Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tervist kõigile raadiojaam on raadio kaks on kolmapäev, 18. september, sel nädalal on rubriigis puust ja punaseks teemaks elusloodus ja zooloogia ning siin stuudios zooloog Randel Kreitzbergi ja Madis Aesma tervist Teremendis. Kolmandas jaos sel nädalal räägime me ühest selle suve lõpu vast dramaatilisemalt loodusnähtusest kogu maailma kontekstis ja selleks on siis orkaan nimega toorian, mis siis laamendas Kariibi merel ja mis oli siis nii tugev vist viimati oli sellise tuule kiirusega orkaan, mis jõudis merelt maale sealkandis möllamas aastal 1935. Ja kui mõelda nüüd siin viimase paari aasta orkaanihooajale ja sellele, kuidas seda kajastatud on ja kui tugevad on olnud need orkaanid, siis noh, see on võib-olla selline väike võrdlusmoment, see ikkagi tõesti olid tõepoolest päris päris hullumeelne hullumeelne orkaan. Aga lisaks sellele, et siis toorian, On jätnud koduta kümneid tuhandeid homo sapiens esindajaid on seega pühkinud tõenäoliselt maa pealt sootuks minema ühe ohustatud linnuliigi, nii et alati ei saa nii-öelda, et liigid surevad välja inimtegevuse tõttu. Teinekord ikkagi võtab loodus ise ka täiesti tuimalt mõned mõned meie planeedi asukad terve populatsioonile minema pühkida. Tõsi, praegu, kui sa seda ütlesid, siis ma tabasin ennast sellelt mõttelt, et kuivõrd suur roll inimesel selle orkaani tekke juures oli, et põhimõtteliselt küll orkaan, tugev tuul, lained kõik need keskkonnas toimuvad muutused, mis selle tagajärjel toimuvad. Et see on kõik selline stressor igasuguse liigi jaoks samasugune stressoran näiteks tohutu põud, ul, temperatuur, mingisugune soolsuse muutus veekogus ja, ja inimene on samuti stressar ja, ja loomad peavad sellega hakkama saama, sest neil ei ole muud valikut. Ja nii ongi tegelikult terve hulk teadlasi, kes, kes uurivad ka seda tüüpi nii-öelda stressorite mõjusid, nagu see orkaan on, et et ikka võib vaadata, kuidas noh, ma ei tea, võtame mingisuguse ekstreemse stressori näite, et kuumavee allikad et on mingisugused liigid, kes on harjunud elama kuumaveeallikates, keda ei häiri see paarisajakraadine, temperatuur ja happeline vesi ja ookeani põhjas olevatel sellistel kuuma väe piirkondadel isegi tohutu rõhk ja nemad on kohastunud, sellega tähendab küll valdavalt bakterid valdavalt ookeani põhjas, seal on mingisugused vähilised jääk, mingid kalad isegi ja, ja selgrootuid on seal terve hulk. Aga aga see orkaan, mis tekib nii-öelda kiiresti ja ootamatult ja kelle kelle jaoks on väga raske kohastuda, võib tõesti terveid liike minema pühkida, aga see juhtub peamiselt siis, kui, kui see liik on juba ka enne seda mingisuguses sellises haavatamas olukorras. Ja, ja antud juhul oli siis tegu Bahama puukoristaja, kes oli siis väike lind, kes elas suure Bahama looduslikes männimetsades ja, ja tema arvukus oli kahanenud ka enne seda orkaani. Siin 2009.-ks aastaks oli teda alles vähem kui 2000 lindu ja nagu ta seal nendes männimetsades elab ja veel lisaks inimene neid metsi maha võtab ja siis tuleb orkaan raputab neid, metsasid seal puid, ei ole üldse välistatud, retse populatsiooni arvukus võib siis selle kõikide nende erinevate stressorite kompleksse mõju tulemusena niivõrd alla langeda, et tõepoolest siit planeedilt sa väike linnuke kaob. Aga tõepoolest ei saa ikkagi öelda, siis päriselt oleks ainult see orkaan ju tegelikult linnu minema, kuna kuna eeltööd oli tehtud ikkagi korralikult, mine tea, võib-olla juba võib-olla juba seitsmeteistkümnenda sajandi piraadid hakkasid nüüd mände maha võtma, laevadele. Ja täpselt isegi Alexander von Humboldt, kes siin 1800 midagi seal Lõuna-Ameerikas ringi reisis kirjutas juba esimesena oma raamatutes, kuidas metsa mahavõtmine tekitab maanihkeid ja igasuguseid muid probleeme. Et see on nagu üks väga selge ja loogiliselt arusaadav põhjus miks näiteks ei tohiks kahjustada mangroovi, ei tohiks võtta metsa maha. Miks, kuidas korallrifid kaitsevad rannikut. Et need on kõik sellised, nii-öelda looduslikult evolutsiooni käigus kujunenud puhversüsteemid, et kaitsta sedasama väikest puukoristajat ja tegelikult pikas perspektiivis inimest ka. Ja noh, muidugi me võiksime siin hakata vastvelga, teoritiseerime selle üle, et kas see, et neid orkaane nüüd rohkem tekib, on ka kuidagiviisi näiteks inimesega seotud. Siin võib oletada, eks ole, et tõesti, kui inimtegevuse tagajärjel on merevee keskmine temperatuur pisut tõusnud, siis noh, orkaani tekker võib see olla soodne, kuivõrd soe vesi ja siis muud sellega sobivalt kaasas käivad tingimused just nimelt orkaane tekitavad. Aga see on võib-olla natuke selline. Me ei tea kindlalt. Üldiselt on uuritud mingi kliimateadlaste poolt selliste tormide sagenemist või vähenemist aastakümnete jooksul aga, aga meil neid andmeid praegu pole. Jaa, aga mis puudutab orkaane ja nende mõju elupaikadele ja elupaikade kaotuse mõju erinevatele liikidele, siis ega see Bahama puukoristaja tõesti ei ole ainuke ega esimene, kes siis on meie planeedilt minema pühitud kunagi, siis nagu siin ise välja tõid. Enne saadet kosumeli saarel Mehhiko rannikule elanud komsomolilaulurästas ei ole samuti mitte ühtegi isendit nähtud juba aastast 2005 pärast seda, kui siis tema kodukanti külastasid orkaanide Emily ja Vilma ja samamoodi siis võivad orkaanid mõjutada ohustada ka imetajaid, mitte ainult sugugi linde, näiteks siis erinevaid Madagaskari Leemureidija, Madagaskari saar, kus elab niivõrd palju indeemilisi liike, et see oleks just nagu mingisugused teised planeedid meile siia potsatanud. Ja samuti Madagaskar saar, mis on tohutu raiesurve all ja kus nagu suur osa saarest on paljaks raiutud inimeste poolt, mis, mis teeb nad samuti veelgi nagu haavatavaks. Aga, aga üks aspekt veel, mis nende orkaanide ja selliste tugevate stressoritega kaasas käib, on see, et osadele liikidele sobivad see paremini see olukord kui teistele ja see annab siis võimaluse mingitele kas invasiivsete liikidele või mujalt tulnud liikidele või, või naabruses elutsevatele liikidele, siis kohanid uusi nišše asustada. Et tihtipeale ongi just need, kes kannatavad ka nii-öelda inimmõjude all. Need liigid on sellised väiksed nishiliigid ja need, kes saavad hakkama nagu igas olukorras igas tingimuses. Need on sellised univer, solistid ja, ja täpselt, et loomad ja taimed, kellele sobivad igasugused tingimused, lai ampluaa, et ei võta neid ussi ega püssirohi. Alaala võilill umbes või midagi näiteks kasvava asfaldi vahelt välja. Ja kuigi võilille, siis on ka mitmeid erinevaid liike, põnevad taimed. Aga jah, just nende pisikeste nishiliikide pärast tunnevad looduskaitset muret ja võib ju öelda, et noh, et mis seal siis nii palju muutub, kui nad kaovad, aga tihtipeale on see kõigest hoolimata olulised ökosüsteemi osad. Nendest tuvad omakorda teised ka võib-olla nishiliigid. See on igasuguseid selliseid sümbiootilisi suhteid, kuidas liigid 11 aitavad, kuidas on liblikad, sipelgad teevad koostööd selleks, et hakkama saada, võtad selle sipelga ära, sureb ka liblikas välja. Et seal on ahel ikkagi. Ja iga kett on nii tugev kui selle kõige nõrgem lüli. Absoluutselt, kui siuksed ära kaob, siis juhtub teadagi, mis siin radi kahes rubriigis puust ja punaseks rääkisime täna randal Kreitzbergi, kas sellest, kuidas orkaanid mõjutavad erinevate liikide kodupaiku ja seeläbi ka liike endid. Homme on eetris selle nädala viimane episoodi seal siis räägime natuke sellest kuidasmoodi liigid üksteise suhtlust pealt kuulavad ja sellest Järeldusi teevad puust ja punaseks.
