Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tervist kõigile raadiojaam on raadio kaks on teisipäev seitsmeteistkümnes september 2019 ja eetrisse minemas populaarteaduslik rubriik puust ja punaseks. Sel nädalal räägime kõigest, mis on seotud elusloodusega ja siin stuudios Tartu Ülikooli soolo. Kreitzberg ja Madis Aesma. Tervist randal. Tere, Madis. No kui me eile rääkisime sellest kuidasmoodi käivad välitööd, teadlastel, Põhjamerel ja missuguseid erinevaid paralleele saab Põhjamere ja Läänemere vahel tõmmata ja kuidasmoodi käib nii Läänemerega ka Põhjamerekalade käsi või siis õigemini uim siis täna läheme samuti oma juttudega pisut minevikku, räägime sellest, missuguseid uusi liike ja missuguseid, küsi loodusteaduslikke avastusi. Eestile see lõppev suvi tõi ja üks selliseid huvitavamaid leide, mis suvest pärit on, on tegelikult õige kaugest minevikust, nimelt siis Viti voolu karjäärist leiti üks mammuti hammas. Tõepoolest selline natukene müstiline. Või ootamatu lugu sellepärast, et see mammuti hammas toodi ühe lahke inimese poolt selline Tartu ülikooli loodusmuuseumi fuajeesse valvelauda ja jäeti lihtsalt sinna ilma muude nii-öelda kommentaaride ja, ja lisainfot. Ja, ja nüüd siis mina vaid inimesed muuseumi inimesed taga seda, seda lahket naisterahvas eest kes oli siis selle hamba sinna toonud. Aga siiani on siis teadmata, et minu teada selle stoori selle hambaga on ehedad. Võib olla. Kontakt saavutatud, aga, aga mina ei tea, et mingit uut infot oleks tulnud selle kohta. Vahva on sellel sellepärast, et ma olen seal vikipalu karjääris ise korduvalt ja korduvalt käinud, sealt rattaga läbi sõitnud ja, ja üks huvi isegi liblikateemalist välitööd seal teinud. Nii et selle karjääri selline nii-öelda hingeelu on mulle suht nagu tuttav ja seal nende kruusastel liivastel nõlvadel, ma olen seal omajagu liikunud ja seal isegi mingisugune orienteerumise MM või mingisugused orientiiri rajatised toimuvad seal ja ja ma kujutan ette, kui palju inimesi võib-olla võisid mööda seda hammast Holm olla käinud enne seda, kui sellega üles korjata, sest see näeb välja lihtsalt nagu tavaline siis katkine Telliskivi moodi kärakas. Aga, aga tõepoolest see on uskumatu või äärmiselt tervitatav, et inimene tunneb selles mammuti hamba ära ja üldse see mõte, et vau, et see võiks midagi haruldaste tähtsat olla. Jah, ma ühte vana eesti loodus sirvides sealt jäigi mulle silma, et tegelikult umbes niimoodi need mitte väga rohked mammutihambad, mis Eestist leitud ongi inimeste kätte jõudnud just nimelt siis igasugustel liiva või kruusavõtmistöödel või siis mingisugustel muudel muudel kaevamistel, aga lisaks sellele on siis Eestist leitud veel ka nendest omaaegsetest jääajaaegsetest loomadest karvase ninasarviku luid ja üht koma teist veel, aga neid mammuti jäänuseid või siis luid, mille leiukoht on siis teada, oli siin mõned aastad tagasi eestist pärit umbes 10 või siis või selline selline nagu kindlalt tuvastatud koos asukohaga umbes 10? Muidugi toonane Eesti ei näinud midagi sarnast sellele välja, nagu ta praegusel hetkel on, kui sa ikkagi kaardi peale vaatad, eks ole, sellepärast jääkilp pulatus praktiliselt ikkagi terve Eesti kohale ja mingil perioodil kuni Moskvani välja ja, ja, ja siis, kui taanduma hakkas, siis omandas Eesti, eks olla, sellise topograafilise olemas on, nagu tal enam-vähem praegugi on, kuigi noh, alguses muidugi osa Saaremaast oli vee all ja nii edasi ja nii edasi, aga teiste leidude juurde minnes, mis on siis meil siin nüüd tänapäeva samast ajast pärit, siis on ka mõned uued liigid Eestis tuvastatud siin lõppenud suvel. Ja üks selliseid huvitavamaid neist on siis pärit Uulust, kust leiti siis palvetajaritsikad esimest korda Eestist ja mis selle leiu eriti omapäraseks teeb, on see, et liigi siis määraseks lasteaialaps. Täpselt samuti see palvetajaritsikas jõudis siiasamasse Tartu Ülikooli muuseumisse ja, ja siis see nii-öelda kiri või tekst, mis selle Uulu lasteaia vist õpetaja poolt siis kaasa tuli, oli see, et rühm oli õuealal ja lapsed heisi ja Madis leidsid siis putukamänguväljakult ja õitsele oksa Raol õpetaja jälle näha ja tuli välja, et, et ka seal lasteaias olev Madison suur loodusraamat kasutajafilmide huviline ja teadis kohe, et tegu on palvetajaritsikad, nii et need muuseumi teaduritel ei olnudki vaja eraldi putukat määrama hakata, vaid tehti nende eest juba seal lasteaias ära. Ja tegemist on ikkagi ju sellise olendiga, keda võiks seostada ennekõike kaugete lõunamaadega kuidasmoodi see siia või siis jõuda, ma kujutan ette, et äkki mingisuguses apelsinikastis on midagi taolist. Minu esimene. Ta oli samamoodi, et neid palvetajaritsikad Peetakse ju ka kodus lemmikloomadena akvaariumites, et äkki laskis kuskilt jalga, aga siis võtsin nende samade Tartu Ülikooli muuseumi teatritega ühendust ja, ja nad saatsid mulle selle leiukaardi või noh, õigemini need andmed, baasid on nagu elurikkuse andmebaasid on meil kõigile kättesaadavad ja seal on näha, et Lätist leitud päris mitu palvetajaritsikad ja lähim, mis leiti siin 2019, oli lausa Valmieras. Nii et põhimõtteliselt oli see ainult aja küsimus ja, ja eks see põhjus on selles, et ikka soojemaks läheb meil tasapisi. Ja no muidugi võib tekkida ka see küsimus, et kui need nüüd peaks siia veel rohkem tulema, et mida see võib siis meie ökosüsteemile siin Eestis kaasa tuua, ma ei tea, kuidasmoodi ta võiks siia sobituda või mitte sobitada, kui teda oleks rohkem. No esialgu nad kindlasti on sellised leiud, mis, mis meie kohalikku värki ei sega, aga noh, siin osad kalaliigid, mis on tulnud meile sooja veelsemat kalaliigid, millalgi viiekümnendatel tuli hõbekoger näiteks kes elab meil siin ja paljuneb väga edukalt. See sõltub selle liigi sellest nii-öelda nišist ja eluviisist. Noh, nad on ise levinud siia valdavalt ikkagi ja seega ei saa nüüd võtta kui invasiivseid liike ja, ja ei tohiks öelda, et nad nüüd tulevad ja rikuvad midagi ära vait, vaid pigem on see osa sellest loomulikust protsessist ja bioloogid pigem tunnevad ikkagi head meelt, kui nad avastavad neid uusi liike, sest neid on tulnud siia Eestisse igasuguseid siin šaakali ja igasuguseid liblikaid ja linde, keda varem ei ole Eestist leitud. Jah, vast viimastest liikidest. Kui nüüd mõni välja tuua, mis on tõesti muutunud selliseks nuhtluseks, on ma arvan, tuntumad ehk siis Ossinovski karuputke ja siis vast ka ümarmudil, eks ole, aga nagu ma arvan, võõrliigid, et järgmine võõrliigid, jah, aga, aga ümarmudil ma sain aru, et neid on nüüd jälle kuidagi nagu vähemaks jäämas. Ja vist oli niimoodi seda seal on muidugi selline nagu hüpotees ja et kohalikud ahvenad ja muud meie kalasööjad, suuremad röövkalad õppisid teda sööma. Ja seda on kalurid öelnud ka, et ahvenate kõhud on mudilat täis ja et viimastel aastatel on ahvenasaagid meres äärmiselt head olnud. Et noh siis ei ole ju tegelikult väga hullu. Paarisliigist veel, mis on nüüd siis tuvastatud siit Eestist 21. juulil oli Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi Pärnumaal jalutamas ja tuvastas sealt siis oma terava silmaga lisaks mitmetele erinevatele lindudele ka ühe kraavipervel lennanud uue kiili ja selle kiililiiginimi on siis suur sinikiil. Marko Mägi ise ütleb, et neil Kiilidel on tema meele plaan meile kanda kinnitada, sellepärast et see ei olnud siis mitte sugugi üksik isend. Ja, ja see üks kiil, mis tõesti on oma nime vääriline, sellepärast et vähemalt isane suur sinikiil on tõepoolest suur ja äärmiselt sinine. Nii et tasub seal Pärnumaa kandis, siis mis oli tali küla lähistel silmad lahti hoida, et kui nad seal tõesti kanda kinnitavad, siis võib ilusaid kiile pildistada ka teiste inimeste poolt. Ja, ja noh, võib ju mõelda, et mis seal siis ikka on kiilon, kiil, aga tegelikult on meil Eestis kiililiike lausa nüüd koos selle suure siniKiiliga tervelt 62 ja taaskord ka selle uudise puhul on siis välja toodud põhjus ilmselt miks neid uusi kiililiiki meile siia tuleb, seisneb kliima soojenemisest, sellepärast et lõunapoolsetest aladelt tuleb uusi putukaliike helistada. Juurde, ja liblikate ka samamoodi, et masin olin osaline suures Üle-Eestilises liblikate kaardistamisest, käisin välitöödel siin paar aastat tagasi, õigemini kahel järjestikusel suvel ja, ja leiti ka siis mitmeid huvitavaid ilusaid värvilisi liike, keda varem oli vähe esinenud, siis on lõuna poolt oma nii-öelda oreooli laiendades tulnud meile meile veel. Ja üks päris värske uue liigi tuvastus siis ka linnuvaatleja portaal kirjutab sellest, et 14. septembril ehk siis alles mõni päev tagasi eelmise nädalavahetusel vaadeldi, pildistati Läänemaal Põõsaspea neemel sellist lindu nagu siberi tõmmuvaeras novelli pealt, sellisele treenimata pilgule, mis mul kahtlemata on, näeb ta välja midagi ütleme siis pardi ja võib-olla värvuselt ka haraka vahepealset, aga jah, kui nüüd siis kinnitatakse, et see siberi tõmmuvaeras, kes siis väga harva Ida-Siberist siiakanti jõuab ka kinnitatakse, et see tõesti tema oli, siis tegemist on Eesti linnuliikide nimestikus 391. liigiga. Ja mitte lõuna või põhja poolt, ma arvan, sest ta siberi tõmmuvaeras, kes satub siia harva et see on huvitav, et osad tulevad ühelt poolt teiselt poolt põhjustada. Nemad aga kohale jõutakse ja kuulad raadio kahte. See on puust ja punaseks stuudio sander Kreitzberg ning Madis Aesma. Järgmine episood sel nädalal loodusteaduste teemal eetris juba homme. Puust ja punaseks.
