Rändajat. Rändame koos Hendrik Relvega kuula rändajat. Tere, läheme nüüd rändamasid testist kohe väga kaugele maale, kus praegu parajasti valitseb kõrbekuumus ja pilvitu taevas särab kogu aeg, lõõskas päike ja kus kogu riigi poliitikaelu ja ühiskond ja isegi ajalugu on täiesti teistsugused kui meil siin koduses Eestis. See on siis Põhja-Aafrika riik, Sudaan. Eelmises saates olime ka seal rändamas ja seal sai juttu tehtud siis reisioludest Sahara kõrbes ja Niiluse kallastel. Aga tänases saates läheme paikadesse seal Sudaanis, mis on kõige vanema ajalootähtsad mälestised. Sudaani ajalugu on ikka pööraselt pikk, esimene kõrgtsivilisatsioon tekkis sinna juba üle 4000 aasta tagasi. Ja neid aastusi selle Sudaani kõige vanema ajaloo kohta tehakse pidevalt juurde. Ja nüüd see piirkond puhume täna oma saates läheme, asub seal üsna põhjaosas seal, kus kunagi asus võimas Germa riik. See Germa riik oli oma õitsengu ajal täiesti võrdväärne Egiptuse peeriumiga. Aga sellest teatakse tohutult palju vähem kui vanast Egiptusest. Nii et sinna vana Germa riigi aladele siis nüüd lähemegi. Selliselt võrdlemisi nagu sõjakalt, aga teisest mõttes ka nagu üsna tantsuliselt trummipõrinat. Kõlab üks hästi vana Nuubia meeste laul. Selleks Noobiaks nimetati antiikajal ju praeguseid neid Põhja-Sudaani alasid, sellest on olnud ka eelmistes saadetes juttu. Ja luubialased olid tõesti antiikajal Egiptuse jaoks kõige olulisemat lõunanaabrit. Enamasti peeti omavahel rahumeelsed kaubavahetust, aga vahel ka sõditi täiesti halastamatult ja Egiptuses neid Nuubia sõdalasi väga kardeti. Nad olid osavad, kartmatud ja üsna korraliku väljaõppega. Ja see laul, mis siin nüüd kõlas, see tegelikult oligi sõjalaul. Et võib-olla just retkele minnes kunagi Egiptusesse seda lauluga lauldi. Aga nüüd, kui me seda Sudaani kõige vanema ajaloolugu alustame, siis kõige Pealt läheme mõttes ühte sellisesse kohta, mille nimeks on ja puuvadi kõlab üsna naljakalt meie kõrvus jabu vadi, aga kohalike jaoks on sellel täiesti realistlik tähendus. Ja puutuleneb siis sellest külanimest, mis asub sellele paigale kõige lähemal. Ja vaadi on juba kogu safaras kuivanud jõesängi tähendusega. Ja neid on Saaras palju ja nad on siis tüüpilised sellised, et aasta ringi ja nad täiesti kuivad. Aga siis võib-olla kevadel seal vahel veidikene vett voolab. Ja nüüd me olimegi sellises kuivanud jõesängis. Ilm oli hästi palav ja me kõndisime hästi pikalt minek oli algul üpris tüütu ja nüri mitte midagi näha ei ole. Kõnnid seal sügavas orus mõlemal pool jõe kallastel, sellised kõrget kaljulahmakat tohutu kuumus nagu saunalaval ja tuult ka ei ole, sellepärast et need kaljud võtavad tuule kinni. Aga siinsamas meie teejuht muidugi teadis, kuhu ta meid viib. Mingil hetkel. Me pöörasime järsult siis paremale poole üles ja ronisime mööda neid kalju lahmakaid kõrgemale ja siis juba nägime enda ees esimest kaljujoonist. Ja kui me edasi läksime, siis tuli neid aina juurde ja juurde. Ja need olid kohe täiesti selgesti väga ürgsed, tulid pooleldi kulunud, need olid uuristatud liivakivi sisse siis seesama kivim, mis meil siin Eestimaal näiteks taevaskoja paljanditel on näha. Ja neisse kivipindades oli uuristatud küll igasuguseid asju, mõned olid täis arusaamatut, kritseldas, et umbes nagu lastejoonised aga mõnedel oli selgesti näha, et seal kujutatud Etti erinevaid loomi oli näiteks ära tunda koduloomad, nagu kitsed või veised oli tunda ka mõnedes joonistas, et seal kujutati inimest. Need olid küll väga primitiivsed kujutised, umbes nagu kriipsujuku moodi. Aga kõige rohkem oli jooniseid igasugu metsloomadest. Oli näiteks ära tunda krokodille ja jõehobusid ja anti loope ja kaelkirjak, kuid ja muid noomi. Ja see meie kiit šahvi oskas meile siis nende jooniste kohta anda päris mitmekülgsed ja põnevaid seletusi. Ta ütles, et kõige vanemad nendest on vanemad kui 6000 aastat. Ja sellest ajast alates on neid jooniseid siia juurde tehtud päris mitme 1000 aasta jooksul. Ja siis Nendel kõige varasematel aegadel rohkem kui 6000 aastat tagasi oli see ümbrus, kus me praegu olime absoluutselt teistsugune kui praegu. Ta ei olnud üldse elutu, ta oli roheline ja selline savanni moodi maastik. Ja siin liikus tõesti väga palju erinevaid metsloomi ringi. Ja seesama Nendel aegadel oli ka paljudes muudes selle Sahara kõrbeosades, siis oli lihtsalt niiskust palju rohkem, vihma oli palju rohkem. Ja üleüldse see looduslooline asjakäik Sahharas oli niimoodi, et kusagil 10000 aastat tagasi algas siis nende Sa vannide kuivamine ja kõrbeks muutumine. Ja selle põhjuseks omakorda oli see, et jäid ära iga-aastased mussoonvihmad, mis tulid siiakanti lõuna poolt. Ja nüüd siis niimoodi iga aastatuhandega läks sahara aina kuivemaks. Kooni jõudiski välja siis selleni, nagu ta praegu on, praegu on ta ju maailma kõige suurem kuumakõrb. Aga siis nende loomade kadumisele oli see muidugi väga määrav. Aga näiteks siinkandis, kus tegelikult Niiluse jõgi on ju kogu aeg voolanud, sai otsustavaks lõpuks ikkagi ka see inimese mõju, sest inimesi tekkis siia Niiluse kallastele aina rohkem. Aina rohkem oli siis ka selliseid põlde ja karjamaid ja aina vähem elamisvõimalusi metsloomadele ja muidugi neid loomiga siis kütid aina rohkem ja sedaviisi siis neid loomi siit ära kadus. Et praegusel ajal ei ole siinkandis küll juba pikka aega olnud neid suuri savanni loomi. Aga Savi teadis küll, et ajaloo allikate järgi veel kuskil paarsada aastat tagasi oli siin neid veel olemas. Ja praeguseks ajaks on juba kogu Sudaanis nende käekäik läinud väga katuseks. Safi rääkis näiteks Sudaani kael kirjakutest ja jobudest siis kogu Sudaanis, praegusel ajal ütles, et kaelkirjakud on jäänud ainult Ühte väikesele kaitsealale kusagil kaugel Ida-Sudaanis. Ja jõehobude ka niimoodi, et neid loetaksegi välja surnuteks, sest Taani aladel ei ole kuskil teada paika, kus neid näha oleks noh, rääkimata siis sellest, et on kadunud lõvid ja ninasarvikud ja muud uhked aafrika loomad. Nii et kui neid lõputuid kaljujooniseid siin vaatasime ja nägime seda tohutut metsloomade galeriid enda ees, siis tundus muistne aeg kuskil seal 6000 aastat tagasi, tõesti nagu mingi paradiis sinna. Et see oli aekusel inimene mahtus koos metsloomadega kõrvu D elama ja kõik said omavahel hakkama. Aga nüüd need kaljujooniseid ütles, Savi on siin ümbruses kokku üle 1000, täpsemini siis kuskil 1600 ja mitte kusagil Sudaanis neid nii palju leitud ei ole ja sellest võib siis järeldada, et just see elu, too ja täiesti kõrbeline koht siin, kus me olime, pidi olema siis aastatuhandeid üks selline koht, kus inimesed meeleldi olid ja elasid. Ja siis neid jooniseid nad tegid. Võib-olla näiteks mingitel maagilistel põhjustel näiteks võis olla niimoodi, et mingite jahirituaalide käigus toksida niisiis neid loomade kujutisi siia kaljude sisse, et niimoodi siis oma jahiõnne kindlustada. Aga praegusel ajal on see kõik siis kadunud ja Neid jooniseid oli seal ikka väga palju ja mõned ei olnudki, ainult et loodusest ja loomadest ja üksikutest inimestest ja üks niisugune oli vägagi intrigeeriv, seal oli siis kujutatud nagu mingisuguseid laevu või, või suuri paat, aitäh. Ja nendes paatides olid inimesed ja Nad nagu aerutasid kuskile. Ja kui nüüd mõelda, miks selline suur hulk paate ja inimesi siia kaljudesse oli raiutud, siis vägisi tuleb pähe mõte et see võis olla mingisugune ajalooline sündmus, mis muutis kohalike inimeste elu. Ja et see võis olla mingisugune sõjakäik, mingisugused võõramaalased tulid mööda Niiluse jõge Nende aladele esimest korda. Ja ülimalt tõenäoliselt olid need, kes tulid siis Egiptuse sõdalased. Miks nad siia üldse välja jõudsid? Üks põhjusi on täitsa looduslik, sest kui nüüd mõelda selle Egiptuse peale, siis sealt siia see jabu vadi kohale tulla oli neil võrdlemisi lihtne. Jõgi oli kergesti laevatatav. Aga just siinsamas natukene siis ülesvoolu mõned kilomeetrit asus juba üks selline looduslik takistus, mis kindlasti ei lasknud nendel sõjalaevadel nii kergesti edasi pääseda ja selle koha nimi on Niiluse kolmas kärestik. See on ajalooliselt väga oluline koht. Ja loomulikult läksime männid vaatama ka seda Siin kuuldus nüüd jälle väheke seda vana Nuubia sõdalaste laulu aga sealt jabu vadist sinna kolmanda kärestiku juurde minnakse niimoodi, et algul mööda autoteed sõites, aga viimaks, kui teeotsa saab, siis tuli meil ronida lihtsalt mööda, kaljusid ülespoole. Kuni viimaks avanes meie ees vaade kogu sellele Niiluse jõele ja see kolmas kärestik paistis sealt ära nagu peopesal. Milline ta siis oli, noh, see oli selline jõgi oli seal harunenud hästi mitmeks kitsaks haruks ja nende harude vahel oli siis hulk saari, saared ja jõekaldad olid kaetud selliste madalate puude ja põõsastega. Ja päris tee ääres oli näha aga helekollast liiva. Tõesti selline meeldiv ja kutsuv vaatepilt, eriti kui oled suures kuumuses. Ja nüüd see kärestik oli õieti siis selline, et seal, kus need jõeharud olid kitsaks läinud seal saarte vahel, seal see muidu sinine vesi nägisid väga kaugelt välja valgena see tuli sellest. Ta jooksis vahutades üle kivide. Ja nüüd oli selge, et sellisest kohast näiteks mingi paadi või laevaga ülesvoolu minna praeguse veeseisuga on täiesti võimatu ja meie giid savi siis rääkis sellest kärestikus üldse Niiluse kuulsatest kärestikest. Nad on ajaloo jooksul olnud tohutult tähtsad nende maanteeajaloos siin Niiluse kallastel ja kokku neid kärestik kuus. Kaks kõige lähemat Vahemerele asuvad Egiptuses ja neid praegusel ajal enam näha ei saa, sest nad on jäänud nende hüdroelektrijaamade ehitiste alla. Aga nüüd siin Sudaanis need neli kärestiku, need asuvad bioloogilises mõttes ühel niisugusel platool, mille nimeks on Nuubia Plato ja nad tekivad selle tõttu et kui see Niilus seal nüüd voolab, siis mingites kohtades on selles platoos nagu sellised Astangud ja nende kohtade peal asuvadki siis need kärestikud. Ja need kärestikud on muidugi püsinud aastatuhandeid täpselt samas kohas, alati on nad olnud laevaliiklusele suureks takistuseks ja sellepärast on neid ajaloo jooksul ka väga hoolega märgata tud ja nende järgi orienteeritud. Nii et need on olnud sellised maamärgid nende maamärkide järgi muistsetel aegadel määrati riikide piire ei või siis ühe või teise riigi mõjuvälju. Ja nüüd siinsamas mäe juures seal päris mäeharjal oli näha mingi vana kindluse varemeid ja see ütles, ahvi on ka väga tüüpiline nendele Niiluse kärestik, need ikka ja alati ehk on siis sinna ehitatud mingisuguseid kindlusi ja nende eesmärk on ka täiesti ühene. Nad siis kontrollivad täielik kult selle kärestiku ümbruse laevaliiklust, hoiavad seda valve all ja siin need varemed ajalooliselt ei olnudki nii vanad, kuskil ligi 200 aasta tagused ja selle kindluse olid siis kunagi ehitanud türklased siis kui türklastel oli siin ülemvõim ja praegu olid siis sellest näha mingid kõrged müürijupid ja üksikud tornide alused. Aga nüüd siit edasi veel ülesvoolu pidi asuma veel üks Sudaani ajaloo jaoks ülitähtis paik, seal oli siis kunagi asunudki see muistne Germa riik ja selle pealinn, mis oli sama nimega siis Kermo ja võib ainult aimata mingitel aegadel tuhandeid aastaid tagasi oli seesama kolmas kärestik päris hea kaitse sellele Germa linnale taas ülesvoolu ja näiteks kui nüüd sealt põhja poolt Egiptuse sõjavägi tuli siis siit edasi oli tal väga raske pääseda. Ja eks me nüüd läksimegi siis vaatama seda vana Germa linna asupaika. Milline see linnaase siis praegusel ajal välja nägi, üht-teist oli seal täitsa aimata, oli näiteks näha sellised vanade ehitiste alusmüürid, nad olid hästi korrapärased üksteise järel rivis ja nende vahel kulgesid siis ilmselt vanad linnatänavad. Aga selle hästi suure varemeteala keskel kõrgus üks õige imelik ehitise jäänus, mille kohta algul nagu ei osanudki arvata, mis asi see on. Noh, ta oli hästi kõrge püstloodis seintega ja nägi võib-olla nagu välja nagu mingi muldsete seintega aegne linnus. Ja seda me nüüd läksimegi seal juba lähemalt vaatama. Ja ligidalt oli näha, et nende varemate vahel oli tõesti võimalik ohutult minna, sinna oli ehitatud üsna viimasel ajal niisugune korralik kivitrepp ega muidu sinna poleks küll julgenudki minna, sest need seinad olid seal ka nii lagunenud. Aga treppe mööda, siis läksime ülespoole ja sealt oli siis ka hästi lähedalt võimalik näha, et mis materjalist see kõrge, kui loss oli ehitatud. See oli tõesti lihtsalt savi, see ei olnud isegi põletatud savitellised, vaid lihtsalt üksteise otsa mätsitud savi ja see oli üsna üsna lagunenud. Aga siit treppi mööda minnes oli noh, minu kui loodusesõbra jaoks niisugune tore üllatus pluss et kusagil seal ühe niisuguse suhteliselt tasase müüri jäänuse harjal olid kaks rebast vaatasid meid sealt ülevalt alla ja kui me lähemale läksime, siis nad läksid kiiresti peitu. Too peit oli neil kerge minna, sest seal vanade seinte sees oli ju nii palju igasuguseid auku, Käia urge. Väga hea koht rebastele elamiseks. Aga need lühikesed hetked, kui ma neid rebaseid nägin, siis oli küll selge, et need ei olnud päris sellised rebased nagu Eestis. Värvilt olid nad küll üsna samasugused sellised punakad aga nad olid madalad mate jalgadega ja selgesti palju suuremate kõrvadega kui meie kodumaised rebased. Ja arvatavasti oli see siis aafrika liivarebane, selline loom, kes elab tavaliselt kõrbes. Miks ta nüüd siia tuli? Sellel, ma arvan, oli ka seletus. Siinkandis oli ju üsna tiheasustus ja ilmselt siia varemetesse oli kerge ennast peita ja siit ümbrusest oli siis kerge leida mingisuguseid jäätmeid millest siis enda kõhtu täis saada. Aga kui me nüüd päris sinna ehitise ülaosasse jõudsime, siis kooli seal nendest jäänustest näha, et kunagi oli see ehitise lagi olnud täiesti tasane, niisugune lame. Ja siis meiegi Šafi ütles, et see oli arvatavasti mingi väga tähtis pühamu. Mida seal täpselt tehti, seda ei tea, sellepärast et sellel muistsel Germa kultuuril ei olnud kirjakeelt ja kirjalikke mälestisi ei ole ja egiptlane teoks nad elasid nii kaugele, et egiptlastele ei ole midagi üles tähendatud nende kohta. Aga ilmselt siin üleval platvormil toimusid siis mingisugused tähtsad usuriitused ja siia üles saadi salakäike mööda seinte seest. Aga Sophie ütles, et selleks, et kogu sellest varemete hulgast siin mingit sotti saada on kõige targem minna nüüd siia Germa muuseumi, see on hästi uus, hästi moodne, seal on olemas andmed kõige viimasematest arheoloogilistest leidudest. Ja Läheme nüüd siis sinna ja ja see oligi tõesti sealsamas varemete servas. Ehitis ise nägi juba päris huvitav välja, ta võiks öelda, koosnes naguniisugustest ribidest niuksed, kõrged ribid, millel igaühel oli peal selline kumer katus ja see hoonetekompleks pidi olema siis nagu iidse Noobia ehitusstiili näidis. Seal sees olid siis väga moodsad stendid ja maketid Tiit. Ja seal päris alguses ka selgitati, et see muuseum ise avati alles 2008. aastal. Ja väga suur osa sellest ekspositsioonist on siit pärit Nendest, Šveitsi teadlaste arheoloogide väljakaevamist, sest need on olnud siin suurejoonelisemalt kui kunagi varem. Ja omakorda nende Šveitsi teadlaste juhiks oli mees nimega Charles Bon lee sele Chansponee juurde me jõuame veel kindlasti ühes järgmises saates aga siinsamas muuseumis hakkas mulle kohe üsna sissekäigu juures silma niisugune suur ja huvitav makett. Makett kujutas nüüd seda Germa linna siis, kui ta oli oma hiilguse tipul. Ja seda oli nüüd väga huvitav uurida pärast seda, kui olid oma silmaga näinud neid varemeid seal. Ja siit on siis näha kunagi siis, kui see linn oli täiesti terve siis ta oli ümbritsetud sellise kõrge Valendava müüriga ja linna keskel kõrgusesse pühamu, mille otsas me ka olime käinud. Aga kui ta oli täiesti terve ja uus, siis ta nägi, ütleks, niisugune müstiline välja koosnenud nagu tohutu suurtest tahukatest ja need tahukad olid siis nagu üksteise küljes kinni. Aga sellel valgel ehitisel ma ütleksin noh nagu mingi Cupistliku arhitektuuri näidis. Sellel ei olnud mitte ühtegi akent ega ust, ainult seal päris maapinna ligidal olid mõned tumedad avavused, noh need olid ilmselt siis need käikude algused, mida mööda sai üles sinna ehitise laele. Ja seal üleval oli siis noh, niisugune nagu väga suur. Ja tasuks tõesti kõrgel kusagil 20 meetrit linnast kõrgemal ja ta oli linna keskel avatud igast ilmakaarest linlastele, nii et kui seal siis need usud, rituaale korraldati, siis need olid kindlasti linlastele väga hästi näha. Aga siit maketilt oli ka näha siis seda, et need linnatänavad olid omal ajal omakorda mõlemast poolt kaitstud müüridega. Nii et kogu see linn oli nagu müüride nisugune labürint ja kindlasti oli vaenlasel väga raske seal orienteeruda ja seda vallutada. Ja nüüd nende tänavaäärsete müüride taga asusid siis tegelikult need hooned ja majad. Need olid niisuguste kobaratena, enamasti olid nad neljakandilised lameda katusega aga mõned olid ka niisuguse ümara kujuga ja neil oli siis koonusekujuline katus. Ja nende õuede peal oli näha huvitaval kombel ka puid. Need olid siis arvatavasti mingid viljapuud, kus mingil ajal inimesed said ka maitsvaid vilju ja siis oli õuedel näha aga selliseid ümaraid, taraga ümbritsetud alasid. Need olid siis mõeldud kariloomadele ja seal maketil olid siis enamasti selle tara seespool just veised. Need olid kõige tähtsamad loomad selles muistses Germa riigis. See muuseum oli tõesti huvitav ja seal oli väga palju näha ja, ja kui me seal olime parasjagu aega ringi kolanud, siis hakkas juba endal ka tekkima, tõesti, mingi aimdus sellest, mis laadi riik see kunagine Germa siis oli. Ja sealt tuli siis arusaadav, et see riik hakkas kujunema ikka üüratult ammu kusagil juba 5500 aastat tagasi ja siis need viimased arheoloogilised väljakaevamised on näidanud, et nüüd sellest pealinnast ida pool oli niisugune väga suurt piirkond. Kui linna veel ei olnud seal oli palju külasid, palju põlde ja leitud isegi selliseid niisutuskanalite jälgi sealt siis niisuta tee Niiluse veega neid põlde ja seal siis kusagil 1000 aastat hiljem nii 4000 aasta eest siis juba dise Germa linn ja kogu sellest riigist sai selline keskse juhtimisega riik, kus oli oma kindel ühiskonnakord, kus olid ülikute kihid ja kus oli mitmeid tähtsaid keskusi. Selle riigikeskustes siis näiteks kogud D ja saadeti sealt edasi igasugukarja ja põllusaadusi. Aga mõnedes keskustes näiteks töödeldi ka metalli ja valmistati igasuguseid tähtsaid tarbeesemeid suurtes kogustes. Näiteks väga tähtis oli Germa riigis, nagu siit muuseumis selgus, kullal kulda siin leidus ja kullast esemete tegemine ja müük oli Germa riigi jaoks väga tähtis sissetuleku allikas. Aga kullast veelgi huvitavamad olid sellised alliansist esemed, mida seal vitriinides olid näha. Lions oli niisugune keraamiline materjal ja kui teda väga hoolega ja osavalt töödelda, siis saab sellest teha igasuguseid kauneid kujusid ja kaelakeesid ja anumaid. Ja siin vitriinides oli siis neid kõiki näha ja mulle eriti meeldisid sellised väga viimistletud inimeste ja loomade kujukesed ja nende loomade kujukestest omakorda väga meelde üks jõehobu kuju. Nad oli selline rusikasuurune, tema värv oli täiesti nõiduslik, niisugune sinist värvi ja selle jobu välimus oli ühtpidi nagu naljakas tal niisugune pontsakas. Kas aga teistpidi oli ta jällegi väga tõetruu ja realistlik. Ja nende fajanss asjade kohta ütlevad just ajaloolased, et noh, kullast asju tehti ka näiteks Egiptuses, aga nii palju Fayansist niisugusi väga teeneid iluasju tehti just nimelt Kermo riigis. Aga sealt muuseumist selgus ka, et nüüd kõige tähtsam rikkuse allikas Germa riigile oli ikkagi kaubandus. Ja nad vahendasid Sis kaupu oma naabritelt nii põhjas kui lõunas ja Niilust mööda. See palastide liikumine ju käis nii, et näiteks sealt lõuna poolt saabusid siia Germasse siis sellised väga hinnalised antiikaja materjalid nagu elevandiluu ja eebenipuu. Aga sealt egiptuse poolt põhjast toodi siis igasuguseid juba valmis asju, mis olid väga väärtuslikud ja siis need Germa kaupmehed vahendasid ja vahetasid neid, kauplesid nendega. Ja sedamoodi see Germa riik aina tugevnes ja laienes. Seda valitsesid vägevad kuningad, kellel olid võimsad armeed ja selle Germa armee põhijõuks, nagu selgus, olid just vibukütid. Vibukütid olid arvestades selle poolest, et nad oskasid neid oma nooli lennutada väga kaugele ja väga täpselt, aga nende Germa kuningate vägevusest andsid aimu maketid, kus siis oli näidata tud nende hauakünkaid. Nende hauaküngaste jäänuseid on praegugi seal ümbruses olemas. Aga need olid siis sellised muldsed, ümarad künkad mille sees oli siis surnud kuningas kõigi oma panustega ja nende mullast küngaste läbimõõt. Ta oli isegi oma veerand kilomeetrit, teinekord. Ja arheoloogid on neid hauapanuseid ja haudu hoolega uurinud ja nad on teinud hiljaaegu täiesti põneva avastuse. Nimelt on nende inimsäilmed geneetilise uurimisel leitud, et kusagil nii umbes 4000 aastat tagasi see rahvastik siin muutus väga järsult. Nendele suhteliselt heledanahalistele inimestele tuli kusagilt lõuna poolt ilmselt juurde tumedanahalisi inimesi ja nii kannet kuningad seal kusagil 4000 aastat tagasi hakkasid olema pigem sellised mustanahalised ehk siis pärit sealt lõunapoolsest Aafrikast. Ja nüüd see Germa riik kasvas ikka tohutult suureks, Toma tippajal ulatus ta põhja pool välja Niiluse teise kärestik koni ja lõuna pool siis viienda kärestiku, nii, nii et kui mõelda praeguse aafrika peale, siis Ta ulatus välja, ütleme poole Egiptuse nii põhja pool ja siis haaras enamikku praegusest Sudaanist. Ja Germa kuningad läksid niivõrd võimsaks, et nad ründasid ka siis juba antiikset Egiptust ja tegid sinna võidukat sõjakäiku. Ja see juba tekitas tõsist hirmu Egiptuse vaaraode-s. Et niimoodi võib see riik ju päris otsa saada. Ja nad kartsid seda Germari. Aga nad ei jaksanud midagi teha. Aga siis läks veel sadu aastaid ja kuskil seal 3500 aastat tagasi oli siis Egiptus kogunud nii palju jõudu, et läks Ühe vaara juhtimisel enneolematult suure sõjaväega mööda Niiluse jõge siis välja kuni sinna Germa linna lähistele ja sealt edasi nad juba hakkasid seda riiki rüüstama ja linna piirama ja tegid seal siis selle linnaga täiesti maatasa, tapsid ülikut, põletasid kõik maha. Ja pärast seda Germa riik päris veel kutsa ei saanud, aga sellest raskest hoobist ta enam päris välja ka ei tulnud. Vot sellised asjad said siis seal Germa muuseumis mulle nagu selgeks. Ja sai selgeks ka see, et see Germa riik oli tõesti D kõige vanem riik praegusel Sudaani territooriumil. Ja oli esimene suur riik mõnede ajaloolaste meelest isegi kogu mustas Aafrikas ehk siis Egiptusest lõunapoolses Aafrikas. Aga nüüd selle vana Noobia sõjalauluga saab see tänane saade otsa saade nendest Sudaani kõige vanematest, ajaloomärkidest ja paikadest, kus me ka ise kohal käisime. Aga järgmises saates me läheme õieti selle Sudaani ajalooga. Edasi läheme järgmistesse antiiksetesse Nuubia paikadesse. Aga seal oli juba see aeg ja need lood täiesti teistsugused kui muistses. Germas. Rändajat. Rändame koos Hendrik Relvega kuula rändajat.
