Omniva põhjendab ümberkorraldusi postiljoni vähesusega ja sellega, et kojukanne on kallis. Juba tänavu algatab ettevõttekatseprojekti väiksemate pakiautomaatidega, mis tulevikus võiksid asendada inimeste isiklikke postkaste. Samuti soovib ettevõte hõredalt asustatud piirkondades üha enam grupipostkaste või siis kasutada poodides asuvaid postipunkte saadetiste kättetoimetamiseks. Omniva juhatuse liige Andre Veskimeister rääkis eile sellest vikerraadio saates uudis pluss. Tõepoolest, igasse väikesesse külla me pakiautomaati panna ei saa, see on päevselge, aga inimesed ju liiguvad ka tänapäeva liiguvad autodega, liiguvad bussidega, liiguvad, liiguvad teistmoodi, kui nad kohtadesse, kus nad elavad ja me koostöös mobiilioperaatoritega oleme praegu tegemas sellist analüüsi kus me võrdleme seda, kus inimesed elavad ja kus nad tegelikult liiguvad. Ehk meie üks järgmine laienemissuund on tegelikult teede äärde, tõmbekeskustesse, sealt, kus inimesed liiguvad läbi, et me ei jõua tõepoolest iga metsa taluni, aga võib-olla nendele ristmikutele, kust need inimesed paratamatult tööle minekuks või kooli minekuks läbi sõidavad, sinna jõuame. Valitsuse pressikonverentsil olid ministrid Omniva kavade suhtes väga kriitilised näiteks rahandusminister Martin Helme. Ideoloogiliselt ütleksid Eesti Post tegutseb ju väga paljudes oma nii-öelda tootevaldkondades avatud turul kus ta konkureerib kõikvõimalike teiste siis kande või postiteenuste ettevõtetega ja tal on sealt võimalik tulu teenida päris hästi, et noh, ütleme oma pakikande majandamisest teenib ta väga kenat kasumimarginaali ja selle eest, et tal on võimaldatud ka võimalikke muid teenuseid pakkuda ja sealt tulu teenida, on talle pandud ka teatud kohustused, mida kellelgi teisel ei ole, et see on siis see universaalne kanne ja mulle aeg-ajalt tundub, et nad tahaksid ära unustada seda, et see nii kindlasti ei saa, et kui, kui nad universaalset kannet ei taha, siis kaob riigi jaoks selle asutuse mõte ära.
