Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetada. Tere, alanud on puust ja punaseks raadio kahe igapäevane teadusuudis siin stuudios Arko Olesk ja sel nädalal abiks kommenteerimas uudiseid tart Ülikooli teaduskooli direktor Triin Tamm kelle erialageneetika ja meditsiin? Tänane uudis viib meid sünnitusmajja. Et tänapäeval paljud lapsed sünnivad keisrilõikega ja see arvuti elu, kas keisrilõige on mingil moel laste tulevikule ja tervisele hea või halb, on kestnud vist juba päris pikalt. Nüüd värske uudis lisab natukene hagu sellesse vaidlusesse ja kallutab seda pisut loomuliku sünnituse suunas ja me räägime mikroobidest, mikroobidest, mida laps saab sünnitusega. No võib-olla rintsis esialgu peaksimegi kirjeldama, et, et kuidas nii-öelda see mikroobide saamine nende kahe liigi vahel kahe sünnitustüübi vahel erineb. Siin tõesti on juttu loomulikuste keiser keisrilõikesünnitusest, aga aga ma tahaksin seda öelda, et, et nüüd kui tulevased emad, kes, kes võib-olla hakkavad lapsi saama, et siis et siis kui ikkagi haiglas arste arstiarstid otsustavad, et on aegagi keisrilõige teha, siis sellele ei tohi mitte mingil juhul vastu olla, et see on absoluutselt kindlasti teie, teie ohutuse ja lapse ohutuse nimel. Aga, aga räägime natuke tõepoolest sellest, et millist, mis siis, mis siis mis, mis on nende erinevused loomuliku ja ja keisrilõikesünnitusega. Eeldatakse, et kui, kui laps sünnib, siis loomulikult siis, kui ta läbib need sünnitusteed, siis ta saab kaasa hulga baktereid, sellepärast et laps on olnud tema kõhus väga steriilse keskkonna siia pole väliskeskkonnaga kokku puutunud ja pole ka ühtegi bakterit oma elus näinud ega tundnud. Ja nüüd, kui laps sünnib, siis, siis see on tema temale ja tema immuunsüsteemile üks väga oluline hetk, sest siis tõesti on tal võimalus kohtuda väga erinevate bakteritega, mis, mis on keskkonnast ja, ja mis lähevad keskkonnast ja ka teistelt inimestelt. Ja keisrilõike puhul siis Labsneid sünnitusteesid ei läbi ja arvataksegi, et seetõttu tal jäävad siis need osad bakterid ema käest saamata. Mida teadlased tegid, nad ikkagi tegid katse, ehk siis vaatasid, kuidas laste peal neid baktereid on. Ja loomulikult nad tegelikult tegid sellised katsed nad et nad uurisid laste väljaheidetest, nende suurim eesmärk oli, oli aru saada, et meie soolestikubakteritest tegelikult nad võrdlesid siis neid sünnitanud ema soolestikubakteritega ja omavahel võrdlesid ka siis need keisrilõikega ja loomulik rikul teel sündinud lapsi. Ja, ja nägid, et eriti alguses oli see bakterikooslus väga-väga erinev, nii et see teadlane tset hali tegelikult isegi natuke šokis. Ja et, et see ennustas seda niivõrd hästi, et kui tal oleks antud puhtalt need väljaheiteproovid, ilma et ta teaks sellest lapsest midagi, siis ta oleks väga hästi osanud, kui oskaks öelda, et kuidas see laps on sündinud, sest see bakterikooslus oli erinev, et need lapsed, kes siis sündisid loomulikul teel nende mikrobiobakterid seal sooles, olid ema omadega väga sarnased. Aga need, kes endisi sündisid keisrilõikega nende soolestikus olid peamiselt bakterid, mis siis on väga levinud haigla keskkonnas ja ringlevad seal. Eks me oleme siin saates nendest soolestiku bakterite erinevatest kasudesti mõjudest rääkinud varemgi, aga vist tasub üle rõhutada, et et milline bakterikooslus meie soolestikus on, mõjutab meie elu ja tervist ikka päris palju. Jaa, sest mida paremini me neid baktereid on, on võimalus uurida kasutades erinevaid meetodeid, siis seda rohkem on hakatud aru saama, on vaja, seda rohkem on hakatud tegelikult nende bakteri lolli tähtsustama alustades sellest, et tõesti, et kuidas me ennast kasvõi igapäevaselt tunneme, kuidas on meie tervis minna sedasi haiguste kujunemise juurde ja lõpetades sellega, et tegelikult ka bakterid meie kehas võivad mõjutada, et kuidas meile päriselt ravimid mõjuvad. Tegelikult samal ajal see uudis nagu ütleb, et see vahe nende laste soolestiku mikroobide vahel ei püsinud kaua. Vaid mõni kuu pärast sündi oli see profiil juba üsna üsna sarnane niimoodi, et kas sellepärast ongi mõtet nagu väga suurt numbrit teha? Tegelikult nad näitasid, et, et siis hakkab ühtlustama, kui, kui lapsi hakatakse arutama rinnapiimast, et siis ühtlustab. Aga siiski oli terve pere, praegu on baktereid, mida nimetatakse bakteroides, seal sinna kuuluvad siis erinevad liigid mille kooslus jäi siiski siis nii teisi lõike kui, kui, kui loomulikul teel sündinud laste vahel väga erinevaks. Aga kuna neid lapsi jälgiti ainult et kuskil aasta vanuseks saamiseni, mitte kauem siis selliseid, et väga pikaajalisi järeldusi, et mis nendest või kuidas need lapsed oma elus edasi hakkama saavad nagu ütleme siis tervise või haiguse mõttes, et see, see on tegelikult täiesti uurimine, vaata maa. Kuigi arvatakse, et need lapsed, kes on keisrilõikel tee sündinud immuunsüsteem võib teist teistmoodi käituda ja need lapsed võivad olla rohkema allergilised ja neil võivad kujuneda siis sagedamini immuunsüsteemiga seotud seotud probleemid. Aga jah, mingeid pikaajalisi järeldusi siit väga praegu teha ei saa, sellepärast et tõesti näinud lapsi jälgiti liiga lühikest aega, aga nagu ma aru sain, siis tegelikult see töö on ainult osa palju suuremast, palju suuremast eesmärgist, mis on? Beibib Pajo, Stadi tähendab seda, et tegelikult tahetakse palju rohkemaid vastsündinuid uurida, nende nende emasid uurida ja neid ka pikaajalisemalt uurida. Et oleks võimalik siis midagi kindlamat öelda ka nende laste edaspidise elu kohta. Ja eks sealt tuleb kindlasti palju soovitusi, et kuidas siis oma elu ja tervist väikelapse korral juhtida niimoodi, et ka nende soolestik seal elavad bakterid oleksid õnnelikud ja rahul. Seinali tänane puust ja punaseks teadusuudis siin raadio kahes stuudios Arko Oleski Riin Tamm. Rõõmustame teid uue uudisega juba homme. Puust ja punaseks, puust ja punaseks.
