Kuula. Rändajat. Rändame koos Hendrik Relvega kuula rändajat. Tere, me oleme jõudnud oma rännusaadetega Sudaani, see on riik Aafrikas, millest eestlased suurt midagi ei tea, asub seal Põhja-Aafrikas, Sahara kõrbes, Egiptusest lõuna pool. Ega eestlased saagi sellest paljud teada, sest viimase paarikümne aasta jooksul on see riik olnud üsna läänevaenulik ja valgeid huvireisijaid pole sinna lubatud. Alles tegelikult ligi aasta tagasi muutusid reeglid leebemaks ja praegu siis saavad ka eestlased põhimõtteliselt sinna uudistama minna aga seda põnevam on seda maad avastada, mis nii kaua lääne inimese eest suletud on olnud. Ja eelmises saates sai siis põhiliselt räägitud sellest, et mis mulje see riik esmapilgul jättis. Ta on siis šariaadiriik ja range islamiriik ja ka sellest, et mis kantides seal Sudaanis ringi liikusime. Ja meenutan siis veel kord, et see reis sai tehtud just sinna Põhja-Sudaani riiki, mis enne 2000 üheteistkümnendat aastat oli palju suurem. Aga mis siis selle verise kodusõja järel lagunes kaheksa omaette riigiks. Nii et see endine lõunapoolne kannab nüüd nime Lõuna-Sudaani Vabariik. Aga see põhjapoolne, see kanna nime siis Sudaani vabariik. Ja täna siis ma tahaksingi just selles Sudaani vabariigi elust rääkida. Et mismoodi see riik on, mis on tema majandus, mis on tema poliitika ja kuidas sealne elu meile, oma aastatagusel reisil siis paistis? Sedamoodi kõlab üks üsna metsik ja ohjeldamatu tantsulaul. Lauljatakse tantsijatega on üks Sahara kõrbenomaadi rahvas, nende nimeks on abatad. Ja Me puutusime nendega seal kõrbes ka paar korda põgusalt, kui aegs ma siin saates hiljem rääginga nendest kohtumistest, aga siin kohal just paar kommentaari selle muusika kohta, mis kostis et seal kuulsusega muide ju peale selle meestehõiget ja laulu pill trummid ja siis mingisugune keelpill selle keelpilli nimi on rabava. See on niisugune primitiivne keelpill. Araabiamaades on tere vabad, väga erineva kujuga mängitakse erineval moel, mõnikord ka poognaga. Aga see avab ta, rahvas mängib seda nagu kitarri nime diplinides. Ja siin, kui nad niimoodi laulavad, siis nad samal ajal tantsivad mehed on ringis ja ringi keskel, siis on tantsijad ja mehed teevad selliseid väljakutsuvaid ja sõjakaid liigutusi toovad vahetevahel õhku ja vahel on meil koguni käes ehtsad mõõgad ja siis nad imiteerivad tantsides kahevõitlust. Nad on väga huvitav rahvas ja nendest on ajaloo ürikutes juba ammustest aegadest mingisuguseid andmeid. Näiteks on üks väga tuntud Antiik-Rooma ajaloolane, Plinius vanem ja tema siis kirjeldab 2000 aastat tagasi umbes mida selle rahva kohta on teada. Ja ta mainib, et aptad olid sõjakad ja mitte keegi ei suutnud neid alistada ja nad elasid kõrbes, kuhu mitte ükski teine rahvas ei suutnud minna. Ja olid neil aegadel siis karjakasvatajad ja kaubakaravanide teejuhid, karavanide teejuhid siis sellepärast, et ei jäänud kõrbes kunagi hätta ja oskasid alati õiget teed leida. Aga miks nad alistamatud olid? Põhjus oli selles, et kõrb lihtsalt kaitses neid. Nad korraldasid vahel siis ümbruskonnale sõjaretki ja kui neid hakati jälitama, siis lihtsalt haihtus küpsised sinna kõrbesügavusse ja mitte keegi ei suutnud neid jälitada. Ja midagi sarnast on olnud nende Abdade ajaloos kõigil järgmistel aegadel samamoodi. Nii et tänapäevani välja annad nomaadid ja nendest teatakse suhteliselt vähe. Nad on ümbritsetud niisuguse salapäraga, igatahes elavad nad kusagil seal Sudaani põhjaosas ja Egiptuse lõunaosas ja kasvatavad kariloomi ja veavad kaameritega siis kaupu üle kõrbe ka nüüdsel ajal. Aga nüüd sellest Sudaani riigist siis kõige üldisemalt, et anda kuulajale mingit aimu üldse. Et mis maa see on. Et kui suur ta on ja kui palju seal inimesi elab ja ja milline on selle maamajandus ja poliitika. No suuruse kohta võib niimoodi öelda, et enne seda, kui Sudaanis kodusõjaks üks oli see praegu kaheks jagunenud Sudaan koguni kogu Aafrika kõige suurema pindalaga riik. Aga nüüd, kui järgi on jäänud kaks riiki, siis Põhja-Sudaanis Sudaani vabariik on ikkagi väga suur Aafrika riikide seas lausa kolmandal kohal pindalaga. Sudaani Vabariigi pindala on peaaegu kaks miljonit ruutkilomeetrit ja elanikke jagub sellele maale ka ikka päris palju. Tervelt 40 miljonit, et noh, kui mõelda kasvõi euroopari kivide peale noh, Euroopas näiteks võrreldav siis Poola riigi elanike arvuga, nii et ikka rahvast on palju. Aga üks selge omapära on seal Sudaanis küll see rahvas jaguneb seal oma maal väga ebaühtlaselt. Kohev, väga suur osa. Et nendest elavad siis koos selle Niiluse lähistel ja harujõgede kallastel. Ja samal ajal on ju suurem osa maast Need kõrbed praktiliselt inimtühjad. Kui nüüd võrrelda Sudaani linna- ja maaelanike vahekorda, siis siiamaani elab suurem osa Su taanlase ikkagi maal. Nii et linnas on vaevalt kolmandik kõikidest elanikest. Aga kui nüüd mõelda selle peale, et kas põhja Sudaan on üks kasvõi vaene maa siis siin on asjad natukene keeruliselt lahti seletama. Kui vaadata ta selle riigi majandust, siis isenesest ei ole selle riigi majandus kehval järjel. Selle Põhja-Sudaani mõnedes osades, eriti seal lõunapoolsel serval on päris rikkaid naftavälju ja sealt saadakse päris suuri naftatulusid. Ja Sudaanis on ka mitmesuguseid maavarasid, kaasa arvatud näiteks kulda. Ja üks eriline, milles on tõesti Sudaan tugev on nende elektrienergia tootmine. Nad on siis ehitanud Niilusele selliseid suuri hüdroelektrijaam ja on suutnud varustada elektriga praegusel ajal nii kolmandikku kogu riigist Aafrika kohta väga hea. Aga see pole veel kõik. Just praegu sai valmis selline hüdroelektrijaamade kompleks, selle nimi on mereveekompleks, et see on kõige suurem hüdroelektrijaamade kompleks kogu Aafrikas. Ta asub seal kusagil põhjaosas Niiluse jõe neljanda kärestikukohal ja kui seemned täie võimsusega tööle saadakse, siis jätkub sellest tegelikult kogu Sudaani riigi täielikuks elektrifitseerimine ja jääb veel toodangut ülegi, nii et seda loodetakse siis müüa sinna naabermaasse, Egiptusesse ja veel võib-olla mujalegi. Nii et jah, kui vaadata seda majandust nende näitajate järgi, siis oleks justkui päris tugeval alusel. Aga kui me nüüd ise seal maal ringi sõitsime, vaatasime, kuidas inimesed elavad, milline on nende elujärg, siis hakkas silma täitsa selgesti vaesus, vaesus, nii linnas, vaesus maal ja noh, päris selge, et elatustase siinsetel keskmistel peredel on täiesti võrreldamatult madalam kui meil siin Euroopas. No kui nüüd jällegi Aafrika maadega võrreldes, noh ma olen ju nii palju nendes Aafrika maade eri nurkades käinud, et olen küll näinud palju vaesemaid Aafrika riike, kui on Sudaan. Nii et noh, minu jaoks on umbes Aafrikas mõõdupuu, et kui inimesed juba nälga ei sure, et siis on päris hea tase ja noh, tõesti näljasurma sõdani elanikel praegusest kartma. Ta ei ole. Aga jälle, kui võtta niisugune statistiline keskmine ja võrrelda siis maailma keskmistega siis need näit, nad ütlevad, et Sudaani kõigist peredest ligi pooled elavad siiski vaesuse piiril ja siis tundub kuidagi vastuoluline, et kuidas nii, et majandus on päris heal järjel ja inimesed on ikka üsnagi vaesed, millest see tuleb, selle üle tasub mõelda. Minu peas on see küll niimoodi, et selle varjatud põhjuseks on selle riigi poliitiline süsteem. Rahvusvaheliste ekspertide hinnangul on koguni nii, et Sudaani loetakse üheks kõige korrumpeerunud maks riigiks kogu maailmas. Ja selles riigis on terve hulk ühiskonnakihte, kes on vägagi jõukad ja saanud selle jõukuse põhiliselt lihtsalt riigi raha enda taskutesse kühveldades ausalt välja ja siis ka altkäemaksude kaudu näiteks ülisuur riigiametnike hulkel ametlik palk on suhteliselt väike, aga elavad nagu kuninga kassid või siis armee ladvik või siis politsei ja üldse kõik jõustruktuurid. Ja muidugi Sudaanis näed, et inimesed on sellega harjunud ja leppinud. See on nii üldlevinud, et mitte keegi ei oska selle vastu midagi ette võtta. Ja õieti see niisugune murdepunkt Sudaani poliitilises elus kus asjad läksid hüppeliselt kehvemaks, oli siin kusagil aastal 1989. See oli siis niisugune aeg, kui võimule tuli praegune Sudaani president Omar Albašiir. Ta oli pärit sõjaväelaste perekonnast, isa oli ka sõjaväelane ja nad lihtsalt korraldasid seal Sudaanis 1989. aastal sõjaväelise riigipöörde. Ja vot siis kõik õieti algas. Pärast seda kulgesid asjad nagu väliselt justkui üsna demokraatlikult, justkui rahvas sai valida endale valitsuse ja presidendi. Presidendiks sai Omar Alpashi ise ja peamiseks parteiks, kes hakkas valitsema, oli rahvuslik kongressipartei, kes nüüd on jäänudki ainuparteiks. Ja eemalt vaadates ei saadudki aru, et midagi väga viltu oleks. Aga see illusioon purunes siis, kui algas Sudaani kodusõda. Sedaani kodusõda algas 2003. aastal ja vot selle kodusõja käigus oli siis niimoodi, et see Sudaani armee korraldas seal Lõuna-Sudaanis mõne koha peal ikka, et tegusid ikka täielikke veresaunu, kus tapeti tuhandeid rahulikke inimesi ja tehti muid igasuguseid jubedusi tsiviilelanike vastu. Haagi rahvusvaheline kriminaalkohus algatas lausa sellise põhjaliku uurimuse ja nad selgitasid albashiron otseselt seedi Lõuna-Sudaani kuritegudes. Ja siis seesama Haagi kohus andis 2009. aastal välja vahistamiskäsu kuulutas Sis albashi sõjakurjategijaks. No aga mis tegelikkuses juhtus? Sudaani võimuladvik ja president ei liigutanud selle peale kõrvugi. Nagu pilkeks korraldasid nad järgmisel aastal uued valimised ja valimiste tulemusel 2010 sai ta uuesti Sudaani presidendiks juba mitmendat korda ja tema partei jäi raudselt ka siis juhtima seda valitsust ja selle peale siis tõesti otsustaski rahvusvaheline üldsus Sudaan. Kuigi nime poolest vabariik on autoritaarne ja totalitaarne riik. Kuigi need, ütleme, Sudaani oma inimesed nendel illusioone ei olnud, Nad teadsid juba palju varem, mis elu siin käib. Et kogu see poliitiline skeem on seal ehitatud demagoogiale ja korruptsioonile üles. Ja nad said ka sellest aru, et kogu see poliitika ja valitsemise süsteem seal on niivõrd segane, niivõrd läbipaistmatu, niivõrd täis vastuolusid. Keegi ei suuda aru saada, mis seal õieti toimub. Ja et sellist suhtumist me saime ka kuulda sealsamas Sudaanis koha peal, kui me inimestega rääkisime, eriti põhjalikult sai kõneldud selle meie giidiga. Tema oli siis kogu meie Sudaani reisi ajal kaasas. Ta oli selline keskealine mees, pärit haritlaste perest, ise igapäevases elusõpet. Tema siis nagu rääkis, kuidas rahva silmade läbi see poliitika neile endale paistab. Ta on selles mõttes vastuoluline. Et vahel justkui jääb mulje, et justkui saaks midagi teha ja inimesed korraldavad vahel meeleavaldusi ja tulevat isegi suurte hulkade rahumeelselt tänavale. Muide just praegu 2019 algul olid samuti seal väga suured avalikud meeleavaldused, aga alati selle peale ilmub välja armee ja politsei ja lüüakse siis jõhkralt laiali, eestvedajad arreteeritakse ja kõik on jälle allasurutud inimesed katavad järjekordset. Ja see on huvitav, kuidas meie giid ütles selle rahvusliku kongressi parteiga vaata et see on üks kummaline moodus, siis seal on segu väga erinevatest inimestest, osa nendest on siis niisugused islamifanaatikud, kes jälgivad väga karmilt, et oleks selles sariaadi reeglitest kinni peetud. Teised on jälle kindralid ja muud sellised sõjaväejuhid keele jaoks siis põhiargument on lihtsalt jõud ja mitte midagi muud. Ja siis väga suur osa selles parteis on lihtsalt ahned, muudu tundetud poliitikud, kes on raha nimel valmis kõigeks. Vot selline segu ja rahvas ei salli silmaotsaski, aga nad on ehitanud üles nii raudkindla süsteemi, et kuidagi mitte keegi ei suuda selle vastu midagi ette võtta. Ja Ta ütles väga lõbusa asja. Nimelt ütles, et kohalikud inimesed nimetavad rahvusliku kongressipartei liikmeid krokodillid, eks minu meelest päris hea hüüdnimi. Et siis sama ahned, sama salakavalad ja sama halastamatud nagu on krokodillid, kes muide ju elavad ka sealsamas Niiluse jões. Siis kuuldus jällegi kõike seda sahara, nomaadi, tantsu-laulu, sellist energilist ja sõjakat. Aga meie ise sattusime selle rahvaga nende Abavdadega kokku kahel korral ja mõlemal korral siis, kui lõikasime maasturitega otseteed läbi Sahara kõrbe, seda tuli meie Sudaani reisil. Te õige tihti. Te lähed lihtsalt ilma teede Ta otse mööda lautosast liiva- või klibu tasandiku autojuhid kuidagi mingite meile tundmatute maamärkide järgi oskavad seal orienteeruda ja siis kihutavad pöörase kiirusega, nii et tolmujutt tagatundide kaupa. Ega see väga mugav ei ole, vahel auto rappub kõvasti. Tüütu ka. Aga ainult vot sellistel näiliselt hästi mõttetatel maastikel võib kohata, tassis neid Abardasid ja meie juhtusime neid nägema sisest nende kõrbekaevude juures kõrbekaevud. Just sellised väga iidsed kõrbekaevud, mida on kasutatud aastasadu. Nad näevad juba ise väga põnevat välja, eemalt juba paistab selline puutüvedest kõver Nendest puutüvedest kaevu raketis sest sa saad aru, et seal peab see kaev olema ja need tüvedki võivad seal olla, ei tea, kui vanad. Ja siis rakett teise all on siis see kaev? Mõnda ikka piilusin sisse, kannas on lihtsalt niimoodi, et see on meeletult sügav auk, ta on väga hoolikalt vooderdatud kividega ja siis vaatad kümnete meetrite sügavusel seal lõputus, tühjuses paistab siseseks pisikene nagu veepeegeldus vastu, nii et seal on ikkagi põhjas kusagil see vesi sees ja nende kaevu raketise põikpuu küljes on siis selline vints ja vintsi küljes on siis köis ja selle köie üks ots läheb siis sinna kaevu sisse ja kui vaatad, kuhu see siis läheb, siis läheb sinna tõesti sinna vee juurde välja ja seal vee kohal on siis selle köie otsas rippumas tohutu tult suur niisugune tumenahast lähker. Ja siis teine köieots, mis nüüd sealt kaevust välja ulatub, see siis kinnitatakse veoloomade rakmete külge, veoloomadeks on siis kas eeslit või kaamelit, nii nagu meie nägime. Ja siis nemad teevad seda vett sealt välja sikutama. Ja see sikutamine on väga, väga raske töö ja selleks, et nad üldse suudaksid seda teha, siis tuleb niisugune naljakas, kas rada nende loomade sikutamise rada sealt kadu juurest eemale, seal on niuksed, suured jämedad puu, rondid risti sikutamise teega, et siis Ko need loomad seal pingutavad viimase jõuga, siis nende kabjad toetuvad nende puuront tite taha ja niimoodi jaksavad nad siis nõks haaval seda tohutu rasket nahklähkrid sealt välja vedada. Mõnikord kui me niisuguse kaevu juures olime, siis olnud seal mitte ühtegi hingelist. Aga paaril korral siis oli ja see üks oli just selline, kus me siis saime tõesti natukene pikemalt olla ja vaadata, mis elu siin kaevu ümber siis käib. Ja see oli siis niimoodi, et me sõitsime jälle järjekordselt läbi tühja kõrbe ja eemalt oli siis näha, et seal on kael, selle ümber oli sagimas inimesi hästi palju veoloomi. Ja siis ütles meie giid, et nüüd on niimoodi, et teie, ärge praegu lähemale tulge, mina lähen kõigepealt sinna ja sõlmin üldse nagu suhted ja jäime siis ootama ja tema lihtsalt jala Läks nende juurde ja hakkas nendega siis lihtsalt kõnelema. Ega ta Abdote keelt ei osanud, aga paljud Abatodoskavad küll araabia keelt ja nii nad siis seal rääkisid araabia keeles, ma ei tea, mida, rääkisid kaua. Me hakkasime juba tüdinema, aga ilmselt ajas niisugust juttu, nagu maainimesed ikka ajavad, kiiret pole kuskile, aga ta sai usalduse ja ta sai aru, et nüüd on see koht, et aeg on küps. Me võime tulla ja siis ta viipas niimoodi laialt meile käega. Ja siis me läksime kas siis lihtsalt jala sinna juurde ja saime seal olla. Noh, ega me ei saanud ju nendega suhelda, ei osanud suhelda, aga me vähemalt ei häirinud neid ja saime siis jälgida, et mismoodi need inimesed välja näevad, mismoodi nad riides on, millised on nende loomad ja kõik nii edasi. No üldiselt Nende inimeste peale vaadates oli näha, tõesti, olid päikesest kõrbenud arvatavasti sellised kõrbe inimeste naha tume toon ja riided olid võrdlemisi kulunud, aga kahtlemata Ta oli vaatadel selles sellised väga traditsioonilised riided, meestel siis sellised valged hõlstid ja nende alt siis seal paistis välja kandadeni ulatuvat valged püksid, naised palju värvilisemad riides, naistel olid sellised kirevad kleidid, mis ulatusid maani ja siis peas sellised suured värvilised rätid. Need olid nii suured rätid, et need olid nagu suurrätid, et neid kindlasti sai, siis kui näiteks seal kõrbetorm puhkeb või midagi sassis nagu näo ümber tõmmata ja kaela ümber ennast niimoodi sisse mähkida. Ja ma vaatasin ka, mis neil jalas olid, paljud olid täiesti paljajalu selle tulikuuma liiva peal mõnedel olid siis jalas mingid sandaalid või plätud ja millega nad seal siis nüüd tegelesid nad muidugi usinasti otsida kaevust vett ja täitsid neid lõputul hulgal veeanumaid, mida nad kaasa olid võtnud. Nüüd veeanumaid oli kahte sorti, et ühed olid sellised väga vanaaegsed, niuksed, tumedast nahast lähkrid aga teised olid siis meieaegsed, plastkanistrid, niuksed, heledad võrdlemisi kulunud samuti ja eks nad siis valasid sealt kaevust saadavat vett ümber kogu aeg nendesse anumates. Ja siis kinnitasid oma veoloomade sadulate külge. Iga loom iga Eeesselliga kaanel sai ikka endale tohutu veekoorma ja neid siis kinnitati väga osavalt ja väga hoolega. Ja kui nad seal niimoodi tegutsesid, rääkisid vaikse häälega ilmselt nihukest igapäevast jutt juttu. Ja varsti oligi see mitukümmend looma nagu veega koormat ja hakkasidki sealt ära minema. Aga seal äraminekul jäi mulle lihtsalt kuidagi niimoodi mällu paar eredat hetke. Üks oli niisugune, et üks naine oli millegipärast Nendega kadu juurdekasvu võtnud, noore kitsaid alles oli tõesti, noortel oli isegi see nabaväät natukene näha seal veel kõhu all. Ja see oli niisugune pruuni värvi suurte lontis kõrvadega väga kõhna, tudisevate jalgadega imepisike kitsetall. Ilmselt oli vajada siis kaasa võtta, võib-olla ta ema oli otsa saanud või mis iganes. Ja nüüd praegu, kui nad vett võtsid, siis see kitsetall seotud lihtsalt puu külge seal. Aga siis, kui nad minema hakkasid, siis naine tohutu kiirete liigutustega ühe liigutusega tõmbas selle köie lahtiselt, mis seda kitse hoidis. Ja siis teise käega haaras niimodi jõuliselt sellel kitsetallel kukla tagant kinni ja nüüd heitis niimoodi päris uhke kaarega selle väikse kitsetalle eesli sadulasse. Seal olid juba need veenõud igal pool, nii et nende veenõude peale ja algusesse kitsetall seisis seal peal niimoodi, aga siis laskus kuidagi niimoodi kõhuli, jalad mõlemale poole niimoodi ja jäi sinna rahulikult lebama. Ja siis ma sain aru, et, et see ei olnud üldse esimene kord sellel kitsetallel eesli seljas ratsutada. Ta tundis ennast seal päris hästi. Aga teine seik oli siis niisugune, et kuidas üks niukene pisikene poisikene, ta suurt kaamelit taltsutus. See oli ka ikka päris mõjuv vaatepilt. No ka meil on ju tohutu suur loom, kõrgete jalgadega. Poiss oli niisugune vaevalt meetrine. Aga ta siis võttis selle oheliku otsast kinni, mis kaameli päitsiate küljes on ja hakkas seda lihtsalt sikutama. Kaamel algul ei uskunud, et mida see pisikene põrnikas nüüd siin tahab teha, õieti niimoodi hakkas nagu natuke isegi vastu. Aga ilmselt selle poisi liigutused olid väga täpsed ja väga peremehelikud, nii et loom sai nagu aru, et ja sellele tuleb alla anda ja ime küll, laskub algul esipõlvedele, siis viimaks tervenisti kõhuli maha, jääb sinna rahulikult ootama, poiss ronib talle selga ja siis poiss annab jalgadega jälle märku, kui nüüd võid püsti tõusta. Kaamel ajab enda püsti ja jääb seisma ette, mis käsk nüüd järgmiseks tuleb, aga poiss ise oli muide väga uhke selle üle, et ta suutis niimoodi kaamelit kamandada. Istus seal sadulas, naeratas laia naeratust kõigile inimestele, et vaadake mind, mina olen kaamelist kangem. Aga siis läks kõik see nomaadide karamell liikuma. Hästi, kiiresti läksid ja õige varsti olid nad sinna kõrbe tühjusesse kadunud. Ja siis küsisin giidi käest, et huvitav küll, kuhu nad siis nüüd läksid. Ja ta arvas, et noh, küllap nad seal kuskil on mitme tunni tee kaugusel silmapiiri taga nende küla. Küsisin, milline see küla välja näeb. Ta ütles, et, et päris oleneb see küla välja, et Nad on ikka tegelikult väga vaesed inimesed, raha pole neil üldse. Ja nende elamud, noh, praegusel ajal on kokku klopsitud mis tahes materjalist mis aga kuskilt kätte on saadud ja teistpidi, nende kodud on ju alati ajutised, kuna nad on rändav rahvas, siis nad alailma vahetavad elupaika ja jätavad lihtsalt selle eelmise maha ja lähevad uude kohta ja nende elatusviis on ikka väga sama, mis ta on olnud aastatuhandeid. Noh, esiteks siis karjapidamine, et peavad ka praegu kaameleid, eesleid ja kitsi ja nende peamine toitki tuleb nendest põhitoit, on siis mingi liha ja piim ja muu selline ja teisest küljest nad siis saavad endale natukene lisaelatist niimoodi, et vahendavad nende paiksete maha inimeste toidukraami. See pidi käima, niimoodi tabab ta, mehed käivad külast külasse, küsivad, mida kellelgi oleks ära anda, mida ta ise tahab, siis laadivad oma koormat kaamelitele, käivad mööda naaberkülasid turge ja laatasid ja siis toovad alati nendele peredele just seda ja müüvad nendelt ära seda, mida kellelgi on vaja. Ja kõige selle vahendustegevuse juures nad ise raha ei saa vaid nende ainus tasu on siis mingisugused andamid, noh, kas siis näiteks mingi toiduained või muu niisugune igapäevaseks eluks vajalik. Ja niimoodi nad elavad. Selles mõttes ikka huvitav, et et see põhiline, mis neil alati on olnud, et nad on liikuv rahvas. Et nad on iseseisev rahvas ja neil ei ole peremehi, see on neil siia maani alles. Noh, need fotod on ainult üks neid nomaadirahvaid, kes seal Sudaani kõrbetes ringi liiguvad. Aga kui mõelda nüüd kõigi nende Sudaani elanikel peale selle 40 miljoni peale, siis nomaadirahvad on nendest ikka üliväike osa, suurem osa inimesi elavat teisiti. Need, kes on linnades, need linnades, aga näiteks maaelu on siis niimoodi, et maainimesed elatuvad ikkagi põllundusest ja asuvad reeglina seal paiksetes külades kusagil Niiluse jõe lähistel või mujal, kus vett on piisavalt ja selliste põllupidajate külade elu. Me nägime oma reisil kohe päris korduvalt. Noh, reeglina on need siis niisugused põllud, mis asuvad kitsal ribal Niiluse kallastel, mis igal kevadel suurveega üle ujutatakse. Ja siis nad saavad seda jões etetega nagu dist igal kevadel. Ja kui vesi taandub, siis on looduslik väetis juba põllul olemas ja saabki isalt siis saaki kasvatada. Ja niimoodi see elu käib, need mullad on võrdlemisi viljakad, lubavad kasvatada päris paljusid erinevaid põllutaimi. Ühel korral oli mul niisugune huvitav elamus. Sattusime järjekordselt Niiluse äärde, sellepärast et olime ootamas ülesõidupraami ja siis, et aega parajaks teha, siis ma lihtsalt uitasin natuke seal küla põldude vahel omapead ringi, vaatasin, mis seal kasvab ja seal oli siis näiteks need ühel käel oli näha maisipõld, teisel käel oli sibulapõld, aga siis läksin edasi ja seal oli päris suur põld, kus oli üks mees kündmas, tal olid siis härjad selle saha ees ja mida ta tegi, ta kõndis lahti, kartuli vagusid ja siis ma vaatasingi, et see on niisugune suur kartulipõld, osa kartulitest on üles võetud usanud veel võtma. Ja seal, kus kartulid üles võetud, seal olid nad siis pandud kuhjadesse, seal küla inimesed olid nende ümber ja parajasti siis nagu valisid või sorteerisid neid kartuleid seal kohapeal. Noh, kuidagi huvi tekkis ikkagi kartuli, too on ise nii palju tehtud elus, et mõtlesin, et uurin seda asja siit lähemalt, kõigepealt vaatasin neid kartulitaimi, mis veel seal kasvamas olid, et et muidu samasugused, aga huvitaval kombel need kartulitaimede lehed olid palju kitsamad kui meie kartulil. Ja siis ma sammusin lähemale nendele kartuli keerijatele niisugusesse viisakasse kaugusesse ja eemalt siis nagu lehvitasin rõõmsalt, nii nagu tuleb teha. Et kas te ikka kannatate mind üldse välja, nemad lehvitasid vastu, selge. Vähemalt kaugemalt võin rahulikult vaadata, mis nad seal teevad. Ja tsiteeri kartuleid, jah, see on nii nagu mina lapsepõlvest saati ikka mäletan et ümber kartulikuhja ja siis erineva suurusega kartulid erinevatesse korvidesse. Siin oli küll nii, et kõik sorteerijad olid mehed, ma ei tea, kas see oli juhus või on see alati seal niimoodi. Aga igatahes need kartulimugulad seal kuhjas olid väga ilusad nihukesed, suured, heledad paistis olevat, selline hea sort. Korvid olid küll väga teistsugused kui meil siin Eestis, need olid siis nimelt punutud papüürusevartest. Papüürus on ju see taim, millest muistses Egiptuses tehti kirjapaberit. Ja siis see muld, mis oli mul sealsamas jalgee Stali värskelt üles küntud. Ja välimus oli tal nii sarnane meie mullale, no ma mäletan, sealsamas vanaisa, kartulimaal oli täpselt samasugune niukene tume huumusrikas, muld, kummardasin maha ja hõõrusin siis seda mulda niimoodi sõrmede vahel tõstsin isegi näo juurde, nuusutasin seda. Ja huvitav, see mulla Sõmerus oli sama, mis vanaisa kartulimaal, isegi mulla lõhn oli sama, mis seal ja see oli tõesti hämmastav ja noh, muidugi tõi kohe silmapilkselt pähe tohutu tulva, lapsepõlve mälestusi. Et siin oli küll niisugune kuidagi sihukene, väga kodune tunne. Aga noh, ega need Niiluse äärsed põllud on, ütleme eestimaa põldudega võrreldes võib-olla vahel küll sama huumuserikkad, aga kliima on siin ju palju tänuväärsem, sellepärast kasvatatakse siin Niiluse ääres ikka tohutu palju rohkem erinevaid põllutaimi kui Eestis. Mõned on meile tuttavad, mõned ei ole aga näiteks meile tuttavatest, näiteks nisu, mais, päevalilluba Need olid seal kõik olemas, aga paljud olid siis ka sellised troopilised, meile vähetuntud põllutaimed. Aga igal juhul on kindel, et vot selline Niiluse äärne põllumaastik, mida igal aastal korrapäraselt on väetatud. Selline põld on siinmail toitnud inimesi mitte sajandeid, vaid lausa pikki aastatuhandeid. Aga nüüd koos selle Sudaani rahva, Abab ta tantsulauluga on see tänase saateaeg ka otsas. See oli siis saade, kus sai kõneldud sedaani majandusest, poliitikast ja üldse elust tänapäeval. Aga nüüd järgmises saates muidugi jätkame neid Sudaani rännakuid ja siis Me ringi Sudaani pealinnas Hartumis son miljonilinn põneva ajaloo ja põneva asukohaga. Ja räägin seal ka sellistest põnevatest asjadest, mida sai külastatud islami tervishite tantsurituaal ja iidne Nuuba. Kuula. Rändajat. Rändame koos Hendrik Relvega kuula rändajat.
