Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tervist kõigile puust ja punaseks on jõudmas esimest korda sel hooajal loodusteemadeni ja tänases esmaspäevases lõigus on siin raadio kahes stuudios maaülikooli teadur Randel Kreitzberg ja Madis Aesma. Tervist Randen Terje Madisson. Kui me nüüd siin hooaega sinuga koos alustame, siis ma arvan, et esimese teemana ongi igati sobiv vaadata korraks tagasi lõppenud või õigemini siis lõppevale suvele, sest et mõni päev peaks seda kalendri järgi siiski veel järel olema. Sinul endal oli nüüd tööst lähtuvalt üsna selline huvitav suvi just nimelt selles suhtes, et viitsid päris pika perioodi Põhjamerel töötades. Tõepoolest jah, täpselt töötades, kuigi ma ei tea, kas teised inimesed seda päris tööks peavad, et kaks nädalat olin suure teaduslaeva peal. Seilasid mööda Põhjamerd, püüdsime kala, kogusime nendelt kanadelt igasuguseid proove ja noh, tegelikult oli mõnusalt, oled seal oma kajutis ja laeva meeskond hoolitseb sinu eest ja aga igapäevaselt sai ikka korralikult seal isegi kaheksa kuni 10 10 tundi laboris neid kalasid lõigutud ka, et et tegime siukest, teadlase välitööd. Kuidasmoodi see üldse niimoodi juhtub, et üks eesti teadlane veel siis Tartu teadlane Tartu merelinn ei ole, satub ikkagi pikaks perioodiks Põhjamerele. Teadus on rahvusvaheline ja, ja nii on ka minul olnud kokkupuuteid igasuguste erinevate Euroopa ja muu maailma teadlastega ja täitsa niimoodi isiklikku kontakti pealt kutsuti lihtsalt kaasa. Et see oli Saksamaa Thneni instituudi regulaarne monitooringu või seirereis. Nemad seal iga aasta käivad, külastavad oma proovipunkte, et teada saada, mis siis selle Põhjamere kalastikuga toimunud on, on mingit kala rohkem või vähem või või kas kala kõlbab süüa või kas näiteks naftaplatvormide mõju nendele kaladele näha. Ja kuna ma mainisin, et mul on siin üks uus uurimisteema tulemas, kus oleks vaja proove, siis nad lahkelt kutsusid kaasa, Põhjameri on suur ja lai, kus kandistusel täpsemalt olite? No tegelikult me hakkasime Läänemerest pihta Kiilist, siis seilasime ümber Taani Läbi Skagerakkija Kattegati ja lõpuks jõudsime Põhjamerre alguses olime seal päris seal Norra ranniku lähedal, seal, kus naftapuurtornid olid, siis, siis pärast tuli allapoole nii-öelda Saksa ranniku lähedal, isegi Inglismaa külje alt käisime mööda ja äge oli see, et igas kohas olid täiesti erinevad kalaliigid. Et igasuguseid haisid, Raisid, igasugu värvilisi, ogalisi, mürgiseid kalu, kalmaari meritähti, homaar, täiesti teine maailm ja võrreldes Läänemerega, seal on ka muidugi midagi sootuks sootuks erinevat ikkagi ja, ja, ja seal on osa Atlandi ookeanis teisiti ja ta on soolane, onju, aga, aga mis mind üllatas, oli see, et ma arvasin, et ta on juba nii-öelda suur meri, aga, aga sügavused olid seal keset Põhjamerd mingi 20 30 meetrit ja, ja süvikud olid ainult seitse-kaheksasada meetrit olid seal Norra rannikul, aga põhimõtteliselt isegi Läänemeri, vaata et natukene sügavam Suht sama sügavusega kui see Põhjameri, et et seal me olime keset põhja verd üheski suunas maa ei paistnud. Tuulevaikus oli täiesti uskumatu päikeseloojang, ilus romantika värk, särk ja siis laeva meeskond võttis oma õnged välja, hakkas makrelli püüdma. Ja siis ma ütlesin, et kuidas keset merd ma ei tea, minu arvamuse kohaselt võis seal olla, pidanuks seal olema mitusada meetrit vett, kuidas õngega püüad? Ei, et 15 meetrit, et viska viska sisse ja püüa makrell. Võrtsjärve umbes. Peipsi. Midagi sellist ja sinu enda uurimisteema, mille nimel sa siis seal, nagu sa ütlesid kaheksa kuni 10 tundi kalu lahkasid, sinu enda uurimisteema oli siis täpsemalt, missugune. Mina olen uurinud pikemalt aega, seda, kuidas merereostus või veereostus mõjutab kalade elu ja, ja vaadanud just seda teinud nii-öelda kaladele tervisekontrolli. Nii nagu sina lähed arsti juurde saanud pissiproovi, vereproovi, mina võtan kaladelt. Kahjuks saab kala ära tapma, selleks et püssiproovidelt võtta, aga, aga saame hakkama. Ja siis ma võtsingi sealselt lestalt, mis seal siis seesama lest, mis meil siin ja soomuslestalt, mis seal siis natukene teine liik, võtsin erinevaid proove, maksa-sapivere põrna proove ja, ja vaatasime just seda, praegu kogusime ainult proov, aga, aga me nägime palja silmaga ka. Osadel kaladel oli näiteks palju kasvajaid. Ja, ja see ongi see üks nendest uurimisteemadest, et lisaks sellisele üleüldisele tervisekontrollile, kuidas reostus nende kalade elu mõjutab, mind huvitab või ütleme, meid huvitab just see vähi tekke, et mis on need faktorid, mis põhjustavad kaladel vähki ja kas ja kuidas need kalad ennast selle vähi eest kaitsta saavad. Sest kõikidel sellistel Hulfraktsetel organismidel, sinul, minul ka on raku sees terve hulk mehhanisme, kuidas me saame ennast kaitsta, et meil ei tekiks siin tänaval autode heitgaaside sees kõndides näiteks kopsuvähki. Mõnikord need mehhanismid veavad alt ja siis haigus ikkagi nagu avaldub. Aga kes teab, äkki leiame just nimelt nendel kaladel seal Põhjameres mingisuguse uue huvitava mehhanismi, millega nad ennast kaitsevad vähi vastu ja tantsija teab inimene, kala ei ole nii erinevad, et äkki annab midagi ka üle võtta sealt. Ma kujutan ette, et Põhjamere ja Läänemere reostus on täpselt samamoodi erinev, laguneb, meredki on, Läänemere puhul on hästi palju räägitud ja sellest kuidasmoodi, meil tuleb näiteks sealt Neeva jõest igasuguseid fosfori ja lämmastikuühendeid, mis tekitavad eutrofeerumist, ehk siis seda, et vesi on vetikaid, teisi ei paista enam läbi ja Läänemeri on ju palju suletum kui Põhjameri, mis seal Põhjameres reostuse allikad. Näiteks on, seal oli näiteks huvitavad asjad, olid igasugused keemiarelvad ja pärast teist maailmasõda uputatud, et noh, täitsa nagu laevad, mürsud, see kõlab küll tõesti nagu midagi, mis võiks vähki tekitada tõesti ja tekitabki, et nad olid, need on nagu keelualad, need kohad on teada, kuhu uputati. Neid uputati tohutuid tonne isegi miljonites tonnides uputati seda nii-öelda laskemoona sinna vee alla. Ja, ja siis seesama düüniani instituut oli siis neid alasid uurinud ka ja leidnud, et. Uputasid sinnasamma lende selle laskemoona veealuste Kuvilate kõrvale, sellist võrkkastidega kalasid, et vaadata, kas nad jäävad seal ellu. Nad eeldasid, nad jäävad ja nad saavad pärast mingeid proove koguda. Tegelikult ei jäänud, et nad ei suutnud isegi seal lähistel kahte nädalat vastu pidada, vaid surid maha. Et, et see on üks asi, mis on teistmoodi Läänemere puhul ka. Aga, aga mis on just selle Saksamaa rannikul isegi Norra rannikul süvikus, kus kus kajaloodi pealt on näha, kuidas sõjalaevad ja allveelaevad on merepõhjas risti-rästi. Ja, ja loomulikult needsamad naftaplatvormid, et meil on siin Läänemeres mõned platvormid, Kaliningradi all ka mõned üksikud, aga aga ikkagi need suured naftaplatvormide alad, kus maagaasi ja naftat pumbatakse, need mõjutavad kõvasti ja, ja laevaliiklusse ikkagi tohutu laevaliiklus, mis seal Põhjamerele annet. Et tal on päris tugeva inimese surve all. Kas ta mõnda tugevat tormiga kogesite selle aja jooksul ei kogenud? Kui me eelmine aasta Põhjamerd ületasin ühe ühe suure purjelaevaga, siis olid kuue seitsme meetrised lained ja, ja 24 meetrit sekundis tuul, aga seekord oli pigem vastupidi peegelsile ilusad soojad päikeselised õhtud ja, ja noh, jah. Ma tuletan endale ikkagi meelde, et ma käisin tööl seal, aga ta oli väga nauditav. Kas sa oled juba jõudnud enda selle uurimistöö kohta mingisuguseid selliseid ulatuslikke järeldusi teha? Ei ole või materjalid on praegu veel läbitud, pigem on pigem jah, kogusime lihtsalt proove. Laevameeskonna käest saime teada, et noh, et eks nad teevad ka kaladele tervisekontrolli, vaatavad parasiite. Et siin viimase 30 aastaga on see vähi esinemisvõi kasvajate esinemissagedus pigem pigem kahanenud, et varem oli neid kasvaid rohkem nüüd vähem, eks meri on ka natuke puhtamaks läinud. Aga kes teab, äkki on asi hoopis selles, et kalad on kohanenud, on tekkinud mingisugune kohastumus, tänu millele nad saavad paremini hakkama. Seda me nüüd uurimegi. Aga ka näiteks Läänemeres ei ole lestade nii palju kasvajaid kui Põhjameres. Et mingisugused erinevused on teada, aga põhjuseid veel mitte. Siin raadio kahes oli eetris puust ja punaseks meie igapäevane esmaspäevast neljapäevani eetris olev populaarteaduslik rubriik, täna olid stuudios Randel Kreitzberg ja Madis Aesma. Rääkisime sellest kuidasmoodi, käivad välitööd Põhjamerel homme juba järgmine teema. Puust ja punaseks boostria punaseks.
