil eskordiga, teha sellest asjast spekter, kuda kättesaadav spektri järgi tähendab siis meil autamisele valguse vikerkaareks siis me saame aru vikerkaari järgi, millega on tegemist peaaegu kõik, mis kosmosest teame, oleme saanud teada tähe vikerkaarte kaudu. Nii nagu meie oma taevas näeme, millistest värvidest koosneb meie päikesevalgus. Niisamuti teevad siis astronoomid suurest teleskoobist, lahutatakse tähevalgus vikerkaarega ja igal tähel on oma Vikerkaar, tulistel on seal rohkem sinist valgust sees, jahedamatel täht, rohkem punast, väga tuulistel tähtedel nähtavat valgust peaaegu ei olegi, nendel on siis näiteks röntgen Vikerkaar, ultravioletne, Vikerkaar, väga tugev. Ja nii siis, kui ta on mingi planeet, siis me näeme päikese vikerkaart, tähendab temalton. Me näeme peegeldunud päikesevalgust ja no vahest, kui tal on atmosfäär, siis ta üht-teist neelab seal ära ja tekib mingi joonekene sinna vikerkaare sisse juurde. See astronoomi töö on suur, fotograafide pildistad, vaatad pilte, pildistad jälle, vaatad jälle. Mitte nii, nagu paljud lapsed ette kujutavad, et võtad öösel pikksilma ette ja vaatad pikksilmaga taevasse, siis kirjutad endale üles. Rohkem on sellist pildistamise öelda, kuidas see töö ikka välja võiks näha. Laias laastus võiks öelda nii, et 200 aastat oli nii nagu lapsed asja kujutavad, et meeleheitlikult vaadatakse silmaga sinna pikksilma sisse. Eks sajandi algusest, kui fotograafia leiutati, oli tõepoolest kõikevaldav pildistamine, pildistati hoolega igasuguseid teleskoopidega. Aga tänapäeval on pildistamine juba võrdlemisi haruldaseks muutunud. Pildistatakse küll, aga nii-öelda tänapäeva elektrooniliste vahenditega, kõigepealt tähtede heledusi mõõdetakse nüüd foto elektriliselt, tähendab tähevalgus muudetakse elektrivooluks, süvitakse arvutisse, seal registreeritakse, see remont ikka kipub ära kaduma ja pildistamise asemel nüüd on palju parem-ist, leidub umbes 10 aastat tagasi, see oli nüüd täielik revolutsioon astronoomias, kus fotograafiast on parem pildistamise moodus leitud, see on siis nüüd niisugune. Seda nimetatakse CCD inglisekeelsete tähtede järgi siis idee, ütleme nii, igapäevaselt see on siis näiteks üks niisugune, kuidas teda nüüd öeldagi, valgustundlik plaat, mis koosneb pisikestest pildid elementidest ehk pikslitest. Ja igasugune niisugune pisike pildi element on ühendatud elektronarvuti mälu ühe pesaga ja seal on valgustundlik, see plaadike, seal võib olla näiteks mitu miljonit tera, nagu fotoplaat koosneb ka teradest ja tähendab terad on tõsi, natuke jämedamad, aga seest iga tera on valgustundlik omaette ja ühendatud arvuti mäluga. Ja teda me nüüd saame valgustada, siis. Fotograafia on palju hädasid, eeskätt kui me tahame pildistada galaktikat, näiteks Andromeeda udu siis tal on nii selle tuumsel galaktikasse suur must auk on seal hirmusele, et see varjutab kõik muu ära, see valgus levib fotoplaadi sees ja Veneid nõrkasid ääremaid ei näe üldse galaktikatel näiteks meie galaktikat eemalt pildistades seda kanti, kus päike on, ei saagi, sest meie galaktika hele tuum, asissi diil ei ole nii, tema loeb üksikuid valguseosakesi, mis sealt taevast teleskoobi kaudu tuleb ja võtab arvele üksikut üksikud footonid, valguse osakesed ükshaaval kohe sisuliselt loeb ülendada, võib öelda, nii korjab need laengut sinna terada peale, paneb enda arvutisse ja teda üle ei valgusta, nii nagu fotoplaati. Me võime lihtsalt katkestada selle valgustamise. Loeme arvutisse selle plaadikesed tühjaks ja teeme uuesti sinnasamasse otsa. Pildistame edasi, niimoodi korduvalt teha, nii et mingisuguseid vigasid ei esine üle valgustus, mitte mingeid muid moonutusi, mis fotograafia Roomast on ja tundlikkus on tohutu suur. Hirmu seadristada. Meeskond on ess, verd teavim, mina aita, kui seal me mida, millal, miks ja kuis? Ja kus ja kes? Metsaaladele ja ma nad itta läände kui nendelt, mida tarvis saan nad jääda. Neil puhkus üheksast viieni siis teema ühtteist, muud ei aega. Nartriinid, nälg, võitu. Saab ka neist kuid päike käes. Ja kel kõik käib teisiti tal 10000. Kes lennus, iga viim? Eile aja ärgates ei pruukinud koos sekundi. Toovad, kui saaks Käes ja 7000 miks? 1000, kui saad too käed ja 7000? Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
