Rehilaade reispass teejuhiks on Ivo Tšetõrkiniga. Tere päevast head ja kallid raadiokuulajad. Aitäh teile, kui olete end seadnud kuulama rännusaadet reispass leiab see aset siis raadio ees metsas jalutades, läbid, lappide automakist või veel kolm neljandast infokandjast. MINA, OLEN nimatused, Berkin ja alustan tänast saadet väikese vabandusega. Eelmisel nädala saates, kui rääkisime Pattagooniast, läks meil lõpulaul väikese tehnilise lapsuse tõttu peale nii-öelda poole sõna pealt. Enne kui jõudsime teid viisakalt tänada, head aega öelda ning ka saatekülaline, keriti Tiirik mainida, et toosama lõpulugu ei olnud mitte lihtsalt mingi suvaline tiks vaid tema Tšiilis kohatud sõbra ja muusiku enda loodud muusikapala. Ühesõnaga juhtub ikka. Aga tänasest tänab pöörame oma mõtte- ja pilgu kaugele-kaugele lõunasse. Ja minu tänane saatepartner on zooloog Joosep Sarapuu. Joosep käis siin stuudios peaaegu päevapealt täpselt aasta tagasi, 23. septembril 2018 tegime temaga saadet prantsuse Coyanost ning eelkõige sealsest džunglist, kus Joosep on elanud, töötanud ning kuhu ta täna ka reise korraldab. Suvel aga käis Joosep oma zooloogia magistriõpe õpingutega sellises kohas, nagu seda on Madagaskari saar Aafrika kaguosas India ookeanis. Kes meist siis ei oleks näinud loodussaateid või multifilme sealsest mitmekesisest ja ainulaadsest loomariigist ning ma usun, et ühe noore zooloogia jaoks võite saar olla Losama tõotatud maa, kuis Annikovi maalis Annikovi aks. Tere, Joosep. Tere, Ivo. Tere. Kuulajaid nagu kombeks saanud. Sina kui, kui Zooloogia ja nüüd reisikorraldaja on sul kindlasti mind võimalik viia mõttes ühte hetke Madagaskaril kirjeldada siis kuulajale seda, mida, mida, mida me võiksime, milliseid helisid. Me võiksime kuulda, kui soojana ennast tunda, mis meil seljas on ja kas päike kõrvetab või hoopis kuu paistab. Tere alustan siis kohe, mitte loodusest, seal mitte oma oma lemmikpaigast vihmametsast, vaid vaid windeid õhtusesse randa, ookeani ääres, India ookeani ääres, kus kostuvad lained ja, ja lõkke pragin, taevas paistavad koodi tähed, inimesed grillivad ning ning me oleme umbes 20 viiekesi ümber. Ja, ja siis saadetakse minu kätte kitarr küll häälest ära, aga see vist ei olegi oluline ja, ja ma hakkan mängima ühte lihtsalt ühte suvalist rege pilti. Jaa, jaa, esimese kolme löögiga inimesed hakkavad hülgama ja, ja, ja, ja üritavad kõiki neid sõnu kaasa laulda, mis ma siin eesti keeles neile ütlen, tantsivad ja, ja see oli väga-väga niisugune mõnus tunne ja, ja siis mingisugune minuti aja pärast tuli üks poiss ka oma Chambega sinna minuga kaasa mängima ja ja see hetke tõesti väga hästi mulle meelde ja loodan, et loodan, et neile jäi see minu laul meelde ja need sõnad ja tantsivad samamoodi seal hommikuni. Aga on mul õigus, kui ma ütlen, et Madagaskaril viis sind ikkagi eelkõige selle saare unikaalne loodus. Ja just nimelt, et et jah, sealne loodus on mind seda saart siis nii-öelda armastama pannud, et et kõik, need huvitavad müstilised uskumatult ilusad olendid, kes seal metsades ja, ja, ja meredes elavad, et see on see, miks ma tahtsin sinna kindlasti minna. Et 90 protsenti selle saare nii-öelda asustavates olenditest on ainult, et leida seal saarel ja, ja, ja see mitmekesisus on täiesti meeletu ja eriti just nii-öelda Reptiilide madude ka miljonite Kekkode mitmekesisus, mis, mis mulle eriti südamelähedased on ja samuti ka siis nii-öelda võib-olla maailma maailmale tuntud hästi Onleemburit, et kes, kes elavad ainult seal saarel. Ja need, kes need, kes on näinud, raske reses ikoonilist multifilmi jätnud Leemureid on seal ühed ühed võtmetegelased, ütleme nii, aga, aga võtame hakkamegi siis otsast peale. Et mismoodi siis Madagaskaril on võimalik neid ökosüsteeme nüüd erinevaid ökosüsteeme siis tunnetada või need loomi nagu näha, et ta tavaliselt alati ju sinuga, sa oled muga ühel nõul, et Amazonases ka ju ei, ei ole see loomaaed, et umbes lähed terves nurgas, bordan seal koha ees, et need lõvi ja kaelkirjakut ja keda veel seal Madagaskaril, keda vist seal üldse polegi. LÕVI seriaali reforitest ei ole salev ainult filmis. Aga et mismoodi siis mismoodi neid tegelasi seal siis kohata on, neid on neid üldse võimalus kohata metsikut. Ja on võimalik, kohati küll metsikult nagu Leemureid väga metsikult ei ole võimalik kohati suuri loomi, aga, aga väiksed väiksemalt Kekkod ja ka miljonid on sul, on sul nagu siis ka olemas tagaaias ja ja igal pool köögist banaanivaagnad, näiteks. Et Madagaskar on hästi selline ka mitmekesine, võiks öelda, et kui keskmaal on siis nii-öelda see kõrgplatool, mis on siis kus asub pealinn Antona Riivo, mida kutsutakse taanakse, et see on kuskil siis üle 1000 meetri kõrgel samamoodi seal idarannikul, siis on niuksed vihmametsaalad, mis meil ei ole maha raiutud ja, ja siis nii-öelda lääne poole jäävad kuivad metsad, kus on hoopis teised liigid ja mida, kus kasvab siis näiteks neid ahvileivapuid, mida kõik ilmselt kuidagi näinud on. Ja kindlasti on siis ka nii, et need toredad paradiisisaared seal ümber ümberrannik olemas. Enamus loodusest on muidugi kahjuks ainult rahvusparkides, kuna ülejäänud maa on nii-öelda püüaks tühjaks raiutud ja põldudeks tehtud. Et see on muidugi natukene nukker, et nagu vabas looduses nii suuri loomi näed, pigem sa pead ikkagi minema selle jaoks sinna rahvusparkidesse ja, ja, ja kohata. Kes su, kes ju kõige suuremad sõbrad seal seal saarel siis olid loomariigist või kes sinule kui sooloogile, siis kõige rohkem nagu ma ei tea, huvi pakkusid, tähelepanu tõmbasid ja seal silma särama panid. Minul panid eelkõige alguses silma särama kindlasti igasuguseid Kekkod ja ka meile neid, keda seal mitmeid kümneid erinevaid liike. Ja, ja alustuseks võib-olla siis mainiks Madagaskari päevagi asi, kes on siis nagunii ererohelised ja igasuguste siniste oranžide ja, ja pruunide täppidega, et neid võib näha tõesti hästi igal pool. Et nägin oma panga laskuma, ööbisin samuti sildade peal päikest võtmas ja puude peal metsa vahel nii-öelda tiirutamas ja mis oli väga kreisivaatepilt oli siis teisedki Ecotki, keda inglise keeles kutsutakse lifthil Kekkodeks, eks nagu lehesaba Kekkot, kes kes on, võiks öelda maskeerumise täiesti tippklassi ja geniaalsus. Et Nad võtavad mina nende keha põhimõtteliselt näeb täpselt välja nagu sihuke kuivanud puuleht ja, ja isegi nende nii-öelda kehapind ei ole nagu sirge, vaid on erinevate narmastega, et nad ühilduksid paremini selle selle puutüvega, kus nad peal on, või, või maha kukkunud lehega. Et õnnestus näha siis kahte või kolme erinevat seda Kekkot ja, ja õnneks suutsin ühenenud ise leida, et ei olnud vaja selleks giidi abi, et algaja algaja inimene, kes ei tea, kuidas nad välja võivad näha ja kust neid leida võib, on, on neid päris raske leida ja isegi siis, kui öeldakse, et näiteks, et need vaated siin puutüve peal on üks Kekko, siis, siis läheb oma võib-olla paar minutit aega, enne kui sa selle Kekko sealt nii-öelda avastada suudad ja teised kindlasti nii-öelda mitmekesised ja ilusad ja ägedad liigid on minu jaoks ka meelionid. Keda siis oli siis nii-öelda hästi pisikestest umbes mina nägin, kõige väiksem oli umbes kolm sentimeetrit kuni kuni selliste suurtega meenerite, kes võisid isegi koos sabaga olla kuni 70 80 sentimeetrit mis sinna vahele jäävad, et millised nii-öelda sabad neil on, millised värvid nad on, seal on sellised ka meil on näiteks nagu ninasarvik on meile kui eesti keelde otse tõlkida, ehk siis nagu on ühe sarvega on kahe sarvega on keerdus sarvega ja on lihtsalt hästi väikse sarvega ja lameda sarvega terava sarvega ja ja, ja mis, mis kõike seal veel ette ei tule. Tasapisi väiksematest loomadest suuremaks, et kuidagi ikkagi proovin sinna vingerdada kogu aeg nende Leimurite juurde. Et. Mina üritasin ka lingele Leimorite juurde. Et kuidas neid, kuidas neid näeb, et ma tegelikult peangi ausalt sulle ütlema, ma vaatasin hiljutises ETV kanalilt sellist reisisaadet nagu Saimon riiviga ümber India ookeani ja noh, minu meelest on see täiesti vaimustav tüüp, sest ta näitab alati ka sellist sellist nagu elu pahupoolt Madagaskaril selgus hangijat kogu saar on kenasti nagu puudest paljaks raiutud ja kõik need nunnud Leemorid elavad tegelikult ühes väikeses tibatillukeses reservaadis, kus suured loodusfilmimehed siis hoolega vaeva näevad pungalodja vetsud ja muu olme, mille vahel need loomakesed ringi siblivad. Kuidagi siis nagu oma kaamera eest välja kadreerida, et on see sinu hinnangul ka nii või on sellel saarel ja nendel loomadel ikkagi veel lootust, nagu metsikule elule on olnud, nendes reservaatides on need piisavalt suured, et tunda seal nagu metsikust. Reservid ise on, põhimõtteliselt võiks olla küll head elu, nendele piisavalt suured, aga, aga mingis osas on sul täiesti õigus, sest et leemuritel põhimõtteliselt niimoodi, et sa lähed rahvusparki, rahvuspargil on muidugi siuksed, turvakontrollid ja nii edasi, et sa siis ilma sisse ei läheks ja siis sa pead kindlasti võtma ka giidi, kes on kohustuslik. Ja siis sa lähed selle giidi järgi. Ta otsib, giidid on üle metsa laiali, kes otsivad neid Leemureid inimestele ja siis, kui neid leitakse, siis seal tõesti on umbes 20 25 inimest, kes siis kõik seda ühte või kahte Leemurit vaatavad ja oma suurte ja väiksemate objektiividega. Nii et nagu sa ei tunne ennast võib-olla nii-öelda üks-ühele selle loomaga nagu samas laines, et et seal kuuled enamasti ja fotoka klõpsa ja, ja selliseid asju, aga mis oli väga huvitav oli siis need tegelikult Leemorid inimesi üldse ei karda, ehk siis sa võiksid olla endal reaalselt viie meetri kaugusel, ta võis seal rahulikult seal pambud siia ja, ja midagi ta nagu üldse ei põgenenud. Kui ma olen siin muudes džunglites ja ökosüsteemides ringi käinud erinevates riikides, siis tavaliselt need nii-öelda primaadid ikkagi üritavad sinu eest põgeneda ja ära joosta, aga seal seda ma ei näinud. Aga õnneks mul õnnestus oma seal nii-öelda rahvuspargi Richers tsentris ööbisin, siis olid seal kohalikud teadlased, kes siis käisid iga päev neid Leemorid vaatamas ja ootamas ja ma rääkisin paar päeva, kas siis mõne teadlasega kaasa, et aitasin neil nii-öelda neid Leemorid vaadata ja, ja see oli neid täiesti unustamatu kogemuse. Noh alguses me küll otsisime paar tundi neid Leemoreid. Üks päev käisin otsimas siis greider Bamboolimorit ehk siis lihtebam bambus, Leemureid leidsime üles kella 10-ks siis bambus, Lemon otsustas minna magama, esimene istusime neli tundi all, vaatasime, kuidas ta, kuidas ta magab ja pärast üles tõusis, siis siis ta tuli meil hästi lähedale, nii et sa põhimõtteliselt meetri kauguselt ma sain vaadata, kuidas ta seal puu peal istub, bambuse peal istub ja, ja bambus närib ja, ja see oli niisugune vahetu kogemus, on nagu palju enamus inimesi, kõik tahavad minna nii-öelda hommikul just neid lendureid vaatama, aga, aga pärastlõunal on hoopis sihuke rahulikum seal ja vahet vahetum, kogemus. Kas seda ohtu ei ole sinu kui loodusteadlane oskab kindlasti öelda, et need leemuritel, et neid nii lähedalt on võimalik vaadata, et on lihtsalt nii-öelda mingite paraanidega sisse söödetud turistide jaoks. Aga ma, ma tõesti usun, et see ei ole niimoodi. Sest et rääkides enda selle tead teaduskeskuse juhatajaga, kes on patriidse Vrait ja põhimõtteliselt kes on siis ühe Leemor liigi asutaja ja praegune terve Madagaskari nii-öelda looduskaitse on, on nii-öelda tema õlule, et ma usun, et ta teeb kõik, et, et pleemurit säiliks nii nagu nad on, et just need Eeemmurigaa, keda me kahte tükki jälgisime, seal siis selles rahvuspargis Ranomophana rahvuspargis on neid praegu ainult järel kaks tükki, üks on isa ja teine on tütar ja, ja ühest teisest rahvuspargist kaduvast rahvuspargist, siis on siis püütud kinni mõned teised isendid ja selleks me jälgisimegi neid, et nii-öelda neid teised isendid saaksid asutatud sinna ümber ja nad saaksid nii-öelda selle toimiva populatsiooni, et et saaks, nagu oleksid need Pamusleymori jätkusuutlikud, et praegu mõnes mõnes rahvuspargis on seis natuke nuttes, on meil mõnus parem. Sõnade jääks ainult sõnadeks, siis. Välja otsinud ühe helisalvestise kus siis le muret on oma naturaalses keskkonnas ja häält teevad, et äkki äkki nüüd oleks oleks veidi aega seda kuulata, ennast ette kujutada sellesse keskkonda, sinna parki? Oskad ehk mingisuguse mõtte veel sellele Heile kaasanud, mida me üldse kuuleme seal? Ja see, ma alguses isegi ei teadnud, et sellist heli on võimalik seal kuulata. Sele mur, keda me nüüd kuulama hakkame, oli teises rahvuspargis andaaži rahvuspargis ja see heli on siis tekitatud praeguse elava maailma kõige suurema Leemuri ehk Indri poolt. Kunagi kunagi elas Madagaskaril Leemureid, kes on gorilla suurused aga, aga praegune, kõige suurem elaval sindri ja ta on umbes meetri pikkune, ta ei ole väga suur. Ja tema on siis ainukene, kes suudab sellist nii-öelda häält teha, et ülejäänud ülejäänud Leemurid teevad siukest pigem siukseid, hiire ja piiksumis hääli. Aga see nii-öelda see intri koormis igal hommikul seal rahvuspargis nii-öelda laulma hakkas. Et see oli päris äratav ja võimas hellini, et kohe saate ise kuulata. Ja kallis raadio kahe kuulaja laulu asemel kuulsite siis laulmas ikkagi Leemoraid, Indreida, Jerzy, Joosep. Ja Ingrid, et minu jaoks see võib olla nii-öelda maailma jaoks ka, et äkki mõni inimene on kuulnud siis nii-öelda neid vaala helisid küürvaalade oma näiteks, et kõlas sarnaselt võib-olla, ja, ja on ka põhjust, sellepärast et sest et ise oli ka võimalus näha, samal ajal nii-öelda, kui ma seal olin, siis ka küürvaalu, kes tulid siis üleval, mine Alt Antarktikast ülesse soojemasse vetesse paarituma ja ükskord paadiga sõitmas käisime, siis me jälitasime umbes kuue või seitsmepealist isaste küürvaalade gruppi, kes siis üritas demonstreerida enda enda oskusi ja võimeid lüües hästi suurte nende Loibadega vastu vett või siis või siis oma saba veest välja keerutades ja, ja oma nägu teistele näidatakse ja siis tagasi tulles rannikul uuesti panime ka mikrofoni vee alla ja siis tõesti see heli, mida küürvaalad siis tekitasid, see on väga sarnane sellele Indri häälele, aga ütleks, et vee peal või oli seda palju mõnusam kuulata seal vihmametsas, kui, kui seal mikrofonist nii-öelda veel Küürvaalad on ühed suuremad vaadadest on mul õigus või no selles mõttes, et nad ei ole nagu nad mingitel finisuurused, pilootvaalad. Olen ikka umbes kaheksa, 18 kuni 20 meetrit võivad olla. Et nii-öelda ladina keeles mingi megaptera, mis tähendab siis hästi suurt kätt võiks olla ja siis loivad on kombes ja paar meetrit ikkagi pikad ja mõnus plärtsatust tuleb sealt välja, kui nad vastavad. Ütlevad äge. Kas on meil Madagaskaril, loodusest, loomadest saunast veel midagi olulist, praegu rääkimata, või läheme vaikselt edasi, räägime inimestest. Ma ei tea riigis tervikuna saarest. Ma arvan, et, et leemuritel meelionide Kekkod on mainitud nii, et võib nagu edasi minna, muidugi loodusest võiks rääkida veel ja veel, aga aga huvitavat on seal saarel kindlasti veel vaadata ja näha ja kuulda. No vot selle kohta kohe küsingi, et Madagaskar Aafrika olen mina aru saanud ka, et ta on seal nagu materiaalses mõttes neil liiga hästi ei lähe seal. Mina olen, ilmselt ei ole vaesemas riigis käinud, kui see, kui sa, Madagaskar seal oli, et et hästi palju linnades külades oli näha siukest mustust, räpasus haisu ja, ja inimesed kõik elasid selle sees, et siis neli vahepeal ei olnud jalatseid, nende riided olid aukus ja, ja mustad kuigi kuivatasid, pesid omavahel riideid, aga ikkagi olid neil niuksed, must ja räpane. Jaa, jaa. Need, turuplatsid või need turuurg hakkad või võiks isegi öelda, kus sa lähed kükitama, et sisse saada, siis solgivesi jookseb sealt alt läbi kõik, kõik üle ei kirjutaks sinna maha ja samas seal vahel nii-öelda jooksevad ringi, kanad, sead ja, ja pardid, keda siis sa võid näha nii-öelda surnuna konksude otsas rippumas sedasama kõrval ja, ja siis mingisugune tüüp seal kõrval seal betoonkoti või oma rolleri parandust. Et see kõik oli päris sihuke valge inimese jaoks võib-olla natukene kohutav vaatepilt, aga noh, mis siis ikka, nad elavad ja, ja nii nad üritavad kuidagi hakkama saada. Ja see hakkama saamine on seal jah, üpriski nagu keeruline, et et nägin päris kasest hõõg vastavaid, aga nagu siukseid asju küll, mida ise nagu väga teha ei tahaks, ehk siis näiteks, tee ääres oli näha inimesed, kus, kus raiusid käsitsi nii-öelda kiviplokkidest killustikku, et hommikust õhtuni seal istusid ja, ja tagusid haamritega. Samamoodi siis nii-öelda väiksed lapsed sõitsid selliseid suure maantee ääres, sest et maanteed on päris halvad, seal olid augud ja viskasid sinna aukudesse liiva. Kui, kui nii-öelda auto lähenen, sirutasin siis nii-öelda auto möödudes käe välja, et keegi neile nii-öelda selle augu parandamise eest nii-öelda väikse kopika viskaks või midagi sellist. Ja neid müümisi oli ka igasuguseid, mis, mis mulle siis nii-öelda kokku üritati. Müüjat mäletan, kui me pealinnas olime teise sõbraga, kelle ma sealt siis leidsin, kes oli kanadalane, siis me olime autos ja siis kõigepealt Forial, esimene inimene tuleb müüma sulle vetsu pumpi ehk siis nagu valgele turistile, et nagu mida me sellega teeksime siis mingi minut aega seisis seal ja ütles, et jah, et kas te tahate, et jube hea ja siis hakkas juba näitama mingisuguseid ägedamaid teid, kuidas sellega nüüd pumbata või midagi sellist, aga siis ta mingeid kostuslik ära minna siis tuli järgmine tükis, mis hakkas purkides Escupysimimine ta, need kõige väiksemad populaarsemad akvaariumikalad, et et jah, ma ei, ma küll ei tea, mis või kas tõesti mõned inimesed on neilt ostnud neid nii-öelda turistid, aga, aga meist nad sinna nagu jäid ja ja igal pool ka nagu mujal. Kõik pakuvad seal igasuguseid teenuseid ja kaelakette selliseid asju, et kuidagi endal hing sees hoida. On seal palju inimesi, kui sa ütleme, liigud mööda Madagaskari ringi, kas, kas on seal nii, et igal sammul on sul rahvast ja keegi müüb ja keegi grillib seda kana või on või on seal ikkagi seal nagu avarust ja siis sa jõuad kuskile külla ja seal on kõik see toimub. No enamus suurem elu toimub ikka külades, aga, aga nii-öelda sellel nii-öelda külades ja linnades ja, aga samas linnadevahelistel teedel on ka ikkagi ikkagi näha mingisuguseid asutust ja inimesed lihtsalt ma ei tea. Vahepeal tundus, et lihtsalt täiesti ei kusagil müüvad seal kas kivisid või või, või mitte selles mõttes müüvad seal sütt, mida nad on siis nii-öelda põletanud või siis mingisuguseid väikseid puupulki, et et inimesed saaksid lõket teha. Et see nagu linnades on kindlasti suurem osa ja, ja palju rohkem võimalusi, aga, aga see nii-öelda kauplemine ei lõpe linna piirist täitsa ära, et, et see jätkub ikka edasi ka. Mis keelt räägitakse? Seal räägitakse mala kassikeeld ja Madagaskar inimesi, neid kutsutakse, kutsutaksegi mala kassideks ja enne vist Madagaskaril oli selle nii-öelda riigi inimene üldsegi mala kassi nii-öelda vabariik. Jumala kassid on siis inimesed, kes, Kui ma viimane öö kautšerfisin ühe ühe prantslase juures, kes oli abielus, siis nii-öelda male kassi naisega, siis ta ütles meile, et, et põhimõtteliselt, kui sa ütled mulle, kas inimesel on Aafrikale andis ta võib solvuda, aga tegelikult, et nad on siis kuidagi iseasi teede- ja, ja aafriklaste nagu segu, et et üks sõber ka, kes mul seal nii-öelda tekkis ameeriklane temaatiliselt, et minu arust seal pealinnas kõik näevad välja nagu Filipiinid. Mina seda nagu väga ei tundnud, aga, aga kindlasti nad ei olnud nagu traditsioonilised aafriklased, aga samuti ja nii-öelda päris asiaadi tekstis ta, eks ta kuidagi seal segunenud on täitsa niimoodi nii ja naapidi, aga seal ringi liigud. Kuidas ma nüüd proovin ennast panna sinna asemele ja jõuda sinna külla või sinna, noh, ma saan aru, ühel hetkel ma näen seal kuskil mere ääres kitarri, järgmisel hetkel oled sa võiksid pealinnas ja tüübid on seal nagu vetsupump. Ümber proovin, nagu ma ütlesin, et kuskil on mingisuguse keskmise, et kuidas sulle tundub, et Aafrika puhul on alati. Ma ei tea, kas nüüd kõigil, aga minul siis natukene, kes ma ei ole seal käinud, välja arvatud siis mandrid põhjaosas mokaotsast paar hetke. Et et kas sa tunned, et sa pead olema nüüd võrreldes, ma ei tea siis sinu koduse prantsuse kojanaga või muude kohtadega, kas sa oled käinud, et kas tunned, et sa pead nagu natukene liikuma nagu niimoodi silmad selja taga, põlved kergelt nõgusa teed, sa pead nagu olema nagu sellises kaitseasendis, et sul, inimesed kogu aeg tulevad, proovivad sulle midagi müüa, valge mees on kogu aeg on parv ümber või et sa oled seal nagu täitsa chill ja, ja, ja, ja siin nagu et sa ei pea nagu kogu aeg siis tegelema enda mingi, ma ei tea, siis eksistentsi õigustamisega. Ei no üldiselt tegelikult ei ole hullu, et kui sa, kui sa päeval tänaval ringi käid, et keegi sulle kraesse väga ei karga, eriti kui sul nagu, kui sa lihtsalt jalutad, et pigem pigem seal oli suhteliselt minu jaoks oli suhteliselt turvaline ringi käia, et ei olnud väga hullu, et, et kui, kui ma Lõuna-Aafrika vabariigis olin, siis seal oli natukene nii-öelda see, ma tundsin, et oli see hullem seisukoht, aga võib-olla seal ainult juttudes. Aga noh, üks asi, kui inimesed sulle ümber tulevad, kui sa hüppasid näiteks tuktuki pealt maha oma suurte seljakottidega või tulid bussi bussijaamas maha, siis, siis oli tõesti umbes 10 15, et inimest oli seal ümber ja, ja tahtsid sind oma bussi või, või, või tuktuki või Riccia peale meelitada või takso peale, et et see oli see moment, kus tõesti kaduge minema, et no ei viitsi teiega tegeleda, et ma saan ise hakkama, et kui mul on neid asju vaja, siis ma leian ise ülesse, mis teed sellisele? Seal siis, kuidas see nagu konkreetselt käituvad nagu õpet sealt maha sul on see parv ümber, mis sa teed, sest nagu tummad vaidlesite kivina pähe tormanud endast läbi või, või ma ei tea? No ma alguses üritasin öelda, ei, ei, mõned said aru, aga, aga mõned ei saanud aru, nii et kui ma ükskord liikusin ringi, siis mina tulin pealinnast ühtseid suuruselt teise linna, siis mingid tüübid, tulin seal bussi pealt maha ja ma ütlesin, ma olin ühe tüübiga kokku lepitud, et ma tema juures kautšerfisin. Ja siis tõesti kaks tüüpi, lihtsalt ootasin 45 minutit minu järgi, kui ma selle tüübi kätte saan. Et need, ma ei tea, kas neil nii-öelda siis arvasid, et kas minupealseks nii head tulu, et nad olid nõus 145 minutit siis ootama. Aga, ja lõpuks ma ikkagi ei läinud nende peale, sest mul sõber tuli järgi ja nii edasi. Et põhimõtteliselt ma lihtsalt üritan öelda, ei kivinäo pähe teha ja kuskile nii-öelda vaiksemasse kohta liikuda, kus ma kurson järgi mõelda ja vaadata, mis, mis toimub. Oleme Joosep, jõudnud sinuga saatega poole peale, sa oled kaasa toonud välja valinud ka kaks kohalikku muusikapala, äkki nüüd on aeg ühte neist kuulata, kui ma juba kohalikest inimestest räägime. Sa ütlesid, et üks on selline armastuslaul ja teine on selline peo laul. Kumba võiksime praegu ajevimates panna? Ma arvan, et paneks selle nähe armastus armastusepoolsema laulul, kuigi see on nagu sihukse rütmi rütmirütm on natuke nagu natukene siuke peo oma, et seda, see oli üks populaarsemaid laule, mida me siis kuulsin, et et ükskord isegi isegi läksime vihmavarju, poodi väikses nurgapoodi ja siis toodi kõlar välja lastelaulu ja siis me natuke seal tegime paar tantsuliigutust ka ja ka üldiselt, kui me räägime omale kastidesse laulmisest, siis siis laulmine on seal seal üleval populaarne, sõidad liinibussiga, jalutad tänaval või teed mida iganes, kuuled ikka kuskilt kolm kolm erinevat laulu laulmas nelja erineva isiku poolt või siis nagu bussis pikemal teekonnal samamoodi inimesed ainult laulavad ja, ja kui mul nii-öelda kohalikud inimesed ütlesid ka vise, prantslane, kelle juures ma viimane oli, nii et, et tema naine ka siis kogu aeg nii-öelda laulab, kui ta midagi teeb, kas siis teeb süüa või koristab või on lihtsalt arvutis, et see laulmine on hästi populaarne. Aga enamus nii-öelda male kassilaule on pigem siuksed melanhoolselt rahulikud ja pigem siuksed natukene kurvapoolsed armastuslaulud. Et kui me seal saate alguses mainitud lõkke ääres olime, siis kohalikud ikkagi mängisid ka muusikat, mitte ei olnud ainult mina, see, see, see mees, kes seal muusikat tegi, et pigem olid siuksed melanhoolselt kurvema, poolseid ja ka. Aga ma ei tea, ju see nii on ja, ja, ja nurin neile meeldib see ja, ja see on nagu populaarne ja, ja võidutseb seal ilusti. Kumb nendest lugudest nüüd see siis tiigi Emms ei või, või, või, või see teine Smaaven Maphana. Ei, see esimene Aminio futiniaani, et see siis tähendabki nii-öelda mala kassikeeles, et sulle. Jaa, kallis raadio, kahe kuulaja me rändame koos zooloog Joosep Sarapuuga Madagaskari saarel ja kui ma muidu ikka alati ütlen, et et see ei ole, et Facebook ei ole see saade, kus me hakkame rääkima arvudest ja kui suur saar on ja kui palju seal inimesi elab, siis mind lihtsalt hakkas ikkagi huvitama ja ma vaatasin, et see pealinn võime siin rääkisime selle järgi, et see pealinn selle nimi on sõitsitana jah, mõtlesin. Põhimõtteliselt jah, ametlik nimi on Antana Rivoga lihtsamas keeles, Montanas ei viitsi nii pikalt öelda. Antanala Riivo ja seda on raske välja hääldada, et seal elab umbes poolteist miljonit inimest ja Madagaskaril tervikuna 25 miljonit inimest. Ja suur on seal saar siis pool miljonit ruutkilomeetrit. Okei, see number ei ütle mulle nagu väga palju. Et sa ütlesid, see saar on suur, no kui ma nüüd tahan sinna minna ja tahan sellest saarest mingit ettekujutust omada, kui suured need vahemaad on ja kuidas neid läbitakse. Tõesti, Madagaskar on meeletult suur ja, ja, ja, ja liikumine ei ole just kõige lihtsam, võiks öelda, liikumiseks on erinevaid viise, põhimõtteliselt sul on valida, kas rendiauto koos autojuhiga bussi, mis on erinevas erinevas võimaluses või siis lennuk, mina kasutasin enamasti siis nii-öelda liinibussi teenuseid. Aga neid on ka igasuguseid, et on olemas need täksi plussid, mis on siis need kõige odavamad ja seal, kus pakitakse sul 10 inimest rohkem sisse koos kanade ja partidega ja, ja siis on siuksed mugavamalt bussi nagu siuksed mikrobussis, kus sul on ikkagi oma koht olemas ja ja natuke ruumiga jalgu sirutada. Siis teine võimalus on siis lennuk, mida ma ise ei kasutanud, sest et noh, üks ots, umbes seal lendamiseks, maksab umbes 250 eurot ja eer Madagaskar ei ole just kõige usaldusväärsemaid lennud, jäävad hiljaks, jäävad üldse ära, nii et nii et sa kunagi ei tea, et, et ma pigem otsustasin minna bussiga ja olla teel vähemalt kuskilgi kui, kui lihtsalt lennujaamas oodata. Aga aga, ja see suurus ja need vahemaad on, on hästi pikad, et kindlasti peaks nagu vaatama ennet, kuhu tõesti minna tahad ja kuhu mis siin nagu huvitav, et siis põhimõtteliselt noh, päeva teekond enamasti on, on nii-öelda ägedamasse kohtadesse kindlasti ehk siis ja et teed on seal suhteliselt siukseid, halvad auklikud ja nii-öelda seal üleval mägedes, kui sa pealinnast nagu minema hakkad, siis on hästi kurvilised ja ja sa võid vaadata küll, et ühed on 300 kilomeetrit sinna, et mis mis see ära ei ole, noh, neli-viis tundi läheb, aga, aga lõpus võib sellest kujuneda 14 tunnine teekond ja kõige ekstreemsem kogemus vist oli see, kui ma sõitsime mööda rannikut 80 kilomeetrist teed ja me sõitsime seda bussiga neli tundi ja, ja vahepeal põhimõtteliselt oligi, et sa sõitsid tee kõrvalt. Jaa jaa, sest et tee oli lihtsalt nagu meeter allpool seda nii-öelda teed, mis kunagi ehitati ja, ja kõige hullem oli see, et sa teadsid, et sa pead seda täpselt sama teed tagasi ka sõitma, et see oli, see oli päris hull ja noh, ja selle ma jõudsingi umbes Sist kaugemale jõudsingi umbes 400 kilomeetri kaugusele pealinnast, et, et iga ümberistumine toimub pealinnas ja, ja päevateekond ühele poole või teisele poole kogu aeg läks, et, et pigem ma ei hakanud oma nii-öelda seda väärtuslikku aega kulutama selle jaoks, et lihtsalt, et sõita seda asja ära näha vaid, vaid üritasin olla koha mingisuguse koha peal natukene kauem ja vaadata, mis seal ringi on mittet olla teel ja bussis. Muidugi need vaated bussis on vahepeal päris ilusad, et et need orud ja mäed ja need väiksed külad missuguselt, tee servalt paistavad, on, on päris lahedad. Kas sellistes sellistes külades, mida läbivad siis olematut teed ja, ja kuhu viivad olematud bussid, et kas seal hakkab silma, palju välismaalasi on, on, need on need ümberistumised, on, need on seal bussides palju selliseid sinu, tavaliselt ma seljakotirändajaid loodushuvilisi. Pigem seal sihukestest postidest, ma tundsin ennast ikkagi natukene teistsugusena, et enamus ilmselt nii-öelda need turistid, kes sinna tulevad, nemad keskenduvad pigem ainult sihukestel rahvusparkidele või siis ilusatele paradiisisaartele ja enamasti rendivad siis kas auto nii-öelda autojuhiga või, või lendavad, eks nendes bussides, no ma nägin paari valget inimest ka, aga enamus olid ikkagi kohalikud nii-öelda natukene natukene rikkama inimesed, kes siis said endale seda bussisõitu lubada. Ja, aga noh, need kohe üks kord ja siis seitse sellisele hästi kohalikku, nii-öelda bussiga, mis oli siis kõige odavam ja, ja seal need inimesed siis põhimõtteliselt kõik kõigile on see nagu lubatud ja kõik suudavad seda kasutada. Aga jah, see, see oli kindlasti hea kogemus, aga võib-olla mitte kõige mugavam kogemus või nagu. Okei, kuule, aga tead, nüüd võtan seal niimoodi sõnasabast kinni. Sa mainisid siin paradiisisaari, et ei olegi siis Madagaskar need väljaspool seda loodusloodust ja tendeemilisi liike üks suur mudane hädaorg, kus betooni vahelt leidma üles kana varblasest söönuks saada, et on seal siis selliseid paradiisisaari ka, kus korallide vahel snorgeldada ja kookospähkli kookospähkel ühes käes. Ma ei taha siin esimeses vees varbaid leotada. Ja sul on täiesti õigus, Maran, Madagaskar ise, tegelikult on saar, aga noh, tema suuruse põhjal võiks öelda, et ta on isegi manner ja, ja selleks et päris rahulikku kohta ja ilusatele liivarandadele minna, et pigem niuke minema nii-öelda saarelt veel edasi saarele või siis veel saarelt edasi veel saarele, et nautida seda vabadust ja, ja rahulikku elu. Mina käisin seal Marii saarel, mis on siis Madagaskari kirdeosas? On veel ka hästi teine populaarne sari, mis on siis noosibee, mis jääb siis nii-öelda põhjarannikule ja põhimõtteliselt nagu ma kuulsin vist seal isegi kohalikus rahas ehk karjäärides ei saagi maksta, et enamus, enamus arveldamine käibki eurodes ja dollarites, sest et põhimõtteliselt on seal hästi turistikas ja ja, ja suured hotellid ja, ja otselennud kuskilt Aafrikast ja Aasiast. Kuigi jah, ma kuulsime inimeste käest, et seal on ka neid kohti, kus saab rahulikult olla. Mina valisin seal ma nii, mis oli siis nagu palju lähemal. Ja võiks öelda, et Saarele kindlasti tasub minna, sest saare vaib ja õhkkond on hoopis teine, kui seal sisemaal, et inimesed on palju nagu lahkemad ja, ja rõõmsamad ja palju avatumad. Ja nad ei ürita sulle igasuguseid asju nagu pähe määrida, kohe, kui nad näevad sind ja, ja see oli täiesti hästi mõnus kogemus. Et ma siis olin seal nii-öelda saare pealinnas. Hästi noh, põhimõtteliselt võiks isegi öelda küla. Ja teine päev ma sõitsin saarelt veel saarele, kus kus olid seal paar hotelli ja, ja, ja väikesi kogukond inimesi ja seal oli tõesti täielik paradiis, ööbisin pungalus otse otse India ookeani rannikul. Sain hommikul vara minnes norgeldama, võtta kajaki ja sõita ümber ümber saare ja vaadata neid nii-öelda veealust maailma seal ja, ja hommikusi kalureid, kes siis nii-öelda oma paatidega seal sõudsid ja, ja saaki veest välja üritasid püüda, et see oli täiesti uskumatu kogemus ja, ja kui rahvusparkides pidid nagu minema giidiga ja, ja nii-öelda piiratud alale, siis sealseid tunda ennast hästi vabana, mis, nagu mulle meeldib, et saan ise uidata ringi ja ja vaadata igasuguseid selle poole alla, kus mina tahan vaadata ja ja otsida neid nii-öelda olendeid, kes siis sealtpoolt, et see oli hästi vabastav kogemus, et kummalisena nii-öelda peasaarel seda tunda ei saanud, siis seal oli täielik vabadus. Ja seda andis tunda nii hästi. Saen Marii saar, ise, suur oli vist mingi 57 kilomeetrit pikk, hästi sihuke piklik saar ja noh, mingi 10 20 kilomeetrit lai, umbes siis üks päev võtsingi rollerilist, laenutasin ja lihtsalt, et seitse seal saare peal ringi ja, ja peatusin täpselt seal, kus tahtsin, võtsin päikest, ujusin, käisin sellistes külapoodides, mis ägedamad tundusid ja ja, ja istusin nendes paarides, kus, kus oli inimesi ja, ja möllu. Poodidest baaridest, kohe küsingi siis, et kuidas on Madagaskari hinnatase ja ma mõtlen nüüd siis ränduri jaoks nii, nendes nii nendes külades, millest sa rääkisid esimeses pooles, kus kus on siis võib-olla veidi vaesem elu kui siis ka nendes rahvusparkides, kui siis ka nendel saartel, kus maksab siis gringo dollar. No tegelikult Ta tundub odav riik, aga tegelikult ta ei ole üldse, eks põhimõtteliselt, ja õhtusöögi ja, ja õllesa võid saada viie euro eest kuskil restoranis. Aga samuti rahvuspargid ja giidi giidi nii-öelda teenused on, on pigem natukene kallideksis, eks, kui sa iga päev pead maksma ja, ja, ja, ja rentima auto veel sinna jõuda, et siis tegelikult päris hea summa kulub sinna. Aga noh, lihtsalt poes need kaubad ja sellised asjad on, on tegelikult päris odavad ja, ja rollerirent oli ka suhteliselt odav ja tellis ja olen täiesti tähendab ööbimiskoht täiesti, oleneb sinust endast, et sa võid leida viieeuroseid, ööbimiskohti sa pead arvestama muidugi, et sul on seal ainult külm vesi ja noh, internetist internetiilmselgelt ei ole. Aga sa võidki võtta väikseid, väga luksushotelli, kus sul on kõik olemas ja basseinid ja kokteilid tuuakse sulle kätte ära, et see täiesti täiesti oleneb. Okei, püsime veel sellel saarel, Sant-Marii oli selle nimi. Oleme saate lõpus nii-öelda ilusasse kaunistus kohta ilusatesse, kaunites kohtades ja varbad liivas. Et mis seal veel teha saab, peale kajaki ja snorkli. Ja seal on see nii-öelda küürvaalade vaatamiskoht, kõige õige periood on, siis on kindlasti sukeldumine ja põhimõtteliselt seal on sihuke chill elu, et sai, käid, vaatad õelu, jalutad ringi ja nii-öelda hänginud kohalikega, et et ja ükskord juhtus niimoodi, et kuna ma siin mängin jalgpalli ka Eestis, siis siis siis kõndisin mööda saart ringi ja mingisugused tüübid mängisid palli, siis ma läksin nendega koos mängima. Sain nendega sõpradest muidugi alguses kõik naersid mõlemad publik, kes seal oli mingisugune valge mees, tuleb jälle siin nii-öelda möllama. Jalgpalliväljak oli muidugi täitsa omalaadne, et põhimõtteliselt see oli siuke pool liivaväljak, pool muruväljak aukude aukude, kivide ja mülgastega, aga aga higiseks sai küll ja, ja naerda ja, ja lõbustada ja lõbusalt aega veeta. Samuti seal inimesed nagu tunduvad olevat saarel natukene palju rikkamad või nagu paremal elujärjel, noh, ma saan aru ka, sest et rannikul me kõik, see ka turism kindlasti mõjutab, aga lihtsalt üleüldine see nii-öelda asukoht ka, et et kui sul seal pealinnas kookospalmid ei kasva ja, ja kalad vees ei uju, et siis on ikkagi rasked. Saarel on selles mõttes lihtne, et saab põhimõtteliselt terad ära kalapüügist ja kookospähkli igasugustest toodangut, sest et selle sellepärast see nagu väga muretsema ei pea ja maaga on ka seal palju lihtsam, ütles, et ma maa eest, sa ei pea nii palju maksma ja paned oma riisipõlve sinna püsti, kus, kus täpselt sul tahtmine on ja kus sul hea käia on. Okei, kui nüüd lõpetuseks ruumiksime välja räägiks, küsinud natukene üldisemalt, et kuidas võrdleksin Madagaskari? Noh, okei, kõiki asju ei saa võrrelda, aga ma küsin ikka, et Götze võrrele Madagaskari siis oma koduse selle prantsuse kojanaga, mis asub jah, ütlen igaks juhuks mitte Prantsusmaal, vaid Lõuna-Ameerikas. Et, et on, on seal Madagaskar nagu oma looduse poolest on ta on ta siis nagu võrreldav soomlasega metsiku, sealt midagi sellist või oskad sa mingisuguseid muid paralleele tõmmata? Metsiku seal on, mina ütleks, et jube suur vahe, kui, kui prantsusekojana on, siis nii-öelda minu jaoks on metsikus ja tippet täielik vabadus, mine kuhu tahad, et mets on hästi lähedal siis Madagaskaril selleks, et nii-öelda jõuda sinna loodusesse või, ja vihmametsa ja loomade keskele, kus mulle meeldib olla, et selleks läheb hästi palju vaeva vaja ja aega vaja. Ja siis minu jaoks seda avastamisrõõmu Madagaskaril oli nagu vähem, eks jälgisidki mööda seda nii-öelda giidi radu. Giid näitab sulle ära, et näed, siin on see Leemor, siin hüppab seesifaga, näe siin lehe all on ka meelion ja, ja siin toitub Gekko siis siis see nagu võttis mult selle nii-öelda avastamisrõõmu ja siukse, nooruslik uljus võttis nagu ära, mis mul siis nii-öelda prantsuse kaeras oli täielikult olemas. Et ma arvan, et see, see vahe on, on, on kõige suurem vahe aga samuti ka liigirikkuselt, ma usun, et nad mõlemad on täiesti ainulaadsed paigad. Oma oma sihukese eripärase loodusega. Madagaskari või loodus on võib-olla selles mõttes natuke rohkem eripärasem, aga, aga see liikide mitmekesisus ja ägedsus on, on täpselt sama, võiks öelda. Hoolt ja Lõuna-Aafrika korra käis siin nüüd läbisujutust, oled seal ka olnud kohapeal, et kas sa oskad, nagu Lõuna-Aafrikat ka Madagaskar ka võrrelda, siis Aafrika kontekstis mainisid korra, et Lõuna-Aafrikasse tundsid, et võib-olla natukene rohkem kuritegevust. Aga oskad sa veel mingeid vastandeid paralleele tõmmata? Kui me siin, kui me siin sihukese metsikusse ja vabadusega juba alustasime, siis Lõuna-Aafrikas võib-olla linnades ma tundsin ennast natuke ebaturvalisemalt, kui kujuneda kaskeryl, aga samas Lõuna-Aafrika vabariigis seda vabadust oli, rohkem. Võiks öelda et said minna ja avastada selliseid kohti, kus nagu kus sa ise tahtsin minna ja keegi ei tulnud kaasa, aga ega midagi sellist. Aga eks see Madagaskar ise on sihuke hästi niuke nii-öelda Aafrika ja Prantsusmaa nii-öelda seguneda kunagi Prantsusmaa koloonia oli ehk siis ehk siis nagu need kaubad, kui me läinud toidupoodi või toidupoodi kette isegi näen, et, et osad toidupoed olid siis nagu ja kaubad olid nagu Aafrikast pärit, aga samas teiselt poolt oli nagu Prantsusmaa, see on sihuke mõnus segu kahest erinevast, ma ei tea kultuurist, kui nii võib öelda. Või siukest tolmeste infrastruktuurist. Kellele sa soovitaksid Madagaskaril minna, millised huvid võiksid olla reisijal, kes kelle jaoks võiks olla järgmine? Ma soovitaks endale uuesti minna kindlasti alguseks ja Madagaskar on selline koht, et, et et tegelikult ma usun, et saavad, et kõik inimesed leiavad endas midagi noh, kultuuriga ma ise olen nagu hästi vähe seotud, et võib-olla ma ise ei oska nii-öelda öelda ja soovitada, et kas see just see kultuurireis on aga kindlasti sihukesele mugavale, mugavale loodussõbrale, kes, kes soovib nii-öelda pildistada häid pilte teha ja, ja vaadata neid ägedaid loomi samuti, kuna seal on olemas ilusad paradiisirannad ja, ja, ja snorgeldamis ja ujumisvõimaluse päikesevõtmise võimalus, siis soovitaks mõnele mugavale puhkajale, eriti need saared, seal Marii noosibee kindlasti kindlasti ei jäta külmaks ja, ja, ja, ja võtavad teie südamed. Ja kui sa neid paradiisisaar juba mainisid, ma saan aru, et lõpulooks paneme siis nüüd sel ajal, kui ennem oli armastuslugusid, nüüd paneme selle peoloo, et alati ma olen öelnud, et tööelu on ka kultuuri osa nagu päevapäeva elugi, et oskad selle siis loo sissejuhatuseks midagi öelda, milline näeb välja. Siia Velu seal kindlasti on, isegi kolmapäeval vist, kui ma ei eksi, oli see päev, et, et ja et see laul tuliselt õhtu jooksul vähemalt kolm korda, et alguses ma lihtsalt olingi ühes rannabaaris, kus tulid siis kaks tüüpi tulid veel sinna, vaatasin mis teeb, ma olen, rääkisime juttu ja siis edasi sellises nii-öelda sõitsimegi nii-öelda siuksesse väiksesse klubisse või tähendab kõigepealt Me läksime, karaokebaar, olime seal natukene ka rohkem populaarne laulmine ikka ja siis läksime siis päris klubisse. Aga see klubi siis nagu tundus, et võib-olla seal päeval mingi jooga pilatese hoopis jõusaal, sest et põhimõtteliselt seal oli ümmargune baarilett, siis oli selle ees oli sihuke tantsupõrand ja siis tantsupõranda kõige lähem seinale täienisti kaetud peegliga, et siis ma ei tea, et kas siis pead vaatama, kuidas sul tagumik nõksutab või kuidas su käed liiguvad, et rüht oleks paigas või, või ma ei tea, aga igatahes igatahes siukses siukses kohas, siis sai öösel nii hea mõnigi tund tantsitud ja, ja ka selle laulu järgi, et see Maphana tähendab siis mala kassikeeles kuum ja, ja, ja põhimõtteliselt laul räägibki sellest, et läheme peole, tantsime ja, ja klubis on väga kuum ja, ja, ja vaatame seda asja. Selline oli Madagaskar noore loodusteadlase Joosep Sarapu silme läbi. Ma innustan teid, kallid raadiokuulajad järel kuulama ka meie 23. septembril 2018 purki tehtud saadet prantsuse kojanast, mis asub Lõuna-Ameerikas, on endiselt kaetud paksu Amazonase vihmametsaga ja mida Joosep peab teiseks koduks ja kuhu saab temaga ka kaasa reisida, kui otsite ta üles Facebookist või kirjutate, Joosep Sarapuu ät gmail punkt com. Saadet saate kuulata nagu kõiki reispass rännakuid kõikidest podcasti programmidest, raadio, äppist või raadio kahe kodulehel. MINA OLEN juhatuselt ärkin, saadan reispass, värske vaba on raadio kaks. Ja lõpetuseks siis raju aafrika pidus Me Wen Maphana.
