Tervitused magusa molekuli. Teadusköögist mina olen Merle ja minu kõrval on kuulus  teadusemees Aigar. Tere, nii kaua, kui ma mäletan, on mulle meeldinud katsetada  ja uurida, mismoodi maailm kokku on pandud. Merele meeldib väga süüa teha, kuidas looduse uurimine  ja toidutegemine kokku käivad, seda kohe näetegi. Hakkame koos Aigariga igas saates tegema süüa  ja räägime juurde, miks mingid asjad juhtuvad? Ja katseid teeme loomulikult ka ja meie saade ei ole  lihtsalt niisama vaatamiseks, vaid kõike,  mida te täna siin näete, tehke kodus kindlasti järgi  nii toidu valmistamist kui ka katsetamist. Ja pisemad, võtke julgesti ema, isa, kui suuremad õed-vennad,  mitte vanaema vanaisa, appi, et koos oleks lõbusam  ja turvalisem, mis siis ikka, hakkame pihta. Aigar, kas sa oled valmis? Nüüd ma olen valmis tubli. Merle, mis oli enne, kas, Muna või kana? Mina olen kanu pidanud küll ja minul tulid kõigepealt kanad  ja siis tulid neil munad. Kas see, mida me oleme looduse kohta teada saanud,  sellest lähtudes saame öelda, et kõigepealt oli muna,  millest koorus kana ja selle muna. Kui sa nüüd küsid, kes selle munenud oli,  selle muna oli munenud mõni teine loom, kes veel ei olnud kana. Ja sellepärast, kuna muna oli enne kana,  alustame ka meie munast. Munad on siin olemas. Keedame need munad ära. Ja siis surume selle munavormi. Ja mina teen ettepaneku, et lisaks munale valmistame hummust,  et need koos võileivale panna. Minu lapsed armastavad näiteks väga hummust. Selgub, aga alustame muna keetmisest. Kuule, aga muna läheb keetes läheb ju kõvaks,  muidu muna vedel. Nii kohe näitena räägin sulle, miks see kõvaks läheb. See munavalge koosneb põhiliselt veest, umbes 90 protsenti vett. Ja see ülejäänud 10 protsenti on valgud. Valgud on sellised pikad molekulid, mis on kokku keerdunud  umbes midagi sellist nagu vot midagi sellist. Ja nüüd, kui seda muna kuumutada, paneme siia  selle panni peale, mis on meie. Siis need molekulid Pakuvad lahti tulevad nagu sellised pikad ribad tulevad  välja ja nüüd need ribad omavahel jäävad üksteise külge  kinni ja vot see ongi, mida me siin näeme. Ja nüüd, kui liiga palju seda kuumutada näed,  hakkab juba pruuniks minema, läheb pruuniks sellepärast et  molekulide enamuse sisaldavad süsinikku. Ja kui liiga palju kuumutada, siis see lihtsalt kõrbeb meil  siin ära. Kuule, aga teeme selle umbusega valmis seni,  kuni need munad keevad. Hummuseks on vaja kikerherneid tahiinit sidrunimahla,  oliiviõli, soola, vürtsköömneid, küüslauku  ja natuke vett. No mina olin oma lastega, käisin Iisraeli  ja Palestiina kandis ja seal süüakse hummust väga palju,  aga selleks on vaja siis kikerherneid, paneme need siia sinule,  ma annan küüslaugu koorida, küüslaugu küüne koorida  ja hakkida. Ja siis me paneme hummuses, käib alati ka sidrun ja,  ja mul on üks nipp kuidas saab ilma sidruni pressita saab  sidrunimahla sidrunist välja ja paned selle niimoodi kahtliiga,  keerad tuleb. Nii ja siis käib muidugi kommusesse oliivi õli. Tahiini ehk siis seesamiseemne pasta. Ja paneme natuke soola ka, sa võid oma ilusti peeneks  hakitud küüslauguga siia juurde lisada. Tegelikult mõnedes peredes, kus lapsed ei armasta küüslauku,  seda ei panda, aga, aga kus armastatukse seal võib panna? Ja see on vürtsköömne pulber, seda tegelikult vürtsköömneid  võib ka köömnetena panna ja see annab sellise väga  spetsiifilise sellise idamaise maitse ja natuke magusa  sellise alatooniga maitse juurde. Ja kes, kes julgeb, see võib siis ka natuke pipart juurde krõpsutada. Ja natuke ka vett, aga võib panna ka kikerherne vedelikku. Ja tegelt see on nagu selline kaval, kaval võte,  täna paneme vett. Nii ja siis palun, sinu ülesandeks on see läbi mikser. Vähekene vett juurde vähekene ja mulle tundub,  et ta võiks natukene vedelam tulla. Vot mulle tundub, köögis käib kõik selline tunde järgi. No eks ta tegelikult käib jah. Aga teaduses ka ju? Ikkagi asjad peavad olema mõõdetud, Sa pead täpselt teadma,  mida sa teed, aga tunne on ka tähtis. Kas nüüd on valmis? Ma arvan, et see on valmis, kohe proovime. Aga nagu värvi tahaks natuke juurde, siis tuleks leida  mingisugune juurvili või mingi puuvili, mis seda värvi. Teeme punase, teeme ja punast, sa peedis. Siin on tükk puna, peeti, Ja nüüd, mis meil veel plaanis oli siin,  muna vormimine, õigus, muna on meil ilusti ära keenud. Nüüd ehmatame need munad ära, siin külma vee all. Selleks, et munavormi suruda võib osta igasuguseid valmis vorme,  aga mulle meeldib asju ise teha. Selleks on meil vaja Ühte, sellist papitükki võid võtta mõne  vana mahlapaki ja väga tore. Siis on vaja kääri, et seda mahlapakki lõigata. Siis on vaja ühte puupulka, millega seda muna vormi suruda. Ja selleks, et muna meil plehku ei paneks,  on vaja ka näpukumba kahest piisab. Ja kas sa tead, eestlased söövad 250 muna aastas. See on umbes viis muna nädalas, mis tegelikult on nagu päris vähe. Minu arust on eestlased päris kõvad munasöödikud. Nii et üks muna päevas on enam-vähem okei  ja see tähendab umbes ühte kana eestlase peale  selle vormimise asjaga valmis selline veetähe kujuline nõu  on tehtud. Panen siia. Nüüd läheb see pulk siia peale, kas muna peab olema täiesti  kõvaks keedetud või natukene ikkagi selline kõvaks keedetud muna,  et ta ei saa seest vedel olla ja nüüd pane see teine kumm  siia teisele poole otsa. Nii, ja nüüd ta jääb siia nagu sellisesse lootsikusse  niimoodi vajutuse alla ja ma panen ta külmkappi,  et ta kiiremini maha jahtuks ja see kuju just ta Vot muna on nüüd 15 minutit olnud jahedas külmkapis. Tundub, et on vorm valmis saanud. Siis on meil nüüd võileib vaja valmis. Just see on lihtne. Lõikame siis kõigepealt leivakääru. Paneme hummuse siis leivale peale. Selline ilus. No mina paneks kuhjaga, aga noh, see on maitse asi. Ja siin on ta juba nüüd taldrikul ootab ja muna munakoht on  siis selle hummuse peal. Õrnalt tegutseda. Vot selline nagu. Väike nagu südamekuju juba sellel munal on olemas. Ja nüüd lõikame selle muna lahti. Aplaus tõesti väga kaunis nunnu. Väike. Kakese ja lõika veel üks, paneme võileivale kaks tükki. Tubli töö. Ja täpselt nii lihtne ongi teha südamekujuline muna. Merle toit on nüüd valmis ja Enne kui me sööma asume, tahaks veel mõne katse teha munaga vabalt. No muna on väga habras, aga samas oma kuju tõttu on ta väga tugev,  et kui siit otsest suruda, siis see on nagu võlv,  et mööda seda võlvikaart, kandub see jõud siit ülevalt alla  ja alt ka üles, vastupidi, nii et kui me otsest surume,  võiks see muna olla väga-väga tugev. Tahad proovida? Absoluutselt nii, selleks et liiga palju laga ei tekiks. Üks kilekott sulle, et kui teadus alt veab,  no teaduse pea kunagi alt, meie oskused võivad alt vedada,  pane muna sinna sisse. Mina panen enda muna ka siia sisse, nii kott kinni. Ja nüüd, et seda katset teha, panna muna üks terav ots  peopessa ja teine ots teise peopessa. Ja siis. Otstest suruda suruda. Täie jõuga. Tõesti täiesti ja ei lähe, katki ei lähe  ja üks muna kannatab vähemalt umbes 10 kilogrammi raskust,  seega kui oleneb palju sa kaalud 40 50 90 kilogrammi,  nii palju munelao endale jalgade alla ja  siis sa sinna peale. Nii et muna, mis tundub väga habras, on tegelikult oma kuju  tõttu väga tugev. Aga kui tahta, saab igast munast ikkagi jagu. Ja, ja mulle meeldib muna väga sellepärast,  et sellest saab nii palju erinevaid toite teha,  nagu näiteks omletti. Munaputru koogelmoogelit ja palju teisi. Toredaid. Ja selleks, et tänaseid retsepte järgi teha,  minge meie magusa molekuli Facebooki leheküljele. Seal on kõik retseptid ilusti kirjas. Kohtumiseni magusa molekuliteadus.
