Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetada kolme kraadi kohta on 19. september 2019 ja tänases populaarteaduslik. Saate puust ja punaseks episoodis on siin stuudios Randver, Kreitzberg ja Madis Aesma ja me räägime täna sellest, kuidas liigid 11 pealt kuulavad, et selleks siis teha järeldusi omaenda käitumise kohandamiseks, võib niimoodi öelda ja võib küll. Et meil on siin hallorav ja punasaba-viu kaks liiki, kes elavad Põhja-Ameerikas. Absoluutselt. Jaa. Noh, ma ei tea, kas sa oled tähele pannud, et kui sa ise metsas ringi liigud, siis siis selline taustamüra on selline asi, millega sa oled nii-öelda harjunud ja arvestanud ja võib-olla ma nagu olen mõjutatud sellest tekstist. Esinejast lugesime, aga mulle tundub ka, et kui mõnikord metsas äkitselt vakka jääb, siis see nagu või niisugune nagu vaikus tekib või, või linnulaul vaikib siis see teeb küll ärevaks ja hakkad kuulatama, et mis värk on, et kas tuli mingi tugev tuulehoog või mis iganes põhjused. Ja, ja seda täpselt teadlased uurisidki jampele teadusajakirjas Blosson on siis ilmunud ilmunud üks uuring, kus siis on jah, needsamad kaks liiki Põhja-Ameerikas elavas hallorav punasaba-viu siis käsitluse all punasaba-viu hallorava vaenlane sööb neidsamu hall oravaid ja hallorav on nüüd siis õppinud ära kuidasmoodi kuulatada just nimelt nende punase Pavjuude suhtlust ja sellest omi järeldusi teha. Ta kuulab ümbritsevate lindude suhtlust, et vältida seda punasurmav jõud. Et nad siin tegid sellise põneva käitumiskatse sellega, et lasid nii punasaba-viu häält ja siis sellele järgnevalt siis ümbritsevat lindude, sellist sädinat või mitte. Ja, ja noh, selliseid katseid teevad näiteks Tartu Ülikooli linnuökoloogid ka. Et neil on seal Kilingi-Nõmme metsadesse on igasugused pesakastid, et kus on siis mingid must-kärbsenäpid ja tihased ja lasevad mõnikord röövlinnu häält, mõnikord näitavad röövlinnusilmasid mingit topist, torkavad näiteks topise peaalselt pesakasti õnsusest sisse ja vaatavad siis, kuidas lindudel stressitase tõuseb või langeb ja, ja mis näiteks nende nende füsioloogias muutub. Ja siin siis samamoodi linnud on või need oravad on stressis, absoluutselt, kui sa lased neile seda viu häält, kes siis tahab neid oravaid nahka pista? Lõdisevad värisevad, kuskil välja tulla ei julge ja samal ajal kõrvad kikkis, kuulavad, et mis toimub ümbritsevas metsas ja sellest saab jõu ja ründab neid väiksemaid laululinde samamoodi. Ja, ja siis need oravad siis seal kuulasid ja kui metsas läks uuesti sädinaks ehk siis nii-öelda ohutuks askeldamiseks, siis nende stressitase langes, tulid veidikutest välja, hakkasid tegutsema, kui oli aga pikk, selline paljutähenduslik vaikus, siis ei tulnud välja ja noh, kõik kartsid ja vaatasid ja arvasid, et Juusevjuusis kuskil seal ikkagi ringi tiirutab. Kas me võime siit järeldada seda, et looduses ongi selline selline äkiline vaikuse foon praktiliselt alati pahaendeline, see nagu ei tähenda ju mitte kunagi midagi head, kui kõik järsku vait jäävad? Ei tea, kui ma praegu siit stuudiost tänava peale läheks, seal haudvaikus oleks, siis eks ole, päris suur hirm peale ilmselt? Absoluutselt mitte midagi kuulda ei oleks, no võin muidugi garanteerida, et nii see ei ole. Ja arvatavasti ei ole mitte ühegi raadiokuulaja, aga meie, meie ümbritsev keskkond on ikkagi igasuguseid erinevaid mürasid täis. Aga nagu ma aru saan, siis selliseid juhtumeid, kus siis liikidel on olemas niisuguse oskused kuulata teistelt liikidelt lähtuvaid signaale, Need ei puuduta sugugi mitte ainult oravaid, vaid ka paljusid teisi, näiteks siis näiteks siis kaladel on samamoodi olemas sellised alarm feromoonid ja et neid signaale on mitmesuguseid ja see, kus sa oled ära õppinud teiste liikide, nende käitumist või häält tõlgendama, see on niisugune täitsa edasijõudnute tase juba ja kaladel an feromoonidega samamoodi. Tegelikult liigisiseselt mõjuvad nad kõige tugevamini, aga mingisuguse liikide grupi siseselt näiteks karp kalalised omavahel mõjuvad ka ja kalameestel on ju ammu teada, et kui sa õngitseb mingit latikat ja siis latikas seal seal konksu otsast minema pääseb siis ta viib kogu parve endaga kaasa, et siis kuidas see käib siis, selliste vigastatud kalasid vabastab mingisugust keemilist ühendit. Teised kalad ära tunnevad täpselt ja see keemiline ühend on hästi selline, mis tekitab tugeva reaktsiooniga madala kontsentratsiooni juures, et kaladel naha sees sellised väikesed paunakesed, kus on see aine sees ja kui seda kala vigastada või siis kui röövkala näiteks vigastab seda kala, siis vabaneb ja teised lasevad jalga. Neid alarm, feromoon on ka, on ka putukatel ja see justkui siin oravatele lindudel oli teemaks siis kuulmine, see heli, mõnikord ka selline nähtav signaal, lehvitatakse mingisuguse valge sabaga või midagi sellist siis need näiteks lõhnaained, Ongi olulised signaalidest olukordades, kus, kus lõhn ja haistmine on nagu esmatähtis vee all sul jälle silmadest ja kõrvadest nii palju kasu kui puu otsas ja kalade infovahetus käib väga paljuski näideks lõhnasignaalide abil. Ja putukate puhul samamoodi näiteks paljude ööliblikate puhul toimub suur osa suhtlusest ka näiteks isaste emaste teineteise leidmine lõhna abil. Need liblikate feromoonid liiguvad sadu meetreid ja niimoodi leiavad pimedas metsas nii-öelda 11 ja niimoodi hoiatatakse 11, et tuleb lihtsalt mõelda selle keskkonna kontekstis. Ja lisaks sellele on veel olemas ka niisuguseid juhtumeid, kus siis mõned liigid sõna otseses mõttes valetavad või siis luiskavad, ehk siis teevad, teevad nii-öelda vale häält. Ja neid on päris huvitavad naljakad olukorrad, kus näiteks teadet isenesest pääsukesed teevad sellist häälitsust, justkui oleks mingisugune kiskja või hädaoht lähedal siis kui ta aimab või teab, et tema emane on samal ajal naabrimehega tiiba Ripsutamas selleks et nende paaritumist häirida, aga see on siis ikkagi midagi niisugust, mis muidugi ainult liigisiseselt, eks ole, sellepärast et sellepärast, et hoiatushüüde Neist saavad ju aru ikkagi ainult sama liigi esindajad või ei, kes teab? Ei, ma ei ütleks niimoodi, okei, üldine Kädin, ma saan aru, sellest saavadki kõik teisi, eks ole, ja linnud aru, kui lindudest räägime spetsiifilisemate sellistest häältest, tõenäoliselt see niimoodi on, et, et igal liigil on mingisuguseid spetsiifiliselt signaalid ja helid, mis omandavad tähtsus ainult selle liigisiseselt ja, ja siis on tõesti selline üldine ärevushüüd või ärevus, Kädin, mida mõistavad kõik. Aga tõesti jah, et, et kui sul paariline läheb naabrimehe juurde ja siis samal ajal karjuda, et appi rünnatakse, siis mõtted lähevad ilmselgelt mujale. Ja samasuguseid valesignaale on nii-öelda õhku süütud ka olukorras, kus kus sa kardad, et keegi teine sinu eest näiteks toidu ära, et sa oled leidnud mingisuguse maitsva surnud karkassi kuskil, mida sa tahad rahumeeli närida ja siis tulevad raisakotkad ümberringi järsku kiiresti ligi ja, ja kõik tahavad sinu sealt tee ääres hukka saanud rebasest manti võtta, sisse harjunud, et appi rünnatakse ja siis lasevad jalga, kes võiks raisakotkast rünnata üldse? No ma ei tea, äkki. Tuleb seesamune, koiott või šaakal. Ühesõnaga liikideülene ja liikidevaheline suhtlus on puhuti ikkagi oluliselt keerulisem kui meie oma lihtsameelsuses sellest aru saama. Ja see on üks äärmiselt põnev asi, mida uurida teadlasena. Siin raadio stuudios olid Randver, Kreitzberg ja Madis Aesma järgmisel nädalal saatesarjas puust ja punaseks juba uued teemad, kõike mõnusat puust ja punaseks.
