Rändame koos Hendrik Relvega kuula rändajat. Tere, armsad kuulajad, me oleme koos raadiomaja saalis avalikul salvestusel. Täna me teeme siis niisuguse küsimuste-vastuste ringis on siis kas Boliivia kohta või ka maailma kohta ja küsimusi saata, siis küsida nüüd teie. Kes te täna siin saalis olete? Ja niisugust asja küsida keedživadki Aimoraad. Et kui ma olin Peruus, seal olid inkad valitsejad ja seal oli see, kuidas nad tulid tegelikult Boliivias tonni või või kuidas? Ja samad muinasjutud on seal. Üldiselt on see niimoodi. Esiteks on see, et inkad olid nagu aadlikud sellel ajal ja, ja need olid nagu põhilised ketševate hulgast, aga nad võisid ka teiste rahvaste hulgast olla. Et see oli lihtsalt üks selline aadlikiht. Aga nüüd näiteks need Keitševad ja hämarad, nad elavad, noh, kui ma hakata need põhja poolt pihta Lõuna-Ameerikas, ma olen olnud Ecuador'i andides, seal on ketšivad. Peruus on keetsivad, Boliivias on keedživad. Nii et riigipiiridega neil seoseid ei ole. Neil on murded, aga keel on ikka sisuliselt üks keel, aga keelemurded on päris suured, nii et paljud näiteks hõimud ütleme, Ecuadori keetša, näiteks Boliivia keedžeost aru ei saa. Aga et kuskohast need incad tulid? No tegelikult, et ajaloos on ikkagi niimoodi, et ütleme, see praegune Peruu oli see, kus inka riik kunagi alguse sai ja sealt hakkas laienema poliiviast osa, see kõige karmim osase kõrgmäed, see isegi Incanipeerimist välja. Sest seal ei olnud ju võimalik põldu pidada, seda polnud mõtet valitseda, seal elasid nii vaesed inimesed. Aga muidugi inka teed, eks ole, mis on ju ka selle impeeriumi jäänukid. Aga sillutatud teed, mis on siiamaani osalt alles näiteks ühte Hinkadeed mööda. Me kõndisime seal Boliivias, nii et selles mõttes on selle keeruline. Tinkadeedeks nimetatakse kõiki vanade indiaani kõrgkultuuride teid. Ja ega inkad ei olnud ainsad sellinne tsivilisatsioon, mis seal andides oli, neid oli ka teisi. Ja nad ehitasid ka teid, et ma arvan, et see Boliivia tee ei olnud tegelikult inkade ehitatud. See oli ühe teise tsivilisatsiooni indiaani tsivilisatsioon ehitatud, aga teda nimetati inka teeks, on niisugune üldine nimetus, aga jah, see inka riigi keskus algas ikkagi kusagilt Peruu Ecuadori piirkonnast. Ka need pühapaigad, mis seal olid, kas need on ka midagi nagu Peruus või janud pühapaiku, on seal hästi erinevaid. Milliseid näiteks Peruu siin seda Poola linnas näidati mulle üle järve ja öeldi, et seal on üks koht. Ma ei tea, mis kohta nad seal mõtlesid ja no seal on see koht mulle seoses kuidagi nagu muinasjutt ka, et sealt kusagilt on pärit, tulid need kaks esimest. Ja ma vist isegi mäletan seda Lugusalt, Peruust ja puha kandist, aga, aga tegelikult ongi see, nende pühapaigad on, on ka ikka täiesti lahutamatu segu katoliiklikust ja iidsest indiaani usust ja mõnikord võib see olla tõesti mingisugune mägi, mingisugune kivi, aga väga tihti on näiteks selle mäe otsas siis näiteks Neitsi Maarja kuju ja seda siis ka peetakse nagu katoliiklikud, nagu pühaks paigaks. Rääkimata nendest paikadest, kus on siis toimunud mingisugused sündmused. Näiteks mul tuleb meelde sellesama maraagoa kraatri vulkaani kraatri harjal oli üks koht, kus hispaanlased olid surmanud keetša vabaduse eest võitleja kuskil 1000 seitsmesajandatel aastatel ja see oli siis niisugune palverännakute paik ketšiotele sellepärast et seal surmati nende rahvuskangelane, nii et põhjusi on erinevaid. Miks üks või teine paik on püha mägihaigus, mis, mis tunnused, mis sümptomid mind hakkavad vaevama. Ja lähen nüüd siin. See on niimoodi, et, et peapööritus siis kui süveneb, siis on koordinatsioonihäired hakkad nagu tuikuma ja kui ta veel süveneb, siis hakkab peavalu, peavalu, süveneb ja tugevneb kogu aeg ja see muutub nii tugevaks, et sa lõpuks tuleb iiveldus ja tuleb nõrkus ja sa ei jõua üldse ennast liigutada. Oled voodis ja ei liiguta üldse ja ei saa mitte midagi teha. See on nagu siis siis mägihaigus oma oma täie su kõrgusel. See on erinev, aga erinevatel inimestel erinev. Aga Ta algab näiteks kolme ja poole kilomeetri pealt ütleme, nelja kilomeetri peal merepinnast on juba noh, üle pooltel inimestel. Ja sealt edasi on siis juba enam-vähem kõikidel, aga see mäehaiguse eest pääsemiseks on ka hästi palju erinevaid võtteid ja üks selline, mida teavad ka mägironijad, väga hästi on see, mida nad nimetavad aklimatiseerumis, eks. Et sa ei tohi liiga kiiresti tõusta liiga kõrgele. Ja trikk on näiteks selles, et kui sa oled kahe kilomeetri kõrgusel, kahe kilomeetri kõrgusel kindlasti mäel, kus sul ei ole ja siis sa näiteks tõused kolme ja poole kilomeetri kõrgusele ja laskud sealt kohe tagasi samal päeval alla. Ja siis järgmine kord sa võid juba minna sinna kolme poole kilomeetri kõrgusele ja sul ei ole mähe haigust, sealt lähed jälle kilomeeter kõrgemale, jälle laskud alla. Et niimoodi ja selliste no siis peab aega olema päevade kaupa pealt ennast niimoodi keha nagu kohandama selle kõrgusega. Enamik inimesi on siiski sellisel viisil võimelised ka, ütleme, nelja nelja poole kilomeetri kõrgusele saama ja seal ka olema, nii et nad suudavad liikuda. Aga noh, mul endal on juhtumisi niisugune keha, et see nagu väga ei, kannatame mäehaiguse all, aga lihtsalt oma kaaslaste Beatma nägin et ikkagi ükskõik, mis trikke sa teed, siis mõnel inimesel ei aita ükski vigur ja kuskil ikkagi neljast kilomeetrist alates on neil väga-väga noh, täitsa haiged ja, ja ei saagi enne terveks, kui alla läheb. Üks trikk on veel muide, kuidas sa sellest vabaned? Kui sul on hapnik, kui sul on hapnikku, balloon näiteks kaasas ja sellega hingad ma olen näinud, näiteks meil oli ühel inimesel algas nii halb seis Peruus, just see oli saali seal kanjoni kandis kuskil nelja poole kilomeetri kõrgusel ja seal tuligi arst välja pani sellel lammavale inimesele hapnikumaski ja 10 minutiga olid tal kõik vaevused kadunud. Et see on ka üks võimalusi tegelikult hapnikupuudus, mis tekitab neid neid vaegusi. Kas pered on suured ja milline on haridussüsteem? Pered on, las ma nüüd mõtlen ütleme, nendes vaestes peredes on ikkagi umbes neli, viis last. Ja rohkem ei ole. Haridusega on niimoodi, et Boliivias Evo Morales on kehtestanud tasuta hariduse aga probleem on selles, et kui ta elab väga kaugel üksildases paigas, siis selleks, et kooli minna, peab ta oma kodukülast lahkuma ja minema kuskile võõrasse paika enda jaoks ja elama seal siis väga kaua lahus vanematest sugulastest-tuttavatest. Ja sellepärast need vaesed pered ütleme, pooled oma lastest, nad ei saada neid lapsi, mitte kunagi koolilapsed ei taha, vanemad mõtlevad ka, et kes meil siis siin tööd teeb, nii et see on rohkem nendes vanemate tahtmises kinni. Aga Boliivia riik iseenesest lubab tasuta haridust kõikidele. Nii et enamik Boliivia, no et on väga suur osa üle 90 protsendi. Ikkagi mingil määral on tänapäeval kirjaoskajad aga nendes väga üksildases mägikülades seal siis on see kirjaoskamatus ka noorte ja laste hulgas. Ja teistpidi on muidugi Boliivias, noh, kui ma mõtlen kasvõi näiteks suure linna Sucre peale, kas on kuskil ligi Tallinna jagu elanikke, siis seal oli mingi viis ülikooli kusjuures kaks nendest olid väga heal tasemel, rääkimata pealinnast lapaazist, kus on üle 10 ülikooli ja õpetatakse ka väga heal tasemel, nii et haritlaskond on olemas. Teed on lahtihariduseks, aga tihti seesama vaesus ei lase nagu, nagu inimestel üldse oma kodukülast kaugemale minnagi. Kas üks külamees teab, mida tähendab mobiiltelefon? Mobiiltelefon on üldiselt teada jah? Seda ma olen ka mujal maailmas kogenud. Kõige kummalisem on see, et sellel ei ole seost mobiilileviga. See on niimoodi, et nendes külades, kus mobiililevi ei olnud, olid meestel ka olemas need mobiiltelefonid ja nad ei saa neid kasutada. Ja see oli prestiiži küsimus, et mul on. Ja need on suht odavad, igaüks suudab neid hankida. Aga siis, kui ta läheb muidugi kuskile linna või, või selle piirkonna keskusesse, siis seal on levi olemas, seal ta saab seda kasutada, nii et üldiselt nad teavad, mis asjad on mobiiltelefonid. Mida kohalikud ei tea. Kas teile meeldis kahatäit? Ja no nende toitudega õnneks oli enne juba Peruus harjutatud, et no ütleme niimoodi ma ei räägi nüüd restoranidest räägin külaelust ja kohalik toidulauast siis üsna tüüpiliselt ikkagi on need toidud meile esimese hooga söödavad, võib-olla nad tunduvad meile magedad, võib-olla nad ei ole võib-olla 1000 mille vesised näiteks kõrvitsasupp väga tavaline igalühel olemas või näiteks oad erineva toasordid, seal keedetud oad, väga tavaline toit, need sobivad meile ka täitsa hästi. Nii et, et midagi sa leiad alati kohe, mis sulle sobib. Aga, aga neil endil on muidugi seal ka selliseid toite, mida, millega tuleb harjuda. Mulle jättis päris sügava mulje, näiteks kivisupp. See on siis niimoodi, et just ütleme seal maraago kraatri vulkaani kraatri põhjas, kus need külad olid seal, nendes küladesse seda tehti, seal oli ka see muidugi, et seal oli ka vulkaanilise kivimeid basalt näiteks musta värvi basalti, millel on väga hea niisugune soojuse imamise võime. Ja seal siis kivisuppi tehakse niimoodi, et lõkke peal kuumutatakse basaldi tükid. Ja katlas on siis külm vesi, kõrvitsatükid ja veel midagi, mis supi sees peab olema, hakatakse sinna neid basalt kive sisse panema. Ja nad on nii kuumad ja neid vahetatakse, et võetakse mõni kauem olnud välja, pannakse uus kuum asemele. Et see lähebki keema ja sellega see keedetakse supp ära. Veelgi enam, kui sulle seda suppi pakutakse, siis selleks, et ta jahtuks siis on seal keskel, selle taldriku keskel on üks see kivi suur kivitükk või, või mõned väiksed kivid, musta värvi kivid ja nende ümber see supp podiseb kogu aeg. Siis muidugi hoiatati meid, ainult et sa nüüd siis ennast siin selle kiviga ära ei kõrveta mingil kombele. Kivi supi söömine on suur kunst tegelikult. Aga maitse poolest oli ta nagu mingi, ütleme, juurvilja hautis või, või mingi juurviljapüree võib-olla. Ja muidugi see, mida nemad seal lihatoiduna kõige sagedamini söövad, see ilmselt eurooplasel esimese hooga alla ei lähe, see on siis merisiga. Merisead on, on kõikidel peredel olemas, neid on hea pidada, nad sigivad hästi, ei vaja eriti mingit hooldamist. Ja mäletan Peruus oli see, kui me olime seal ühes mägiküla saime ära külas ja ja peremees läks just põllule, mis oli nagu tal talust kaugemal. Nii et ta oli päev otsa põllul töötamas, ei saanud koju tulla päevaks ja siis ta võttis sealt Meris ja hoidlast lihtsalt ühe elus merisea ja pistis omale taskusse, et seal oli siis nagu lõunasöögiks. Ja neid siis seal nagu ristitakse tavaliselt ma olen neid söönud küll tähendab üsna hull välja, umbes nagu rott, midagi röstitud merisiga ja noh, kurb ka ikka endalgi laste lemmikloomad olnud siin Eestis. Aga maitse on tal noh, niisugune. No ütleme nagu küülikuliha. Aga kas seda on vähe tonni, pisikene seal palju konte seda liha tuleb sealt tasapisi niimoodi kätte saada ja teda vähestes kogustes, aga see on tavalisemaid toite nende jaoks, mis võib-olla meile väga hästi ei sobi. Ja muidugi maitseained, noh, see on muidugi mingitele tšilli on pärit Lõuna-Ameerikast, et mõnikord on see tšillimaitse päris tugev, toitudes sees. Aga maid mais, kõrvits, uba, need on ju pärit kõik sealt Lõuna-Ameerikas, samuti just andide mägedest, samuti kartul. Need, kartulitoidud on ka täitsa tavalist. Enam-vähem, saame hakkama. Mis laadi loodusõnnetused on Boliivias tõenäoliselt, kas näiteks maavärinaid on seal ja on maavärinad ja, ja ka vulkaanipurskeid, siis seal on ikkagi aktiivseid, suuri vulkaane. Ja siis on väga sagedased on, tavaliselt on seal jube kuiv, aga siis kui tuleb see vihmaperiood, kus siis lühikese ajaga tuleb hästi palju vett, siis jõed lähevad üle kallaste ja siis tulevad maa, lihked tähendab selle tõttu, et jõgi uuristab seda kõrget kallast ja siis tuleb sealt terve küla koos selle maaga sinna jõkke või siis on näiteks liiga jõe lähedal, on, on maja, siis viiakse ka minema, nii et üleujutustest on päris palju õnnetusi seal. Kõige tüüpilisemad, võib-olla isegi ma ütleksin No ma küsiks Amazonase indiaanlaste kohta, et kantaks lõua all pikki kaikaid, endal veerand meetri pikkused niuksed kaikad kuidas nad suu on kinnitatud ja mis selle mõte on? Ja no seal see on ainult teatud vähesed hõimud, kes seda toovad just indiaanlased, täpselt, see see on, see on puhtalt rituaalne iluasi. Nii nagu ütleme, Aafrikas on need ja huuletaldrikud ja näiteks mõnedel Aafrika rahvastel on need kõrvanibud venitatud õlgadeni välja, see on ilu pärast. Ja üldiselt igapäevaselt seda ei kanta, see tavalise tegutsemise ajal võetakse ära. Aga siis kui on noh, niisugune nii-öelda pidulikud sündmused siis, siis pannakse siis sinna lõua alla, kuidas ta siia kinnitatakse, ma ausalt öeldes ei tea. Aga ega seal ilma vigastamata ikkagi ei pääse kuidagimoodi peaksid seda kurgualust vigastama ikka. Ta on läbi, suu läbi alalõua ja otsapidi suus sees, aga küsimus nende mõlemate juhtumite või nähtuste puhul on oleks see, et aga kõik ju ei kanna neid, kas need, kes neid kannavad, kas nemad on kuidagi elus edukamad või või mitte, või on siis õnnetumad, need, kes ei kanna neid, kes ei ole nagu varustanud ennast niisuguste kirurgiliste? Ei, see oleneb minu kogemuste järgi. Mul tuli meelde, et ka praegu näiteks Sudaanis olid meestel pidid olema põskede peal mõlemal pool niuksed, rasked armid, näha kõigile vigastused. Et kõik need aafriklaste ja Aasia laste ja lõuna-ameeriklaste sellised nii-öelda kehavigastused need on seotud, et ikka puhtalt selle ka, kui palju nad oma traditsioonilisest eluviisist kinni peavad. Ja need, kes nüüd siis seda järgivad, need seda teevad, aga see ei ole seotud tänapäeval enam sugugi nagu jõukusega. Ja üsna tihti. Praegusel ajal noh, valdav on ikkagi see, et, et see väga kiiresti see komme kaob ja neid, neid haruldasi inimesi näeb aina vähem. Mul tuleb praegu just meelde, olin Borneo metsarahva juures paar kuud tagasi ja seal oli küla peal, oli ainult üks kütt, kes oli siis vanamees vaevalt liikus ja temal oli siis täiskomplekt, need nii-öelda rahvariided, mis seisnes selles, et tal oli ainult niudevöö. Ja tal olid tõesti need kõrvanibud olid tohutu, suurelt välja venitatud ja ta huuled olid vigastatud. Need olid kõik kilu pärast, aga see oli ainus inimene küla peal, kes üldse suutis näidatagi, et need asi on olnud. Ja see, sealt on see praktiliselt kadunud juba, nii et see, see kaob nagu kevadine lumi tegelikult nii kui on rohkem kokkupuudet tsivilisatsiooniga valge rass tsiviliseeritud ühiskonnas nagu Ameerika Ühendriikides meeste hulgas tohutult populaarne see ümberlõikamine, kus kolmandik meestest üldse ongi ümberlõigatud juba, kas see selle nähtuse juured ei olegi mitte kuskil primitiivsete rahvaste hulgas mitte ainult Ameerikas, vaid ka Iisraelis, näiteks, ja mujal niisuguste siis ei ole, see on väga levinud olnud ja no näiteks kasvõi tõesti Iisraelis ja, ja paljudes, ütleme Aasia troopilistes maades. Ja minu teada on see ikkagi täiesti isegi põhjendatav paikades, kus, kus on kuumus ja kus ühesõnaga võib tekkida mingisuguseid niisugusi põletikke ja, ja sellepärast see isegi on, on nagu ütleme, materjalistlikult mõeldes täiesti põhjendatud. Nii et ma üldse seda seostaks ühegi kultuuridega primitiivsusega. Ja ta on väga laialt olnud varem ka suurtes tsivilisatsioonides Vahemere ääres, näiteks rahvastel. Nii et see on tõesti tsiviliseeritud kultuurides niimoodi olnud. Ma küsiksin natukene nende mägede kohta, missugune taimestik seal mägedes kasvab ja need mäed, kas nad on väga järsud ja kuristike on seal palju ja kas mäetippudes on ka niisugune lumi ja jää, kas seal on ohtlik niimoodi? No ja see, see on, see on tegelikult ju kirjeldamatu, kui suur kõrguste vahe andides on. Et kui sa oled, ütleme kõige kõrgemal, see on seal kuskil seitsme kilomeetri kõrgusele kõrgemal seal on lumi, pigi, lumi ja liustikud aasta ringi. Ja seal ei, ei ole ka kunagi inimene elanud, nüüd käivad siis mägironijad ja ekstreemturistid. Aga nüüd allpool ütleme, räägime nüüd ainult poliidest. Näiteks Tšiilis on hoopis seal teistmoodi, aga Boliivias on niimoodi, et ka nendel madalamatel kõrgustel on ikkagi taimestik väga vaene. Nii nagu siin sai räägitud altiplanast. Ja isegi kui sa laskud sealt neljast kilomeetrist kuskile kolme ja poole kilomeetri peale siis seal ka näiteks ikkagi metsa. Ma ei näinud, seal võis olla siis kolme poole kilomeetri peal või madalamal, võis olla üksikuid puid nihukese hõrendikuna. Aga metsa ei olnud. Ja nüüd, kui ma mõtlen veel madalamale, asi selles, et selle reisi ajal Me ei laskunud kunagi madalamale, kui kaks kilomeetrit ikkagi tuleb meelde ja see oli Kuryoko linn surma teelt laskusime. Siis me jõudsime välja korjoko linnas oli kahe ja poole kilomeetri kõrgusel ja seal oli tegelikult olemas täiesti troopilised puud. Jaa, banaanid kasvasid juba ka kahe ja poole kilomeetri kõrgusel, rääkimata siis madalamates osadest. Aga sellesama surmateel nüüd vaadake, asi sõltub väga palju sellest, kui need on Andid. Et kumb nõlv see on, kas see on põhjapoolne või lõunapoolne nõlv või idapoolne või läänepoolne nõlv. Aga jämedas joones, on niimoodi, et lõunapoolsetel nõlvadel on elu rohkem, põhjapoolsetel on vähem, aga sealsamal surmateel tuleb ikkagi meelde, oli ka juba kuskil kolme kilomeetri kõrgusel olid sellised metsad, kus olid hästi kõverat, puud ja hästi pikad samblatordid rippusid poole meetri pikkused puude okstelt alla. Neid nimetati pilvemetsadeks, sest ta oli just selle külje peal, kus nüüd Amazonase madalikult need niisked õhumassid tulevad, põrkuvad vastuande, tõusevad kõrgemale ja muutuvad vihmaks ja see osa sai väga palju vett ja selle tõttu oli seal ka jah, kolme kilomeetri kõrgusel, selline ta nimetati udumetsaks. Oligi nii, et pilved jooksid läbi metsa niimoodi. Et oli päris lopsakas, et tohutu mosaiiksus tohutu vaheldusrikkus on nendel. Aga noh, mis puutub, et kas nad on järsust, nad on loomulikult väga järsult täiesti tavaline on seista mingisuguse järsaku veerel, mis on pool kilomeetrit vertikaali allapoole, et see, see nagu on hästi tavaline Andid, on järsud mäed kus need kõrvitsad kartulid ja oad kasvavad ja kuidas ja kartulid ja joad on, on ikkagi jälle see inimene on katsejänesele selle läbi katsetanud. Et kartulit ja uba saab hakata kasvatama sealt kusagilt ütleme, pooleteise kilomeetri kõrguselt kuni kuskil ütleme kolme ja poole kilomeetri kõrgusele selles vahemikus ja need on tavaliselt ka, kus põlisasustus on olnud, alati on siis nagu ahelik vahelised orud ja nendes orgudes on siis piisavalt niiskust ja ütleme, keskmine kõrgus võib-olla ütleme, kaks kilomeetrit, kaks ja pool kilomeetrit. Need on niisugused põlised kartulikasvatajate piirkonnad, aga ubadega on hoopis teine asi, uba saab kasvatada ka täiesti kuumas kliimas. Aga just ütleme, kartul, tomat, ma olen näinud pildistanud näiteks loodusliku kartulit ja loodusliku tomatit. Sealsamas andides. Nad muide ei näe üldse sellised välja nagu meie kartulitomat tal niuksed kitsaste lehtedega meenutavad mingeid umbrohtusid ja nende mugulad siis kartulimugulad ei ole üldse söödavad. Aga nendest on aretatud see inimese kartul. Ja neid on seal siiamaani siis siis leida. Aga kartulitega on veel see lugu, et kartulisorte on meeletult palju seal, uskumatu. Sa lähed turule stele Peruus mäletan seda, kui me läksime ühele turule toiduturule, et seal oli sadu sorte, kartuleid, ühed olid näiteks musta värvi, ühed olid sinist värvi ja ja endale hästi palju ja, ja neid saab kasvatada ainult mägedes. Kartulid sa troopikas ei kasvata. Kartulimarju kas nad äkki söövad kartulimarju ka? Kartulimarjad on mürgised isegi, isegi seal ja ja, ja tegelikult see kartul, mis looduslikult kasvab, selle mugulad on ka mürgised ja samuti tomati viljad, looduslik tomat. Selle viljad looduslikul tomatil on samuti mürgised ja selle aretustöö on teinud muidugi ära indiaanlased, ammu enne seda, kui valge inimese jalg Lõuna-Ameerika pinnale astus. Aganits Actiplana Pealt oli rohemis asi, see roheline seal peal on, seal ikkagi oli, enamasti oli seal kas liiv või kruus, midagi rohelist ei olnud. Aga noh, seesama asorell, eks ole, selle mättad olid ja mõnikord oli kasvamas ka sellist hõredat rohtu mis tärbolil täiesti roheline. Me nägime Hellemmeritalt mättal küll ja aga aasia ratas see mätas oligi üks taim, selle kõik üks taim. Nii et, et see seda rohelist värvi rohekuna nende varte otsas olid ikkagi lehed ja lehed, olid imeväikesed hästi tillukesed niukesed, nööpnõelapea suurused, rohelised lehed. Jah, ta oli, ta oli täpselt nagu samet ja ma ütlen veel kord, et, et meenutas peale vaadates nagu sammat, et niisugune tundus niukene hästi, peenikesed, hästi väiksed lehed, hästi väiksed varred nii tihedalt üksteise küljes kinni, tõesti nagu Sammet täpselt õige. Aga ma küsin, kust, et saab vesi näiteks Angela joa üles, kus ta alla tuleb. Angela, no need on need kõrgplatood ja torn või kuidas neid nimetada? Sealt tuleb miljardeid tonne ju kogu aeg tuleks, sellest läheme Venezuelasse Lõuna-Ameerika põhjaosas olen käinud Angeli joa juures ja selgitanud, kus ta oma õe saab. See on päris lõbus lugu. Aga siia on segatud meie lõunanaabrid lätlased. Eks, eks lätlasest seikleja läks pärast teist maailmasõda sinnakanti elama ja ta oli ikka hästi kõva seikleja, aga niukse uurija vaimuga tüüp ja ta suutis nendel aegadel ronida sinna platoo peale. Ja ta selgitas, et Angeli juga saab oma veed allikatest mis tekkivate selle niiskuse kondenseerumise tõttu. Et kuna need Depuid ehk platoopealsed on, on alailma pilves. Nendest pilvedest pudeneb niisugust uduvihma väga tihti ja selle platoo peal, siis koguneb kokku, nendest tekivad allikad. Ja need allikad kokku joostes tekitavad Angeli joa. Kuna ta oli lätlane, siis ta pani Angeli joa lätetele nimeks Gauja lätted. See on täiesti geograafiline fakt. Kes tahab veel? Suur tänu teile ja tore, et elasite kaasa ja. Te kuulsite 30. jaanuaril toimunud avalikku salvestust, mis oli pühendatud poliiviale ja sellega saavad Boliivia teemad siin sarjas ka otsa. Järgmises saates läheme hoopis uuele mandrile ja maale. Läheme Aafrikas asuvasse Sudaani. Rändajat. Rändame koos Hendrik Relvega kuula rändajat.
