Nüüd me vaatame selle metsatüki tõelist haruldust,  on nii. Ja Eestis 20 aastat tagasi me ei teadnud veel,  et on neil üldse olemas, on. Mis tööd teevad metsas samblikud teod ja teised pisielukad? Tuleb midagi suuremat. 55. meil lina. Kui kalarikkad on Eesti väikejärved, ilusad linaski,  täpselt nii, nagu sa ütlesid. Otsime üles putukamaailma laiskvorstid. Mets ei ole ainult väärikad puud, pelglikud loomad  või rõkkav linnulaul. Kui vaadata mikrotasandile, on võimalik näha metsaelu  tõelist rikkust. Mida sa uurida siin praegu, nii ma otsin  ja määran samblike pisisamblikud. Neil on niisugused viljakehaks on sellise väikse jala  ja peakesega selline siin on samblike. Vaata, ma teen sellist triki sulle, ma tõmban üle sambliku viljakehade,  siin on nüüd seeneeosed minu käe peal. See on niisugune eriline liik, kellel eosed vabanevad juba  seal pinna peal, tuul puhub nad siit laiali  ja kui sa vaatad, siis kogu see tüüp osa on juba täis neid. Selliseid pisisamblike on siis sellised Koduja. No kõik ei ole just sellised kuusetüüpad  ja ülevalpool, kus on tugevam puit, siin all on juba kõdunenud,  siin on samblad, nendega nad konkurentsis ei suuda olla,  kasvavad üle, et see ongi tegelikult nende pärusmaa. Kui kui see on üks mikroelupaik, siis selles mikroelupaigas  on omaette järgmine matroska, järgmine mikroelupaik,  mis sobib ainult sellele liigile siis siin all ta ei saa hakkama. Ja sa võtad proovi ja määrad nad siis nii-öelda hiljem ära,  jah. Jah, no osasid ma ikka suudan väljas määrata,  aga osadel on vaja ikkagi kontrollida teoseid vetika tüüpi  ja seda saab mikroskoobi tee palju. Eestis on neid jalakestega liike või seda seltskonda on üks,  60, aga nad on osad ka teised kasvuvormid,  aga pisisamblase Omega las ma mõtlen. No neid ikka jääb meil üle 600. Tähendab Eestis üldse? Mis üldse pisisamblike roll metsas on samblik ise on seene eluvorm,  et ta niiviisi elab ja, ja ma arvan, et see on kuidagi hästi  saanud hakkama niiviisi sellises eluvormis. Ma arvan, et, et ta kasvab selle kasvupinnal sellepärast,  et ta seal kasvab, aga omaette pakub ta siis sellist  teistele mikroelu elustikule ka elupaika  siis kuna samblik on ju fotosünteesiv ikkagi seal vetika  osapoolte seob süsinikku, samal ajal et see on nagu väga  mitmekülgne ja ega ta biomassi suurt osa,  noh, kui sa võtad taimede biomassiga võrdluse. Ta on tõesti see väike, aga tal on oma koht olnud selles süsteemis,  miks ta muidu on siiani siia aega välja tulnud. Et kõike me ju ei tea, aga, aga kuidas nende pisisamblikega  üldse on, kuidas neil läheb Eesti metsades? Ma arvan, et osadel on, pole viga, kes on sellise laiema  elupaiganõudluse ga, ta kasvab puidul, ta võib kasvada  ka koorel. Aga nendel, kes on ainult kõdupuiduseoselised  ja tahavad just sellist, nagu ma näitasin  ja sellist spetsiifilist elupaika nendel hakkab kehvemini minema,  tähendab noh, tõenäoliselt juba lähebki kehvasti. Siin on üks, üks noor sulgsoolane. Praegu on selline hästi mõnus ilm, eile 100. vihma,  nad rõõmsad tükk aega oli kuiv, kõht on juba tühjaks läinud,  aga nüüd nad saavad ringi roomata ja praegu ta sööb siin  ühte jalami kilpsambliku selle tema viljakeha peal. Ilmselt on neid siin palju, tegelikult me lihtsalt ei näe neid,  need on nii pisikesed. Erinevaid liike, aga see, et me neid kohe ei märka,  see on nende enda strateegia, sest nad ei taha,  et neid märgatakse. Tema näeb välja ka nagu mingi pung. Ja siis linnud ei märka neid nii hästi. Ja, ja miks nad siia üldse veel üles ronivad,  neil on siin vetikaid, seeni, samblikke,  keda süüa ja neil on väiksem oht, sest et maapinnal  ohustavad neid näiteks Jaanimardikad, jooksikud,  teotapikud, sellised mardikad. Ja siis näiteks karihiired. Et teod on tegelikult nii-öelda jälle metsa ökosüsteemis  oluline lüli. Ja ja nad näiteks suudavad hästi erinevaid CD-ensüüme toota  ja nad suudavad lagundada ka selliseid raskesti lagunevaid  asju nagu puiduosad, nagu tselluloosi ligniin. Siin keegi ronib jah, kes see on ja see on nüüd üks teine sulgsuulane,  see on harilik käevtigu. Tal on koja peal sellised rõõned nagu triibuline korrapärane pisike,  piklik vigu ronib mööda haavatüve. Tema on siin sambla peal ja väga äge. Ja siin siin on üks üks selline ka ketas  ja kujuga tigu. See on nüüd üks. Jooniktigu. Ta on heleda, üsnagi valge kojaga rohekas jooniktigu on tema nimi. Tal on selliseid ebakorrapäraseid, nendel sulgsuulastel on,  tulevad need rõõned niimoodi välja koja pinnast,  aga joonikteol oleks keegi nagu niimoodi kraapinud sisse  ebakorrapärased jooned. Aga tegelikult on hästi palju liike, keda pole elu sees  näinud kuskil 70 liiki. On neid kojaga maismaatigusid. Siin me näeme ronibki üks, üks ketastiku. Tema on hästi ketas ja lapik. Ta mahub maru hästi koore alla peituma, nii et siin on  praegu koor ära tulnud, aga teinekord, kui vaatad,  võtad koore eraldada ära, niimoodi siis piilud siia alla  siit leiab ketas igusid näiteks siis siinpool oli meil parasjagu,  kraabib siin endale süüa üks, üks põliskeermetigu. Tema on ka selline, et et Eestis on teda leitud peamiselt vääriselupaikadest,  põlismetsadest. Siin haavalava lamatüvel on päris mitmed teoliigid,  nad tunduvad sarnased, aga tegelikult suudme suudmes on näha,  et nad on erineva kujuga. Siin on selline väljasopistus sellel põliskeermeteol. Ja siis sellel suurel käevteol on ümar suudmealumine osa  teisi tunnuseid on ka. Miks üldse oluline on, et meil erinevaid tigusid metsas  elaks ka majanduses? Üks põhjus on see, et kui meil on hästi palju erinevaid  liike siis On sellel ökosüsteemil tervikuna hea kohanemisvõime,  kui olud muutuvad mingites kindlates stabiilsetes  tingimustes saab liigivaene ökosüsteem ka hakkama. Aga kui, kas kliima? Selle atmosfääri koostis, midagi muutub,  siis on vaja just seda mitmekesisust ja siis,  kui on neid liike palju, siis on ökosüsteem tervikuna kohanemisvõimeline. Siin vana puutüükas on jällegi elu käib siin sees päris kõvasti,  et me neid ei näe siin. Aga need tegevusjäljed on siin päris kõnekad ja. Ja see elu on siin alanud juba enne, kui see puu vanaks sai  ja enne, kui see puu suri, et siit külje pealt kuskil on näha,  et kus on need haavataelikud, kes on seda puud  siis natukene kõdundanud, nii et ta kunagi on sealt ära murdunud. Edasi on tulnud putukad, kes seda väga värskelt surnud haaba  on siis tahtnud süüa, siin on näha sellised. Võib-olla need on mõned siklased väga suure kerega,  tugevate lõugadega. Kes siin võiksid nüüd täpsemalt veel praegu elada,  et kes siin sees võiks olla? Praegu elavad siin sipelgad, aga see puit on üsna värske,  nii et siin võib elada veel teisi värsket,  surnud haavapuitu tahtvat mardikaliike, neid on  ka sadu. Neid ei näe tihtipeale enne, kui nad on siit välja tulnud,  et need suuremad avad ongi siin väljalennuavad  ja nendega koos on siin kindlasti seened. Kas metsamajandajatele endale on kasulik,  et sellised puutüükad metsas on? See on väga pikas plaanis kasulik, me ei tea täpselt,  mis, mis tulevik toob, mis juhtub nende metsadega,  mis meil on praegu siin olemas, võib-olla majandus,  metsad millegi poolest nõrgemad, mida inimene veel ei oska  hinnata ja karta. Et siis. See on nagu selline kindlustus või ei ole pensionisammas,  aga keskkonnasammas. Nüüd me vaatame selle metsatüki tõelist haruldust,  on nii. Või Eestiski haruldane asi ja. Ja Eestis 20 aastat tagasi me ei teadnud veel,  et ta meil üldse olemas on, kuigi noh, ma uskus,  et ta on, et siis ma leidsin ta esimest korda,  see on sire varjusamblik ja see on tema niisugune  klassikaline mikroelupaik, mida ta vajab lisaks sellele,  et ta vajab vana metsa ta ei kasva läbi raiutud keskealistes metsades,  ta tahabki kasvada tuuleheite sellisel alumise osal  tõenäoliselt sellepärast, et see on varjuke  ja niiskem. Ja kui sa võrdled tavalist liiki, mida, mida iga inimene  võib minna metsa, vaadata tuuleheidet ja kui ta märkab seal  erk rohelist, niisugust kirmet, pangu nina juurde,  näeb ka ära sellised erksidrunrohelised jalakesed,  need on siis kaetud kirmega. Ja see on harilik varjusamblik, tavaline Eestis ohuväline liik. Ja, ja see siin on sirevarjusamblik mat? Rohekas koorikas tallus, väiksed, sellised jalakesed. No siiski kaks millimeetrit silmaga näha. 20 aastat tagasi sa leidsid esimest korda,  palju seda üldse Eestis on? Praeguseks me teame 35 esinemiskohta ja,  ja selle hinnangu pealt, teades, et ta vajab ainult vana metsa,  sellist spetsiifilist elupaika, oleme ta hinnanud  väljasuremisohus olevaks Eestis. Mis oleks need lihtsad sammud või mis tuleks teha,  et neid Seda järjepidevust säilitada, et neid liike tuleks tagasi,  kes siin mikroelus? Ajavad tuleks tagasi, et nad püsiks, ma arvan,  et esimene võti on püsimetsandus vähemalt sellises  proportsionaalsel maastiku tasemel, meil on ikkagi väga  lagedale intensiivseks metsamaastik kujunenud. Need liigid ei suuda neid tõkkeid ületada mitte ainult see liik,  mitte ainult samblikud, ka teised. Et püsimetsanduse kaudu on võimalik luua,  hoida järjepidevus mikroelupaikades. Ja ma arvan, et seda liiki see ei päästa,  aga mitmeid teisi võib-olla, kes on vähem tundlikud,  päästab ikkagi see mitme külgne säilikpuude gruppide jätmine. Noh, kui ikkagi lageraiemajandus pead ja kõdupuidu jätmine. Et see, et, et see jääks nii tüügastena lamatüvedena,  et see on võimalik, nii et inimene saab oma tulu,  aga ta ei kaota ära kõiki võimalusi elustikul. Et see, see on tahtmise taga tegelik. Ja oleme jõudnud kaisma järve äärde. See on selline järv, kus on tegelikult üpris palju linaskit  ja võib teda isegi pidada päris linaski järves  ja väikejärvede katsepüükidel oleme saanud siit kõigi aegade  võrgupüükide kõige suurema linaski mis kaalus 3096 grammi. Ja see oli õige ammu 14 aastat tagasi aasta oli 2000. Poolteist meetrit sügavusse on isegi päris hea. Meie punkt on siis tavaliselt siin selle kaasiku all olnud  läbi aastate. Ja sellise võrguga me siis käime läbi eri tüübilised järved  igal aastal üks 18 kuni 20 järve. Võrgud on nüüd ilusasti kaisma järve lastud  ja nagu aru saime, võib siit eelkõige oodata linaskit. Kas see ka nii on? Näeme hommikul. Keegi siit igatahes paistab midagi, helendab. Otse siin allpool ka mina näen igatahes praegu. Kas need kalad, mida me nüüd siin võrgus näeme,  on kaismaa järvele iseloomulikud? Jah, need on kaisva järvel iseloomulikud,  aga nad on ka paljudel teistel järvedel iseloomulik. Need särg ja ahven ongi meil põhikalad tegelikult,  et kui ükskõik kuhu kalale minna või katsepüüke teha,  et siis need ongi kõige tavalisemad. Mis seisus on meie väikejärvede kalastik? Viimase 20 aasta jooksul küll ma ei saa nüüd nuriseda,  et kala on oluliselt vähemaks jäänud, et eks need põlvkonna  tugevused muutuvad ja tulevad nõrgemad põlvkonnad,  siis tulevad jälle vee rohkemad aastad ja  kus on tugevamad põlvkonnad jälle peale kasvamas,  nii et ma usun, et sama mõõduka, sellise püügirežiimi juures  ja ja loodust hoides ja võib-olla erinevaid kalu püüdes on  see Millest sõltub ühe väikse järve, nagu näiteks seesama kaisma  järv kalade rohkus ja liigirikkus See liigirikkus sõltub sellest, kui suur järv on teel. Kõige-kõige lihtsam seos on järve pindalaga,  et kui on 100 hektarit järve suurus kuskil üks ruutkilomeeter,  siis keskeltläbi on seal kuskil kaheksa kuni 12 kalaliiki  mida väiksem järv tavaliselt 20, seal on kolm-neli kalaliiki  siis tavalist. Aga see, kui palju ühte või teist liiki,  see oleneb ilmastikust, see oleneb, kui palju ühte  või teist ka kalaliiki püütakse, sest särg on tavaline sellepärast,  et ega väga paljud inimesed särgi ei püüa. Me tegelikult suuremates järvedes püüavad kuskil kalda ääres  Peipsi veel püütakse võrkudega, aga aga tavalised õngemehed  püüavad ikka röövkalu ja paraku see nii on,  et kui augi püütakse, siis au, augi, haugi arv järves  väheneb ja, ja särjed pääsevad nii-öelda võimule võimule jah. Kas latikas on siis Kaisma järvel mitte nii tavaline? Ne on pigem ja vähem arukas, et latikas tahab natuke  sügavamat vett ja, ja talleks tegelikult avavees võiks olla  selliseid paiku, kus taimi vähem on, et,  et nende, need järved sobivad talle paremini. Midagi suuremat, see on siis 55 sees, on meil linas selline. No nüüd hakkame linaskit püüdma, lihtsalt see on õige,  õige silma suurus, see on 60 ja noh, võiks  ka suurem olla ilusad linaskid, täpselt nii nagu sa ütlesid,  ja teine veel seal kohe järel ja. See on ka järve kõige sügavamad kohad, siin on  siis öö ja kah iseloomulikult, et. Tugev kala, siis ta mässib ennast nagu suure muskliga,  siin pöörab võrgu täiesti müüriks. Ja tuleb veel üks osa ja vist taga on veel näha. Nii ta ongi. Tundub, et eilsed ennustused ja lootused on tõeks saanud,  sellepärast et väga kenasid Ühesuuruseid linaskeid on päris palju. Mis andmed sellise üheöö püügi tulemusel kogunevad  ja mida selle põhjal prognoosida saab? Need on siis klassikaline järvede uurimise metoodika. Me saame võrrelda erineva tüübilisi järvi,  me saame võrrelda erinevaid aastaid, meil on andmeread olemas,  me saame vaadata, millised noored põlvkonnad meil peale kasvavad. Milline kalaliik on tulevikus arvukam? Just oluliselt kalade, ahvena ja haug. Saame arvutada järve kohta biomassi ja hinnata  ja võrrelda seda ka järve omavahel ja teiste elustikurühma. Et võimalik, et mõnel aastal on sooplankterit vähem  ja rohkem, et see on üks osa sellisest üldisest järvede väikejärvede,  hüdrobioloogilise seirest, et siin uuritakse  ka teisi elustikurühma ja võetakse veeproove ja. Linas siis eks. Isane kala on ja 355 ja 419 läheb siis. Kehamass on tal 1207,8. Ja ongi see analüüs tehtud selle kalaga. Lõhki lõikama. See on ka isane standardpikkus ninamikust soomuskatte lõpuni,  see on siis 355 millimeetrit täispikkus ninamiku sabauime  lõpuni on 407. Alumine kala on nüüd isane, tal on see kõhumeie esimene kiir  on selline jämenenud ja paks kohe selline nagu tundub,  täitsa nagu liha täitsa lihast. Aga emasel on selline õrn ja. Selle kalade seire ajal tuleb püüda ka päris pisikese  silmaga võrkudega et saada kätte kõige väiksemad kalad. Milles see eesmärk on? Et ma tahaks teada, millised põlvkonnad siis tulevikus meie  kalamehi rõõmustaksid, et see on üks 10 millimeetrine  ehk sentimeetrine silma suurus ja see püüab tavaliselt  kahe-kolme aastaseid kalu, et siin on kaheaastased,  kalad võrdluseks, et üleval on linask ja kõrval on  siis ahven ja särg. Kõige olulisem siis just nende pisemate kalade püüdmisel. Seire käigus ongi see, et saada teada, mida tulevik toob. Jah, sest no muud moodi on väga raske, et ma kõrvale panna ka,  et tegelikult jäävad võrku veel väiksemad ahvenat viia,  siis siis me saame teada, kuidas kevade koorunud maimud on kasvanud,  et tavaliselt nüüd juuli keskpaigaks on tal parimate  aastatel on kaks ja pool kraami, aga tänavu ei ole  nii hea kasvuaasta, et nad on poolteist kuni kaks grammi,  et selle järgi saame võrrelda aastaid ja saame veekogusid  ka omavahel võrrelda. Mis Eesti väikejärvede kalastiku kõige Rohkem mõjutab kõige rohkem mõjutab ikkagi meie erinevate  aastate kliima. Kui on vihmasem suvi, temperatuurid väiksemad,  siis, Karpkalalaste kudemistingimused tavaliselt venivad kevadest  rohkem suvesse, et siin on näited, kus, Liigid, kes mai lõpus koevad, koevad hoopis juuli alguses  ja nende vastsed ka siis kooruvad hiljem  ja siis see põlvkond kipub lahjemaks jääda suurematel  järvedel täpselt samuti. Ja teine on muidugi inimtegevus, et kui liiga rõhume  lihtsalt röövkalade püügile ja näiteks Selle tõttu õhtu jääb siis röövkalade arvukus väiksemaks ja,  ja see loob tingimused, kus siis särgi eriti mõnes järves  ka nurg ja paljud karpalased. Nende arvukus tõuseb. Kuidas praegu nende linaskite vaatluse järgi tundub üsna ühesuurused,  võiks öelda, et ka täiskasvanud. Kas siis on nagu hästi, et Kaisma järv väärib linaski järve nime? Jah, täiesti väga rahul praeguse Liidasi populatsiooni seisuga,  sest on erinevad põlvkonnad, siin on näha vanemaid kalu,  nad üks tugev põlvkond on siin viie-kuueaastased,  kalad ja kaussidest veel vaadata, siis mõned väiksemad  nooremad kalad on ka veel olemas, et paariaastased,  nii et linaski populatsioon on päris heas seisus. Kaisma järv on üks umbes 50-st Eesti väikejärvest,  mille kalastikul hoiavad teadlased järjepidevalt silma peal. Nii saame jälgida, kuidas muutub järvede looduslik seisund. Kas seal on muutusi kalade arvukuses, nende liigirikkuses. Kas harrastuskalastajatel on kalu, mida püüda? Ja loomulikult märkame seda, kuidas muutub maailm meie ümber. Mõned peavad elus püsimiseks kõvasti tööd tegema kas  siis söögi kättesaamiseks või järglastele vajalike  tingimuste loomiseks. Mõnel aga pole selleks vaja enamat, kui istuda looduse poolt  kaetud laua taha. Putkeõis on paljudele putukatele rikkalikuks toidulauaks. Ühed nendest on meile kõigile tuttavad, kärbsed. Hammustamiseks neil vahendeid ei ole, aga õietolmu söömiseks  polegi neid vaja. Selleks on imikärss, millega õietolm sisse imetakse. Laibakärbsed on tulnud terve seltskonnaga putke õiele imestama. Lisaks tavapärasematele kärbseliikidele näeme siin  ka kärbeste sugulast. Rohkelt õietolmu pakub ka ohaka õis. Laibakärbes teab seda ja on juba jaol, kui õis pole veel  lõplikult avanenudki. Kui ohaka õis aga lõplikult avaneb, siis pole kärbestel muud teha,  kui õietolmiinikärsaga endasse imeda nagu tolmuimejaga. Kimalased on kärbse kõrval hiigelsuured. Kärbes aga ei lase end nendest häirida, sest nad ei tee  kärbselegi liiga. Ja loomulikult meeldib kärbestele ka meile teada-tuntud võilill. Võililleõietolmu peale maias on ka laibakärbes. Kui parajasti ei tegeleta söömisega, siis passitakse niisama  või siis hoopis suheldakse omavahel. Siin üks kärbes üritab kangekaelselt teisele midagi selgeks teha,  aga paistab, et teisele kärbsele ei tundu tema jutt kuigi huvitav. Tõsi küll, alati ei lähe kärbsel söögilaua taga  nii lihtsalt mõnikord aetakse ta sealt ära. Kuri sipelgas ei kavatse sööki kärbsega jagada  ja kasutab oma lõugu kärbse äraajamiseks. Kärbes on sipelga hammustuse vastu kaitsetu  ja üritab tema lõugade ette mitte jääda. KroonTriinul ei ole sipelga hammustusest sooja  ega külma, sest tema koorik kaitseb teda. Sipelgas peale mõnda katset saab sellest ise  ka aru ja on sunnitud vähemalt kroontriinuga söögilauda jagama. Kärbes aga peab seda kõrvalt pealt vaatama. Siin paistab olevat üks oravkärblane. Aga kui vaatame teda külje pealt, siis näeme,  et neid on siin koguni kaks. Ega söömine ainus tegevus ole, mida nad püsimajäämiseks  tegema peavad. Selleks, et neil ka järglasi oleks, peavad nad paarituma. Loomulikult peavad seda tegema ka laibakärbsed. Nüüd saab emane kärbes minna munemiseks sobivat kohta otsima. Ja nii ongi looduses mõni peab ellujäämiseks vaeva nägema,  mõni mitte.
