Rändajad. Rändame koos Hendrik Relvega, kuula ränd. Tere, me oleme oma saadetega rändamas Sudaanis selles kauges Aafrika riigis mil tänapäevaelu ja ajalugu on eestlastele just kaunikesti võõrad, aga seda põnevam on siis nüüd seda avastada. Ja mis nüüd puutub Sudaani ajalukku, siis on ikka lausa pööraselt pikk ja põnev. Sellel maal sündis ja hääbus mitmete aastatuhandete jooksul lausa ridamisi rohkeid vägevaid riike. Aga neist silgavatest kõrgkultuuriga riikidest teatakse tänaseni suhteliselt vähe ja ajaloolased avastavad siin aina uut juurde. No jämedas joones oli see ajalugu siis ju niimoodi, et kõige esimene oli see Germarik seal kusagil kell kolm, 4000 aastat tagasi ja see Germa riik kestis tervelt 1000 aastat ja selle järel tekkis uus hiigelriik. Selle keskus oli Napa Ta ja tema valitses vahepeal koguni nii Nuubia kui egiptuse üle. Ja see patarei ikka oli oma kõrt punktis seal kusagil 2500 aastat tagasi. Sellest me eelmises saates rääkisime, aga pärast seda kujunes seal praeguse Sudaani aladel välja veel üks suurriik. See oli Kushi kuningriik ja selle keskuseks oli merelinn. Ja ka see Meroe keskusega riik püsis tervelt tuhatkond aastat, nii et kui me mõtleme hästi laialt niimoodi maailma ajaloo peale, siis väga tihti on unistatud 1000 aasta, sest riigist aga selliseid on tegelikult suhteliselt harva olnud. Piiblis on kirjas 1000 aastane riike, seda kujundit kasutas oma propagandas ka pidevalt Hitler. Need olid ainult kujundid. Aga Nuubjas said need tuhandeaastased riigi teoks ja isegi päris mitmel korral. Aga kui nüüd kõnelda sellest viimasest võimsast riigist seal sellest kušist, siis oli oma parimatel päevadel nii tugev, et oli kindlasti tugevam Egiptusest ja suutis ka tõrjuda eemale näiteks Pärsia impeeriumi püüdlusi, kes laienes juba hoogsalt Aafrikasse ja hiljem koguni oli edukas Rooma impeeriumi vastu vähemalt alguses. Nii et ta oli tõesti väga võimas Kushi riik ja on veel üks huvitav seik selle Kushi riigiga. Seal püstitati püramiid kokku rohkem kui kogu Egiptuses. Sellest üldiselt teatakse üsna vähe, aga näiteks arvude keeles on see niimoodi, et Egiptuses on praeguseks olemas kusagil alla 150 püramiidi aga Nuubjas on neid tänaseni säilinud. Rohkem kui 220. Kui me tavamõtlemises oleme harjunud mõtlema, et püramiidide maa, Egiptus, siis võib-olla palju õigustatum oleks niimoodi nimetada hoopis seda vana Nuubiat. Ja tänases saates ma sistangi rääkida nendest Nuubia püramiidi, tõesti, sellest viimasest vana Nuubia suurriigist kušist ja teen seda ikka nende ajalooliste paikade kaudu, kus me seal Põhja-Sudaanis aasta tagasi kohal käisime. Nõnda teed muusikat üks Sudaani põhjapiiril sündinud muusik, tema nimi on hamsa Ell Tinn. Ta pärineb ühest vanast Novia suguvõsast aga üles kasvas ta Egiptuses ja sain aina Tomaks just muusikuna. Ja lõpuks, kui ta kuulsus tõusis juba rahvusvaheliseks, siis ta elas sama viimastel aastatel juba õige palju ka Ameerika Ühendriikides. Praegu teda enam elavate kirjas ei ole. Aga see hamsa l tini muusika oli niivõrd lummav, et näiteks Bob Dylan või Jan paes Ameerikas olid sellest suures vaimustuses seal kusagil kuuekümnendatel aastatel. Aga tänast saadet ma õieti tahaksin siis jätkata sealt, kus eelmine pooleli jäi. Me olime ju seal selle Nuubia püha mäe Jewel parkali ümbruses. Ja nüüd tänases saates ma tahaks jätkata nende väga tähtsate ajalooliste paikadega, mis asusid umbes selle Tseebel parkali kandis. Ja üks neist on siis noori kuninglike hauapaikade küngas. Ta jääb sealt see veel parkalist umbes 10 kilomeetrit kirdesse. Ilusa ilmaga paistab isegi ära ja seal nurison ühtegi kokku tervelt 80 kuninglikku hauakambrit ja nendest 20 on-ga tähistatud püramiididega. Aga just oluline, et need Noobia hauapaigad on tähistatud püramiididega. Aga Need hauakambrid ei ole Noobias kunagi nende püramiidide sees on üks suur erinevus Egiptuse ja Nuubia püramiidide vahel sest Egiptuses need püramiidid õieti just sellepärast ehitatigi, et kusagile sinna sisse teha, siis see hauakamber aga Nuubia püramiidid, koli tüüpiliselt ehitatud nii hauakambrit nende sees ei olnud. Püramiid kujutas endast nagu mingit mälestusmärki või ütleme, monumenti surnule ja selle juures korraldati siis tema auks rituaale. Aga hauakamber asus hoopis kusagil mujal, sellel oli oma tagamõte. Egiptusest oli juba selleks ajaks teada Egiptuse püramiide ehitati sadu aastaid varem. Et järgmistel sajanditel on see püramiid nagu mujal, kas kõikidele hauaröövlitele? Aga siin Nuubjas püüti olla siis targemad ja pandi see hauakamber kusagile maa sisse ja siis noh, suvalisse kohta selle meedi ümbrusesse. Nii et seda oli siis aureeritel raskem leida ja praegused arheoloogid kinnitavadki, et see on olnud õige mõtteviis, sest sealt Nuubiast on arheoloogid leidnud rüüstamata kuninglikke hauakambreid palju rohkem kui Egiptusest. Ja arheoloogid teavad nõubjas isegi kümneid hauakambreid, mis on täiesti kindlasti rikkumata, nende asukoht on juba kindlaks määratud ja nende uurimine ja sealt nende aaret, et väljatoomine seisab veel alles ees, niiet sealt Noobiast. Ta on oodata veel ka edaspidi väga põnevaid kuningate hauakambrite leide. Seal selles nurikuningat hauakünkal on vahest kõige tähelepanuväärsem ta Harka püramiid, ta härga oli siis üks võib-olla kõige kuulsamgi must vaarao, kes valitses kunagi nii Nuubia kui Egiptuse üle ja suutis seal Egiptuses isegi võita mitmeid lahingut tolle aja kõikvõimsa Assüüria armee vastu. Ja nüüdsete Ta Harka püramiid ehitati umbes 2800 aastat tagasi ja see oli üks esimesi püramiide, no kes üldse. Ja selle püramiidi kõrguseks oli ajaloolaste hinnangul olnud kusagil 63 meetrit, selle on nad välja arvutanud, sest praeguseks on ta Harka püramiidi tipp aastatuhandete jooksul kulunud 10 meetrit madalamaks. Aga sellegipoolest on seda harga püramiid praegu Nuubia kõige kõrgem. Ja nüüd on huvitav mõelda, et kuidas on selle noob ja kõige kõrgema püramiidi suurus võrreldes Egiptuse omadega. Võtame võrdluseks selle Egiptuse kõige suurema püramiidi, see asub Kiisas ja selle kõrgus on 147 meetrit. Nii et kui võrrelda nüüd ta Harka püramiidi ka siis see on ju sellest kiisa omast kaks korda väiksem. Ja seegi on Nuubia püramiidi talle iseloomulik. Et nad olid märksa madalamad kui Egiptuse omad. Aga nagu juba siin varem öeldud sai, sellest oli neid seal Noobias palju rohkem. Aga see, mis nüüd egiptuse ja Nuubia püramiidi selle oli ühine, oli see, et nende asukoht oli alati väga hoolikalt läbimõeldud. Nii on ka selle ta Harka püramiidi ka ja ajaloolastel läks ikka väga palju aega, enne kui nad suutsid aru saada, üks asub see püramiid just sellise koha peal, nagu ta asub. See on nii põnev, et selgitan seda isegi lähemalt. Nimelt said siis ajaloolased pihta sellele, et kui nüüd seista selle Nuubialaste kõige pühama mäe Jewel parkali tipus ja vaadata sealt, et sinna kusagile kirde suunas siis asub seda Harkad püramiid, täpselt selles punktis. Koos vanaegiptuse kalendri järgi tõusis päike uue aasta esimesel hommikul. No see vanaegiptuse kalender on oma, Ta on hästi huvitav teema, siin pole aega sellest kahjuks põhjalik, kui rääkida, aga üks asi, mida peab ütlema, on näiteks see, et väga tähtis koht oli selles vana-egiptuse kalendris ühel tähel. Siiriused ahel, Sirius on tegelikult taevalaotuses üks erakordselt põnev täht. Ta särab seal kirkamad kui teised. Sealt Egiptusest ja Noobia, st on see täht näha peaaegu aasta ringi ööseti. Meil Eestis paistab teda ainult vahel talvekuudel ja vot see Sirius tema asukoha järgi määrasidki need egiptuse ja Nuubia preestrit siis alati uue aasta algust, no tegelikult oli see määramine keerulisem, aga ütleme, see oli üks kõige tähtsamaid põhjusi, kus täht siis asus. Ja ajaloolased on tõestanud, et noh, sellel Vana-Egiptuse uue aasta esimesel päeval no meil on see meie kalendris, tänapäeval on see kusagil seal meie jaanipäeva paiku vot sel ajal, kui seisad nüüd selle sellel parkali mäe lamedal lael ja vaatad sinna, kus asub ta Harka püramiid siis päike tõuseb sel ajal täpselt selle püramiidi tagant ja see on omakorda hästi tähendusrikas. Siin peab juba mõtlema natukene selle vanaegiptuse usundi peale. Selle usundi võtsid jõuga ta Harka ajaks vastu Nuubialased ja sealses usuti, vaaraod on tegelikult jumala asemik maa peal. Ja nüüd, kui päike uue aasta esimesel päeval kerkib täpselt Noobialaste kõige auväärsema valitseja püramiidi kohalt siis pidi see olema uus kinnitus, et jumalik ühtsus päikesejavaara vahel on kindel. Sellel oli ka oma praktiline tähtsus, sel ajal alustati väga tähtsaid toimingud, üks nendest oli siis uue aasta tähistamine, noh, neil aegadel olid need siis niisugused väga suurejooneliselt usurituaalid. Aga teiseks tähendas uue aasta algus ka tegelikult kõige tähtsama vastaja algust. See oli siis nimelt see aeg, kui algas Niiluse üleujutuste tellija. Siin siis musitseerib jälle see, no pea juurtega muusik hansalinn. Aga kui meie nüüd seal Jewel parkali mäe ümbruses olime, siis selle nurid kuninglikke hauapaiku kate juurde me ei jõudnudki, aga käisime ühes teises samaväärselt tähtsas kuningate hauapaigas. Selle nimeks on Ell Kuuru ja see asub sealt sellel parkali mäest siis vastassuunas, kuskile lõuna poole, kuskil paarkümmend kilomeetrit. Ja see oli nüüd selline kuningate matusepaik, kuhu maeti enne seda, kui sinna nuri kuningate matusepaigale. Nii et need l kuru kuningate hauad on kusagil juba 3000 aasta vanused. See oli just see aeg, kui alles hakati tegema esimesi püramiide Noobias. Ja kõige vanemad hauapaigad on seal niisugused, noh, mida me oma silmaga nägime, et need olid lihtsalt haua peale oli kuhjatud hästi kõrge kividest küngas aga seal on ka hästi vanu püramiide ja ajahammas on nende kallal kõvasti tööd teinud. Mitmetest püramiidi test on praegu järel ainult nende püramiidide alused. Ja kui meie sinna Elgurusse läksi, mis me nägime seda, kui tohutu suurejoonelised arheoloogilised kaevamistööd olid seal käimas. Noh, me vaatasime näiteks ühte väga suurt sellist, noh, karjääri või auku. Koost. Arheoloogid olid välja kaevanud parajasti mingi muistse templi vägevaid müüre ja sambaid, töö oli seal pooleli, kümned töölised seal askeldasid ja me ise käisime ühes maa-aluses hauakambris, mis oli hiljaaegu just avatud külalistele ja see oli siis kuulunud vaarao tantomaanile ase varavdantamann, kes tema siis seal luubi ajaloos oli, tema oli tarkast järgmine Nuubia kuningas ka väga palju lahinguid pidanud ja tugevalt ajalukku läinud ja õieti sisse viimane must vaarao, nendest Noobiast pärit tumedanahaliste kuningate rivis, kes valitsesid nii Nuubiat kui Egiptust. Selle vaarao tantomaani püramiid on praeguseks täielikult hävinud. Ja Me laskusime siis mööda, järsk trepp hästi sügavale maa alla. Ja need tema hauakambrid, need olid tegelikult ka kunagi ammu juba langenud rüüstajate ohvriks, sealt oli ära viidud nii aarded kui sarkofaag kui muumia. Aga need hauakambri ruumid, need olid täiesti hästi säilinud ja nendel oli siis ka hästi palju uhkeid seinamaalinguid. Need olid värvilised ja kujutasid siis vaarasid ja nende kaaskondlasi. Aga seal oli ka muud meelde näiteks musta värviga kujutatud hiigel suur pühas gara tõus. Ja siis nendel võlv lagedel olid taevatähed, need olid tehtud kollase värviga ja sellised viisnurgakujulised. Ja siinsamas oli parajasti tööd samas kaks naist, neil põlesid seal eredad prožektorid ja nad tegutsesid nende maalingute kallal hästi, aeglaselt, hästi hoolikalt. Me ajasime nendega terake juttu, selgus, et nad ameeriklanna ad ja niisugused vabatahtlikud arheoloogide abilised. Ja nende ülesandeks oli siin nüüd parajasti nende maalingute pealt kõrvaldada hallitust, sest siin maa all oli see hallitus kerge tekkima. Ja nad ütlesid, et nad on siin juba töötanud, mitmendat kuud, aga tüdinud nad ei ole, sest see on nii harukordne töö. Aga nüüd siitkandist me sõitsime juba edasi sadu kilomeetreid lõuna poole, seal Sudaanis terve päeva sõitsime ja jõudsime siis juba selle merre linna ümbrusesse, noh, see mereväe oli siis selle kunagise viimase noob ja kuningriigi luksuslik pealinn. Ja siinkohal võib-olla ma pean paar sõna selgituseks rääkima, et mis riik see, kus ikkagi oli, ta oli igatahes teistsugune kui need eelmised kaks. Aga ta oli tõesti võimas. No tema asukoht oli nüüd kõvasti lõuna pool kui neil eelmistel Nuubia kuningriikidel ja sellel oli oma väga selge põhjus. Nimelt, kui mõelda aastatuhandete peale, siis need Nuubia kuningriigid liikusidki kogu aeg tasapisi sealt põhja poolt lõuna poole. Ja üks tähtis põhjus, miks nad aina sinna Aafrika sisema poole nihkusid, oli see, et niimoodi nad said kaugemale Egiptusest, Egiptusest ähvardas alati oht, parem oli sellest eemale hoida. Ja nüüd selleks ajaks, kui see Meroe keskus tekkis, oli juba niimoodi, Egiptus oli jäänud väga nõrgaks ja tema kaudu tuulid juba hoopiski Lähis-Idast. Sellised uued vaenulikud jõud. Gussi ähvardasid mingil ajal näiteks hoopis pärslased, kes olid siis laiendamas oma piire Aafrikas ja pärast poolega siis roomlased ja nendega see, kus pidas ka mitmeid sõdu. Aga nüüd veel üks põhjus peale selle turvakaalutluse, miks Meroe linn sinna rajati, sinna lõuna poole oli see, et selleks ajaks oli muutunud selles laias regioonis, noh, võtame siis kogu Põhja-Aafrika Lähis-Ida-Vahemeremaad. Et Nende maade vahel oli kogu kaubavahetus tohutult palju elavamaks muutunud ja Meroe asukoha määraski see, et ta saab dos erinevate kaubateede ristumispunktina, see vanem kaubadee, see iidne mööda Niilust, see läks sealt läbi. Aga see teine uuem kaubade kulges siis mera linnast hoopiski üle maismaa Punase mere äärde ja sealt punase mere äärest läks kaubatee juba edasi väga paljudesse erinevatesse Aafrika ja Araabia maadesse. Ja tegelikult selle merekasvamise ja tugevaks saamise üks põhjusi oligi ikkagi kaubandus, et siit käis läbi tohutul hulgal kaupu erinevates suundades. Aga oli sele Meroe Üheks salarelvaks, mille tõttu toda nii rikkaks sai veel see, et selle lähistel asusid päris suured rauamaagimaardlad ja Meros õpiti sellest tootma siis rauda ja rauast, siis tegema igasuguseid relvi ja muid rauast asju. Ja tolleaegses kogu antiikmaailmas oli Mero neil sajanditel võib-olla isegi kõige tähtsam rauatöökeskus. Raudesemed olid sel ajal, noh, me räägime mingi 2000 aasta tagusest ajast. Raudesemed olid ikkagi veel üsna haruldased ja nende eest maksti väga head hinda. Nii et võiks öelda, et Meroe siis raudseks sambaks tema majanduses oligi see raua tootmine ja rauatoodete müümine. Ja igatahes oli niimoodi, et kui seal kusagil 2600 aastat tagasi tulid siis pärslased ja vallutasid kogu Egiptuse ja Aina liikusid lõuna poole ja hakkasid ähvardama täiesti selgesti juba Kushi riik siis Kushi kuningas, tolleaegne oli nii enesekindel, et kui nüüd need pärsia saadikud tema juurde jõudsid selle ähvardusega, et kohe Me ründame, andke parem alla. Siis niisuguse kreeka ajaloolase eroodatuse kroonika järgi oli ta ulata tanud nendele päris saadikutele oma vibu ja öelnud, et andke see oma kuningale ja kui tema suudab selle vibu vinna tõmmata, siis ta võib üritada siiapoole tulla. Tagamõte oli natukene see, et need Kushi vibud olid hästi tugevad, need olid väga raske vinna tõmmata, et aga siis nende nooled lendasid ka väga kaugele. Ja sellise sümboolse märgiga saatis sisse Kushi kuningas. Need saadikud Pärsia kuninga juurde ja Pärsia kuningas ei rünnanudki Kushi riiki. Kuigi võib-olla oli seal hoopis üks teine põhjus. Me teise vanakreeka kroonik Q järgi teame hoopis niisugust varianti. Pärsia kuningas üritas siiski tulla selles suunas, aga need kõrbed, Sahara kuivus, see veepuudus, see oli nii raske looduslik tõke. Et lihtsalt see sõjavägi jäi tohutusse janusse, paljud mehed hukkusid ja ja riismed pöördusid lihtsalt tagasi. Üks on igatahes kindel pärslased Meroes jõudnud ja ei jõudnud ka järgmised vaenuväed, nii et see Kushi kuningate sugu tõsis selle riigi eesotsas ikka sadu ja sadu aastaid. Ja huvitav on see, et need Kushi kuningad on maetud enam-vähem kõik ühte piirkonda seal Mero linna lähedal. Ja seal on need kuninglikud hauad tähistatud siis püramiididega ja need püramiidid asuvad päris mitmes suunas sellest mustusest, merelinnast, selliste suurte rühmadena. Me käisime neid vaatamas, minek oli väga stiilne, läksime kaamelitega. Teisest küljest oli see muidugi noh, niukene turistliketega me seal kuskil üle poole tunni selle kaameli seljas ei kutsunud ja siis olime juba ühe nihukeste püramiidide rühma juures kohal. Ja sealt siis edasi läksime juba jala, ilm oli kohutavalt kuum, kellelgi oli kraadiglas kaasas. Luges sealt, et 40 kraadi jalgade all hästi tulikuum, krudisev liiv, püramiidide vahel ei olnud ka üldse tuul. Nii et kole-kole palav oli ja jalutas koledasti. Aga kui me seal nüüd ringi käisime nende püramiidide vahel, siis oli tõesti niisugune tunne, et nagu oleks sattunud mingisugusesse püramiidide linna mõlemal pool aina püramiidid, eksi või ära. Ja tõtt-öelda oli see kušett kuninglike püramiidide kuju üsna standard. Noh, nad olid sellised umbes 10 meetri kõrgused, hästi korrapärased ja nende ette oli alati ehitatud niisugune eeskoja moodi müürid. Tegelikult oli see siis olnud kunagi tempel, kus käidi siis ta kadunud kuningat austamas ja nende templi müüride sees. Me nägime tohutul hulgal igasuguseid kujutisi, siia märke. Neid oli raske mõistatada, et mida need tähendavad, õnneks meil oli kaasas oma teejuht, tema teadis, oskas lahti seletada ja ütles, et just nende märkide järgi on praegusel ajal siis ka selgeks saadud. Et kellele üks või teine püramiid või tempel on pühendatud ja et siin ei ole muidugi mitte koos mitte ainult kuningate hauad, vaid ka nende pereliikmete hauad, siis naiste hauakambrid, laste hauakambrid, sugulaste hauakambrid. Ja nendest kujutistest oli minu meelest kõige põnevamad just need, mis erinesid selgesti nendest vana Egiptuse kujutistest. No üldiselt me ju teame, et Egiptuse usust oli kogu see kultuur ja kombestik ka seal, kus siis kõvasti mõjutatud, aga Ta oli ta juba eemaldunud päris palju sellest vanaegiptuse, usust ja kommetest näiteks oli seal üks väga huvitav, olen tihti. Tema oli siis niisugune inimese kehaga ja lõvipeaga ja see oli siis niisugune lõvi jumal, kelle nimeks oli Apede, Mac. Egiptlased jumalat ei tundnud, aga Gussi rahvale oli sõjajumal kõige tähtsam sõjajumal. Ja oli veel üks niisugune huvitav kujund, mis uuesti kordus nendel templi seintel. Seal oli niimoodi, et keegi mees või naine hoidis juukseid, pidi niimoodi püsti ühte inimest ühe käega ja siis teises käes oli tal mõõk ja see oli tal pea kohal, nii et Taali löömas sellel, keda ta juukseidpidi kinni hoidis, pead maha. No see oli siis jälle niukene sümboolne kujund, mis tegelikult märkis enamasti ühte ajaloojuhtumit, kui keegi Kushi valitseja oli mõne naaberrahva sõjaväest ja pealikust jagu saanud ja selle enda alla andnud, tanud. No igatahes kogu sellest püramiidide linnast ja nendest piltidest seal jäi selline mulje, et need kusi, kuningad ja kuningannad olid küllaltki sõjakad või vähemalt tahtsid endast sellist muljet jätta. Ja üks huvitav asi oli veel seal nendel kujutistel väga tihti kujutati, stab paljastatud mõõgaga mitte meest, vaid hoopiski naist. Ja meie teejuht seletaski, et Kushi kuningriigis olidki kuningannad väga tihti. Väga sellised kõvakäelised, riigijuhid ja tihti ka väga tugevad sõjapealikud. Neil olevat olnud isegi oma nimi. Neid nimetati seal muistses Kushi riigis kandaakedeks. Ka nüüd ühel päeval sealkandis olles, Me läksime vaatama, aga siis selle muistse Meroe linna aset Meroe oli tegelikult rusudeks tehtud juba 1700 aastat tagasi saali siis ka kogu Kushi kuningriigi lõpp kui Etioopiast tooli oma vägedega, selline kristlik kuningas nagu sauna. Jaa, ta piiras linna sisse, vallutas selle ja tegi enam-vähem maatasa. Aga nüüd viimastel aastakümnetel on arheoloogid siin linna asemel tublisti tööd teinud ja kui meie nüüd seal olime, siis saime jalutada mitmetel sellistel ehitiste jälgedel, seal oli näiteks linnamüüri aseja templite seinu ja sambaid või siis mingite paleede sihukesi varemeid. Ja nende juures saime siis ka selgitusi, mis üks või teine uhke hoone kunagi oli olnud. Need olid põnevat, neist ei jõua kahjuks rääkida. Aga ühest ma siiski räägiksin. Ja see oli ühe Bly vare silmaga oli seal näha siis nagu mingid seinu, hästi suurtest kiviplokist, kidest, mingid samba jäänuseid ja üsna hästi oli näha selle templi peauks ja sellest alla minev trepiastmed. Ja nüüd Meie kohalik teejuht siis rääkis et selle templi oli kunagi püstitanud üks kanda, Ace, see siis Kuninganna Kushi kuninganna, võib-olla isegi nendest kõige kuulsam ja selle Kushi kuninganna nimi oli omanik, toore, ta valitses kurssi kusagil seal 2000 aastat tagasi. Ja kui nüüd ajaloo peale mõelda, siis see oli see aeg, kui roomlased olid vallutanud juba kogu Egiptuse ja püüdsid siis oma impeeriumi piire aina sinna lõuna poole edasi laiendada. Neil aegadel oli täiesti selge, et varem või hiljem jõuavad need Rooma leegionärid ka Kushi riigi piiridele. Ja siis kuninganna Ammani toore otsustas, et, et ta enne roomlasi kogus oma sõjaväe kokku ja läks siis retkele põhja poole. Need kirjeldused temast on umbes sellised, et ta oli olnud selline hästi tumedanahaline tugevakasvuline naine, väga kogenud väejuht, pidanud juba mitmeid võidukaid sõduvama naabrit ega oli kaotanud küll ühe silma, kuid väga osav võitleja käsitles mõõka osavamalt kui mehed. Ja kui tema juhtimisel nüüd see Kushi vägi sinna põhja poole suundus, siis roomlased ei suutnud algul uskuda, et neid rünnata. Et kuidas nad julgevad, et Rooma leegionärid oma raudse distsipliini ja hea väljaõppega on neil vastus, neid on päris palju kindlustanud ennast tugevates karmi soonides, igal juhul saavad nad lüüa. Aga tegelikult läks niimoodi, et see Ammani toore üksteise järel piiras need roomlaste garnisoni sisse, vallutasid nad ära, pistis põlema ja liikus aina edasi põhja poole, liikus tuhandeid kilomeetreid, kuni jõudis täiesti egiptuse südamesse. Ja siis mingil hetkel ta lihtsalt otsustas, et ta, need aitab, et olen juba näidanud oma jõudu ja pööran tagasi. Aga siis võttis ta profeena sealt kaasa ühe Rooma imperaatorit kujutava pronksist skulptuuri. See oli keiser augustuse kuju. Täpsemini ta ei võtnud kogu seda kuju, vaid võttis ainult augustuse pronksist pea. Ja nüüd, kui ta jõudis siis võidukalt tagasi Meroesse siis ta lasi oma võitude auks rajadagi selle templi, mille varemete juures me olime. Ja, ja siis ta oli lasknud selle rooma keisri pronksist pea matta oma uue Bly peatrepi alla. Ja põhjenduseks oli ta siis öelnud, nii et nüüd saab ta iga kord, kui ta templis käib, astuda sellele suurele Rooma keisrile pähe ja nii teda alandada. Nonii, see meie giid seal rääkis. Ja tore lugu küll, aga tegelikult on niimoodi, et kui Inglise arheoloogid seal kusagil 1910. aastal selle templimüüre välja kaevasid siis nad leidsid selle augustuse pronkspea sealt üles ja see asus täpselt selles kohas, nii nagu oli kirjeldatud templi peaukse juures trepi all. Ja see pronksist pea oli väga hästi säilinud. Praegu asub see Inglismaa ajaloomuuseumis ja seda peetakse kõigist imperaator augustuse pronksist tuur peadest kõige ilusamaks ja paremini säilinux. Vaat niisugune lugu selle templi ja kuulsa kuninganna Ammani tooreks. Aga meie tänane saate aeg on kahjuks otsa saanud, kuigi sellest Nuubia viimasest suurest kuningriigist tuleks veel väga palju põnevat rääkida. Aga nüüd järgmine saade, see saab olema siis viimane nendest Sudaani reisisaadete lugudest ja seal ma tahan rääkida siis kuidas Sudaani jõudsid kristlus ja seejärel islam ning muidugi tahan ma seal kirjeldada ka neid paiku, mis olid selle kristluse ja islami tulekuga seotud ja kus me ka siis ise ära käisid. Rändajat. Rändame koos Hendrik Relvega, kuula ränd.
