Teade kahe ei usugi, et istud, istute praegu siin minu vastas, et teate, ma olen kohe erutatud minaga rööbakem, siis rahustuseks kodu, kohvi, ribagem ja, ja, ja nagu ma aru saan, nägite neid hästi lähedalt. Umbes nii, nagu see aken seal mõtelda, seda ei juhtu, iga päev ei juhtu, Harryl pacem veel kohvis, ehk ehk annab erutus järele rööbakleril pacem, nüüd on kindlasti ka juba meelejahutaja kuulaja ülimalt erutatud. Et mis siis juhtus? Kedakida nägite, oi kui kaugelt oi kui kaua. Mismoodi, ega teil vali tooli ei ole? On küll, on küll. Palun, ma ise panin ka põske, sest erutas, jõuab juba kõrk, ribakene kohvi ka. Nii kergema hakkas. Ühesõnaga viibides hiljuti ühes sealses linnas saate aru, sealsest õnnestus mul. Teine teine mõte oli, et ei või olla poniemm. Kolmas mõte, et leigareid nad ei ole. Ikka ponie. Edasi. Aga nüüd olete suurest õudusest juba üle saanud ja kui kainelt hinnata, siis ma võin öelda, et meie vajaksime endale ka juba ammu. Bony M'i oma. Meie. Avab meie põgusa vestluse lõpetuseks. Rõõmustav uudisraadiokuulajatele Kernu küla rahvamajas on juba loomisel meie vabariigi esimene pani. Peatselt annab ta kontserte Kalevi spordihallis, siis juba Adri London kadrile kultuurimaja elus olla.
