Järjest rohkem räägime ja õnneks ka mõtleme sellest,  et millise jalajälje me oma lastele ja omakorda nende  lastele maha jätame. Ehk siis me räägime keskkonnasäästmisest sellest,  et kõike loodut uuesti kasutada ja olemasolevat parandada,  et see eluiga ikkagi kestaks. Ja täpselt seesama muideks käib ka eluasemete kohta. Siin vanalinnas on majad meil kuus-seitse,  lausa 800 aastat ja nad püsivad, on ilusad. Kas nad ongi loodud niimoodi, et peaksid. Igavesti püsima, no tõenäoliselt nad vist päris igavesti  püsima pole mõeldud, aga loomulikult inimesed vaatasid  ehitamist sajad aastad tagasi ju natuke teistmoodi,  kui täna vaadatakse, ja see oli ikkagi selline investeering,  mis oli kestma määratud. Nii et siis tookord, kui ehitati, siis mõeldi teistmoodi kui tänapäeval. Kindlasti üks põhjus on, ma arvan selles,  et et kasutati ju reeglina looduslikke ehitusmaterjale  ja looduslike ehitusmaterjalide, on see hea omadus,  et nad osalevad hoone elus, nad on, hingavad tavaliselt. Me teame pikaaegsest kogemusest, kuidas nad käituvad  ja seetõttu võime ennustada, et nad peavad vastu. Kas me võime öelda, et vanasti ehitati paremini,  et kui 800 aastat tagasi ehitatud raekoda alustas siiamaani püsti,  püsib ja tänapäevased hooned niikaua ei püsi? No vot ei oska öelda, kas paremini, kui me vaatame  tehnoloogia arengu kõverat, veel mõned sajad aastad tagasi  oli see üsna horisontaalne võrreldes tänase vertikaaliga,  ehk et tehnoloogiad muutusid nii aeglaselt,  et oli mõtet ehitada kestvamalt ja pikema perspektiiviga. Täna, kus meil iga 10 aasta tagant sisuliselt kõike,  mida me kodus kasutame noh, muutub totaalselt,  eks ole, on juba sellest tulenevalt need võib-olla  perspektiivid lühemad, kas on mõtet siis seda hoonet  renoveerida või ehitada hoopis uus hoone,  selle asemel? Tõenäoliselt on olemas hooneid, mis on väga funktsioonist  sõltuvad funktsioonitundlikud, et aga, aga laias laastus,  kui lihtsalt vaadata enamusi, inimese eluks tarvilikke hooneid,  siis on erinevad funktsioonid kindlasti kohandatavad noh  tegelikult ju seesama vanalinn siin on hea näide,  et, et siin on tõesti väga erinevaid funktsioone kokku  toodud ja need on ikkagi ära mahuta tud nendesse samadesse hoonetesse,  mille vanus siin tõesti kohati küündib 600 aastani. Kui nende majade elukaar me isegi ei tea,  eks ole. 800 aastat siis Mustamäe majade elukaar oli 30 40 aastat. Milline on tänapäevase maja elukaar, mida ehitatakse,  kui kaugele seda mõeldakse, kui kauaks teeb? No praegu on niimoodi paika pandud, et põhikonstruktsioonide  eluiga arvestatakse ehitusprojektides 50 aastat  või mingitel eriobjektidel võib-olla isegi pikemalt. Nii et, et selles mõttes ei saa öelda, et see elukaar nüüd  tegelikult Kavandatuna oleks oluliselt lühem, kui, kui ta siin  võib-olla varasemalt on olnud. Teistpidi küsimus just nimelt selles, et kui kergekäeliselt  me vana hoone kallale läheme, kui meile tundub,  et on kitsaks jäänud või, või meil on vaja tõesti  kasutusotstarvet muuta. Kui hoonete hingest rääkida, siis, siis minu arvates hoonete  hingeks ongi inimesed seal sees ja see, kuidas moodi nad  seal selle hoone eest Nagu hea, seisavad. 50 aastat see tundub mulle vähe. On niimoodi, et, et see on see, mis on arvutuslik tegelik  hoone eluiga sõltub tõesti sellest, kui. Palju sellest konkreetsest majast hoolitakse ja,  ja, ja kuidas inimesed temaga käituvad. Kui nendesamade Mustamäe paneelelamute puhul,  mille eluiga on pandud paika ehitusfüüsika poolt,  et kuidas peavad vastu nende riputatud paneelide  metallühendused väliskeskkonna mõjudele siis kui inimene  ikkagi seal on pidevalt juures olnud, siis on seda esialgset  30 aastast eluiga olnud võimalik ka pikendada järgmise 30  aasta võrra. Ja tegelikult ma arvan, et, et kui täna uurida neid maju  nii nagu me tegime seda 90.-te keskel, siis selguks,  et, et küllap nad peaksid veel 30 aastat vastu. Peaasi et inimesed oleksid sees ja hooliksid sellest hoonest. Osad inimesed on ammu aru saanud, et oma hoone elukaare  pikendamiseks on vaja seda renoveerida ja nad on maja korda  teinud siis pealaest jala tallani. Teised inimesed aga nii hästi veel aru ei ole saanud,  ometi neil midagi muud üle ka ei jää. Kui on ühes majas kolm või lausa 400 korterit,  siis on muidugi see paras okkaline ettevõtmine,  et kõik ühele nõule saada ja töödega pihta hakata. Selle Kärberi tänava maja 396 korteri elanikud kogunesid  ühistu koosolekuks lausa Laagna gümnaasiumisaali,  sest mujale nad korraga ei mahtunud. Aga kokkuleppele maja suhtes jõuti. Tööd tehakse püstikute kaupa ja maja hakkab juba ilmet võtma. Seespoolt meil on väga ammu juba vahetatud. Veetorustik On tehtud trepikodade remont,  vahetatud trepikoja aknad, keldri aknad,  no see on juba alates kuskil 2003.-st aastast 2007.  soojustasime katuse. Ja noh, nüüd on siis etapiliselt läinud muud tööd,  et ja fassaadiprojekti saime valmis 2014  ja alates sellest siis nüüd oleme jõudnud neljandasse etappi. Kas te olete toetust ka saanud? Kunagi, kui me tegime trepikodade remondi koos akende  vahetusega katuse remonti, siis oli see Kredexi toetuse  saamine minu jaoks natukene kergem, et siis oli lihtsalt  vaja hommikul vara minna kuskil järjekorda seisma,  kella viie aeg näiteks ja 10 protsenti saime kõigist nendest  töödest toetust. Kas siin on aknad on vahetatud üldiselt või igaüks on ise  hoolitsenud oma akes. Korteri aknad, igaüks on ise vahetanud, aga trepikoda  ja kelder selleks üldraha eest. Ja kui te nüüd panete selle fassaadi sajustuse,  kas need aknad on siis tehtud niimoodi, et mõni võibolla  laseb rohkem sooja, mõni vähem sooja läbi? Ei, üldiselt no meil on ikka väga palju aknaid vahetatud,  et noh, natukene on jäänud ja eks siis kui inimesed valmis  selleks on, me oleme isegi küsinud, et kui väga hädas on,  et me oleme nõus esialgu natukene toetama,  nad maksavad tagasi selle, et et ehk ehk saab korda. Mille järgi te siis nüüd selle soojustuse  ja selle uue fassaadi valisite? No see on nii pikk ajalugu juba, et me oleme vist seda juba  10 aastat siin uurinud ja kõigepealt loeti,  et ta on väga kallis ja siis, et on raske  ja ja kõik, et noh, minul on algusest peale see Marmoroki  kivi meeldinud, et, et me nagu muud suurt ei kaalunud. Ja no lõpuks siis jõudsime sinnamaale, et, Selleks ei sokkel tuleb tulevikus ka ära teha  ja sokkel ja, ja ühesõnaga kuna viieks aastaks võtsime pangalaenu,  siis me peame natukene ajatama need tööd,  et jälle järjest ja järjest teha. Kuidas sellega on, kas iga maja saab soojaks? No praktiliselt küll, jah, ega siin ei ole mingit vahet. Teil ei ole niimoodi juhtunud kunagi, et hakkate midagi  tegema ja pärast tuleb veel, et ei saagi sellest seda maja  ei saa soojaks teha, siiamaani ei ole sellist asja veel ette tulnud. Mis see nii-öelda ABC on, mis on kõige algus selleks,  et siis selline Lasnamäe paneelmaja suhe,  mis sa kõigepealt tegema pead, noh, tuleb kõigepealt tehakse projekt,  kus siis valitakse sobiva paksusega vill. Ja noh, kui tegu on siin just üheksakordse majaga,  siis on tähtis, et et vastavalt tuletõrje nõudmistele ei  tohiks siin olla ühtegi puitu, nii et nagu me siin näeme,  kõik on ehitatud metallkarkassile, metall karkas on  selle võrra reguleeritav. Leitakse panna 100 millimeetrit, 150, isegi 200 on võimalik. Siin ongi üks väga-väga minu arvates oluline soovitus kõigile,  et kui vähe tegi võimalik, kasutage tuulutusega fassaadi,  mis annab võimaluse hoonest välja pressival niiskusel  kergesti väljuda. Ja sellega hoitakse tulevikus ära väga palju probleeme. Kui ma näen, et siin on töö pooleli, ma tahaks uurida sealt  sokli juures seal või see aknapõskmis, paistab,  et mis kihid ja värgid seal on, siis me saame kuidagi sinna  ülesse roa. Palun. Lähme vaatame asja. Mida ma siin täpselt näen? Sa näed siin 150 millimeetrit paigaldatud klaasvilla  ja oluline on selle villa paigaldus juures kindlasti see,  et ta oleks ühtlaselt, täidaks ära kogu selle seina,  et taha ei jääks tuule koridore. Ja ma siin vaatan, et see on väga eeskujulikult paigaldatud,  nii et see peabki olema vast kusagil mingit õhu. Kas sa oskad ma öelda, kuskohas see külma sild siin tekib  või ei teki külma silda? Niiskus otsib majast seest väljapääsu, ta läbib  selle villa, ta läbib selle spetsiaalse tuuletükke  kipsplaadi ja nüüd, kui me hiljem läheme,  kui me näeme, kui juba fassaadi katet paigaldatakse,  siis me näeme, et et kogu ulatuses jääb sinna 20  millimeetrine tuulutusvahe, mis ongi siis garantiiks sellest,  et kõik, mis soovib väljuda, saab väljuda,  maja ei panda kilekotti, majale annab sooja  siis ümber maja tekkiv seisva õhukiht mis  siis saavutatakse siin antud juhul 150 millimeetri paksuse  villaga ja kus see õhk nüüd seisab siin selle villa sees? See on nüüd siis viimane etapp siin. No siin on jah nüüd näha seda kivi, kivi ladumist,  soojustatud fassaadile, vaata väiksed kivid või,  ja, ja eeldas, need on nagu plaadid, suured plaa,  see. Koosneb siis pisikestest kividest poiss päris raske,  no tegelikult ta ei ole, see on tegelikult sama kaal,  kui vanasti krohviti seina visati kelludega mört,  siis tekib nagu võrdlusmoment, tegelikult see ei ole raske,  iga iga sein kannab selle ära vabalt, nii et et siin on tegu paneelmajaga. Oib ka puitmajale. Mis tahes mistahes seinale ja see on nüüd lihtsalt laud ne,  et selle konstruktsiooni külge, mis sinna on pandud jah,  iga 30 sentimeetri tagant paigaldatakse vertikaalselt. Me nimetame neid kammides ehk paigaldusliist,  ta tekitab sinna väga vajaliku tuulutusvahe,  ehk siis saame soojustatud seina ja kivi taha jääb meil  ventileeriv õhuvahe toas ei teki hallitusi. Ei noh, ühesõnaga garanteerib hea hea toaõhu. Siit nüüd on siis näha see tuulutus hirmus tähtis  tuulutusvahe ja näpud lähevad läbi ja nii on ta  siis terve suure pinna ulatuses igalt poolt. Jah, 20 millimeetrit on õhuvahe ja see on nüüd selline võtmeelement. Tähendab, see on väga tähtis, kes oskab seda hinnata,  ühesõnaga, et kas sa tahad kilekotis elada  või sul on antud teine võimalus, siis siin on see teine võimalus,  palun On ikkagi imestunud, need väikesed väikesed detailid,  nagu näiteks näed, siin on väikene graffik. Kui juhtub mingi kahjustus, ma ei tea, ühes ühes ühes kohas  rähl lõhkus fassaadi ära. Kiviga hakkama ei saa, aga, aga ühesõnaga inimesed,  noh, mis toimub, on see, et tihtipeale tehakse graffitit,  siin on ka väga lihtne, sest iga kivi on võimalik seinas  kergel viisil välja võtta ja sinna asendada,  nii et, et kui on kellelgi selline asi juhtunud,  siis helistatakse meile. Meie poisid tulevad kohale, teevad selle tunni ajaga korda,  nii et et see, see on lihtne. Aga kuidas selle hoolduse ma vaatan näiteks siin ringi siitsamas,  ma vaatan, siin mõned seinad vajaksid ma ei tea,  pesemist või mis iganes ja kuidas sellega on. Kui tihti sa pead hooldamise tegema pead  ja siin on ka nüüd üks huvitav moment, et kuna nagu me rääkisime,  on kivi nii tagantpoolt tuulutatav ja ta koosneb  siis väikestest väikestest kividest siis kui on kõva  vihmavaling ja sein on märg, aga peale seda ta kuivab paari  tunni jooksul ära ja nagu me teame, siis samal vetikat  kuival pinnal nemad elada ei saa. Seetõttu praktiliselt oleme korra ja pesnud sellist fassaadi,  mis oli 10 aastat seal puude puude ääres  ja see on lihtsalt survepesu ja ütleme niimoodi,  et haldajale kaunis kaunis odav, nii et mingit fassaadi  hooldusspetsiifilist ei ole mitte midagi. Kas te oskate öelda ka, et kui palju teie soojustatud sein  nüüd toas kraade tõstab ja raha kokku hoiab  või on see iga maja puhul eri, no ma ütleks noh,  seda on raske väljendada, aga võib-olla kõigile arusaadav on see,  et, et on võimalik kuni 40 protsenti küttearvetelt kokku. See muidugi tähendab kindlasti ka ka keskküttesüsteemi  tasakaalustamist ja reguleerimist, et ei oleks ülekütmist,  aga nagu tagasiside näitab, et kuni 40 protsenti on võimalik saada. Maja saab soojaks sokkel ka tulevikus ilusaks,  ent nagu paljudel majadel, on siingi murekohaks rõdumis. Sa arvad, mis asi see on? See tükk kivi on see, see on tükk maja, kui sa teiselt poolt vaadata,  selle ma tunnen ära, selline on Lasnamäe maja vist või. Ja sisuliselt ongi siinpool tegemist. Fassaadi krohviga ja siinpool on nüüd metallkinnitusvahend  mis on ära murdunud, selline kinnitus on,  on siin selle koha peal tavaliselt nendel rõdudel. Ja nagu me seda paneeli vaatame, et samamoodi,  et, et kas see kinnitus nüüd siin on taga  või ei ole taga, et tekib omaette kahtlus,  kuna see paneel on ära vajunud. Paneel on ära vöenud, siis selle nurga järgi siit ei ole,  aga sealt on see, et on allapoole läinud sellest ühest  seinast või sellest servas. Just siin on tervikuna küsimus ka nendes vuukides,  et, et miks need vuugid nii erinevad on. Et ülevalt kitsamad alt laiemat, et, et seda on siin  ka üritatud taas täita. Vahepeal. Nii, ja mis siis see eksperdi silm ütleb,  et see vahe on suurem muidu jah, kõvasti suurem kui siin. Ja kui ta on ära vajunud, mida see siis tähendab,  kas see kinnitus on siit pärit? See kinnitus on selle maja küljest pärit teise rõdu küljest,  aga, aga see tähendab seda, et see rõdu tuleb kindlasti üle  vaadata ja seestpoolt üle vaadata. Ja, ja need kinnitused tuleb. Kas siis taastada või siis täiesti uued kinitu? See on nüüd kõige ilusam rõdu, mis me kunagi elus Jah, visuaalselt on tegemist tõesti väga ilusa rõduga,  aga, aga kui siin ringi vaadates, siis ega peale  selle visuaalse pildi midagi suurt näha ei olegi. Kõige olulisem selle rõdu juures on muidugi  selle rõdu seisukoht, tehniline seisukord sellisena nagu see  rõdu on ette nähtud olema, ehk et betoonpaneel  ja selle kinnitused, et antud rõdul, kahjuks ei ole siin  sellest osast midagi näha. Kuskohast need kinnitused peaks olema? Nad on tõenäoliselt siin põranda ja selle laudvooderi all. No kas teie saate nüüd kuidagi seda rõdu hinnata,  kas ekspert saab seda hinnata, öelda, mis olukorras see on  lisaks sellele, et ta on väga ilus Ja ekspert saab hinnata, et kui ta tuleb,  võtab lahti, võtab parketi üles ja laud voodri maha  ja vaatab, mis seal all on. Ma arvan, et sellega elanikud ei ole väga,  väga rõõmsad selle idee üle. Jah, seetõttu tegelikult enne igat renoveerimist tuleks üle vaadata,  milline see rõdu seisukord on ja kõige kriitilisemad on  needsamad metallist kinnitused ja nende seisukord  ja need korda teha enne, kui kinni kaetud. Kas neid saab kuidagi niimoodi üleval asendada,  et sa ei pea lahti võtma rõdu, sa ei pea tõstukid üles panema,  kas sees pool? Jaa, jaa, saab küll, asendada, saab neid samu kinnitusi korrigeerida,  saab parandada, saab lisakinnitusi lisada,  et selle jaoks ei pea üldse rõdu ära võtma või,  või rõdu detaile lahti võtma. Kuidas selle rõdu väljaehitamisega lood on,  kas siin võib teha igaüks nii nagu ta tahab,  sest see on tema rõdu või või tuleb midagi silmas pidada? Rõdu on hoone ühisomandi osa ehk et et ka sinu rudu kuulub  kõigile teistele korteriomanikule, kes elavad sinuga ühes majas. Kuna see on välisfassaadi osa, see on kaasomand,  vastutavad kõik omanikud ühiselt selle ees,  mis ühel või teisel rõdul toimub. No siin on ilusad aknad, siin on nagu niisugune kerge toa pikendus,  mitte päris, aga ilusad aknad, väga steriilne värk. Osad panevad klaasid, osad panevad aknad,  osad ei pane midagi. Kuidas sellega lugu on? See, millised klaasid või lahendused tohib panna aknale,  sõltub sellest, et kuidas kohaliku omavalitsuse  siis eeskiri ette näeb. Aga sellist täispaketakent ei tohiks ette panna puhtalt sellepärast,  et see koormab rõdu paneeli ja seda koormust ei ole sinna  esialgse projekti järgselt ette nähtud. See on eraldatud, eks ole, elutoast, aga osadel on see  elutuba laiemalt. Just oleme näinud ka selliseid olukordi,  kus on nii-öelda rõdu arvelt tuba suurendatud  ja see on täiesti keelatud tegevus, et, et sa ei saa oma  eriomandi osast minna üle nii-öelda kaasomandisse  ja sedavõrd suuremaks seda ehitada. Lisaks on tegemist ka kandva seinaga, mis  siis vahelt ära võetakse, et et see ei ole üldse hea olukord. Et siin me ei saa mitte midagi öelda praegu lisaks sellele,  et ta nii usurda Lasnamäe maja rõdud tahab ühistu korda teha järgmisel aastal,  Tallinna linn on aga lõpetamas vana sõpruse,  puiestee ühiselamu rekonstrueerimist sotsiaalkoduks  ja sotsiaalmajaks korpuse kaupa. Selline kogemus on Soomes ja samuti ka Saksamaal. Nii see rekonstrueerimine oli mõttekam kui maha lammutada,  sest see on ju hea ja kallis koht. Meeldiv koht, et siia võiks vägeva uue nullenergia majakese püsti. Koht on hea muidugi, aga see majutamine,  inimeste ümbermajutamine, see on päris pikk protsess. Mis see täpselt tähendab, et kolisin inimesed siit minema,  aa korpusest, kolisime inimesi minema teist linnavaraameti majadesse,  et kus vabaneb siis kohe me inimest kolisime  ja jätsime tühjaks, et kedagi nagu siia enam ei,  ei tulnud. Ja peale seda siis B- korpuse est kolivad inimesed A  korpusesse ja me saame nagu sisetöid ka teha  ja välja väliselt siis on selline kõik uus lahendus  nii nagu nõuete kohaselt ette nähtud. Jah, jah, siin ei olnud üldse ventilatsioon,  oli loomulik ventilatsioon siis nüüd on,  kui te näete, et siin on suured tohutut torud igal pool,  et jah et sa saab küll, aga oma muredega oma probleemidega  väliselt vähemalt üks külgne puhke välja,  ma eeldan, et teine külg, mõnel aga tuleb sama uhke,  kui millal see valmis saab. Aasta lõpus peaks see valmis saama, korpus  ka siis. Ja ma kujutan ette, et siis se saame piiluta välis  kas sees on ka midagi valmis ja ka saame piiluda  ja vaadata, ma tahaks vaadata hirmus uudis. Kuus ja värske ja palju neid siin korterid on. Siin korpuses tuleb siis 52 korterit. Kahetoalised on keskmiselt 25 ruutu pluss miinus see on  kahetoaline korter. Kaks tuba, kaks tuba, jah? Need kaks ongi jah, suht tilluke ju, on küll,  aga mahutab kõik vajulike ära, kui palju siin sees tuli  ümber projekteerida, kas oli enne samasugune? Siin olid ühetoalised korterid, muidu valdav osa  ja siis oli vaja projekteerijal nagu välja mõelda,  erinevad lahendused, kuidas nii kahe kui ühetoalist teha. Mis? Seina. Jah, osaliselt vaheseinad ja uued tehnosüsteemid,  kõik on uus, nõrk vool, tugev vool, ventilatsioon,  küte, kõik on täiesti uus, selles mõttes. Ahaa, palju, mitu ruutu see oli nüüd see oli 24,  umbes 20, ühetoalised on siis natuke väiksemad,  15 ja. Veel väiksemad jah. Kasinalt elame. Millised need tänapäeva soojustamise nõuded on eelkõige? Eks tänapäeval on, on kõige-kõige olulisem nõue ongi energia,  energiatõuse, miinimumnõuded. Selle maja puhul oli meil eesmärk saada energiaklassi A ja,  ja sellest tulenevalt me siis ka piirdekonstruktsioonide  soojustamissüsteeme valisime. Kasutuses on meil kahte süsteemi, ülemine on krohvitud fassaad. Aga mina olen siis plaatkattega. Miks te nii otsustasite, et üks on ühtemoodi  ja teine on teistmoodi? Osalt ütleme siis osa osalt sellest esimesel  või ütleme siis, esimesel korrusel osas oli meil üks eesmärk. Eesmärk saavutada? Vandaalikindlust kasutatud fassaadiplaat. Löömisel nii lihtsalt ei purune või kui ka puruneb,  siis on, siis on siis on seda võimalik suhteliselt lihtsasti  välja vahetada, tervet fassaadi krohvitud fassaadi lappima hakata. On keerulisem ja viimistlus tulemus ei jää  nii hea. Te pidite A-klassi saavutama pole üldse eriti palju seda soojustust,  ma kujutan, et A-klassis on nii palju vaja. No vot siin siin siin ongi siis võib-olla  siis need müüdid, et arvataksegi, et, et,  et A-klassi saavutab ki ainult hästi paksu soojustusmaterjaliga,  nii see päris ei ole, et et a-klassi mõttes vaadeldakse  hoonet kui tervikut Kui tervikut üks asi ongi noh, fassaadi soojustamine,  väga oluline on fassaadide puhul ka aknad,  et. Akende soojapidavus. Kas siin on nüüd üks seesama soojustuses  nii all kui üleval lihtsalt see pealmine kiht on teine. Siin on nüüd niimoodi, et all on kasutatud kivivilla  soojustusena Kivivilla aga just sellepärast,  et tooleohutuslikus mõttes ei tohi olla teatud kõrguseni  põlevat soojustusmaterjali. Üleval on siis kasutatud vahtpõlesterooli. Vahtpõlesterool on, on selles mõttes odavam  ehk siis ehk siis ülemine osa sellepärast kasutatud  ka vahtpõlesterooli, et noh, lihtsalt kulu optimaalsem. Kus kohas see külmapunkt nullpunkt, mis selle nimi täpselt on? Ütleme jah, siis niinimetatud kastepunkt võib siin tekkida noh,  tavaliselt tekib ja arvutuste järgi peaks tekkimagi siia siia,  siia siis soojustuse osa välimisse ühte kolmandikku  ehk siit. Siit jõuab ta siis siit, jõuab ta siis soojal perioodil  välja tuultud välja kuivada ehk et ehk et jah,  teatud kaste teatud niiskuse kogunemist soojustusse on lubatud,  aga see ongi nüüd see ongi siis tulebki välja arvutada see  kogus ja see koht, kuhu ta siis satub ja et see  siis suve jooksul ennast välja kuivaks. Nii et siit kohast umbes kuivab välja siit kohast ei kuivaks  enam välja, ütleme, et ütleme, et siit kohast,  tõenäoliselt ta kuivab ka veel välja. Ütle siit on juba juba keeru. Mis need etapid on siin nüüd soojustamisel,  mida siin täpselt tehakse? Selle hoone puhul siis, kuna see oli varasemalt soojustatud,  siis esmalt esmalt eemaldati siit olemasolev soojustus,  seejärel puhasta, sest siit suurematest lahtistest osistest ära. Ja siis oli esma esimese järjekorrana esimeses järjekorras  pandi paika akendele toeprussid ehk et aknad me tahtsime  tuua soojustuse sisse, mis on soojustahniliselt kõige õigem. Pandi ära pandi ära, toeprussid, seejärel pandi paika aknad. Ja siis hakatigi paigaldama vahelesterooli,  ehk siis vahtpulesterool paigaldatakse siis liimseguga pluss  siis pluss siis tüüblitega, mis siit näha on. Jah, täpselt seesama, et see on nüüd siis see  siis meil niinimetatud Eps Silver ehk siis grafiidi sisaldusega. Kolesterooli, mis on oma oma soojustehniliselt  siis tavalisest valgest psist noh, 15 20 protsenti parem. Veel näeme, mina näen villa, male võrku,  krohvi täpselt, see vill on nüüd jällegi tule autos. Eesmärgil ehk et mõte siis selles, et kui kui,  kui, kuna korterid on meil kõik omaette,  tuleta sektsioonid, et kui ühest korterist nüüd tuli,  põleb tuli, fassaadile peaks jõudma siis see villakatik  siis hoiab ära seda, et see tuli mööda fassaadi. Järgmisse sektsiooni ei leviks. Ja see oli nüüd nõukaaegne sein. See on uus sein. Kuulge, see, see on ju hirmus külm siin niimoodi. Kui sa vaatad, nii palju tuleb soojustust juurde. 20 sentimeetrit midagi taolist. Ega ega nad olidki nõuka ajal külmad. Et noh, selles mõttes jah, energiat, et energia kulu Võrreldes võrreldes varasemaga ja nüüd uuega. Peaks vähenema vähemalt. 60 protsenti. See on täitsa hämmastav, kui sa seda asja siin vaatad,  kus oli nõukaaegne soojustus ja sein ja kus on nüüd uus  soojustus ja sein siis isegi käega katsuta on siin palju soojem. Päris muljetavaldav ast öeldes. Eestis on vähemalt 748000 hoonet ja osa neist vajab pidevalt  kõpitsemist selleks, et maja elukaart pikendada  ja ökoloogilist jalajälge vähendada. Ja kui sa kõik ei jaksa teha korraga, siis võib teha  vähemalt poole. Näiteks maja uus fassaad ei anna mitte ilusat välisilmet,  vaid säästab energiat, annab sooja toa ja päeva lõpuks jääb  sul isegi rohkem raha rahakoti vahel alles. Järgmises saates vaatame, kuidas põrand soojaks  ja ilusaks saab.
