Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetada. Tere, alanud on puust ja punaseks raadio kahe igapäevane teaduskild. Stuudios Arko Oleski Tartu Ülikooli teaduskooli direktor Riin Tamm. Sel nädalal oleme teieni toonud uudiseid tervise- ja meditsiinivaldkonnast ja hea meel on seda nädalat kokku võtta veel ühe sellise positiivse uudisega. Ikka juhtub, et inimestele tuleb siirata elundeid ja senimaani see protseduur on sisaldanud endas seda, et tuleb neelata kõiksugu ravimeid, mis suruvad maha immuunreaktsiooni selle siiratud elundi vastu ja kui seda ei tee, siis võib kehasele elundi ära tõugata ja pole sellest ravist olnud mitte mingisugust kasu. Nende ravimite neelamine on üks päris hirmus asi, ehk siis mõjutab kogu selle immuunsüsteemi tööd ja ilmselt võivad kaasneda kõiksugu kõrvalnähud. Nüüd on teadlased tulnud välja, et on võimalik leida ka teisi viise, kuidas immuun vastust reguleerida, ilma et peaks võtma neid ravimeid. Noriinse kõlab üsna hea uudisena Annini. Ja see kõlab hea uudisena, kui ma seda jällegi pealkirja vaatasin, siis mõtlesin, et huvitav, et kuidas selle jälle on, mööda saad saadud erinevatest keerulistest protsessidest ka aru saanud, et teadlased on muidugi muutunud kavalaks ja mulle see tegelikult meeldib. Nad on õppinud paremini tundma süsteeme, sest ka immuunsüsteem on üks väga-väga keeruline ja kompleksne meie sees. Ja, ja see koosneb niivõrd paljudest erinevalt erinevatest detailidest. Siis ongi see, et, et tundub, et kui anda sellele siiratud patsiendile, siis ravimit, siis teine massiga löömine sellepärast et see on, et see, nagu sa ütlesid, mõjutab tervet immuunsüsteemi, muudab inimesel väga tundlikuks erinevate nakkushaiguste vastu ja tõesti nõrgestab inimest väga korralikult. Et kuidas siis üle saada sellest probleemist, et et ikkagi on võimalik tekitada see olukord, kus inimese organism seda võõrast organit ära ei tõuka. Aga samas inimese immuunsüsteem siiski toimib ja kaitseb inimest erinevate välismõjude eest. Ma lugesin ja mõtlesin, et ototot, et kaugele on asjad, on ja tuli välja, et inimese peal painet katsetele paraku tehtud. Aga nad on üks samm sellest, veel on sellest veel puudu, sest need katsed, mida siin töös kirjeldati, töö on tehtud, siis pree kliinilises faasis Eestis täpselt üks ammu enne seda, kui saaks hakata tegema kliinilisi katseid inimestega. Tehku nad siis teinud ahvide peal neid katseid just ja ahvide peale tegid ja, ja nad kasutasid ära rääkida lahti, mis seal täpsemalt siis toimus. Siis need teadlased kasutasid ära selle doonori, ehk siis ütleme siis selle selle isendi, kellelt siirdatav organ võeti tema immuunsüsteemi rakke ja siirdasid neid sellele isikule, kes siis selle organi endale sai. Ja nad näitasid tegelikult loomulikult otsa otsaga siirdamistest ülekannet ei toimunud, vaid neil rakked oli natukene siis kehast väljaspool keskkonda muuta ja viia siis sellele isendile, kes selle organi sai ja Nad süstisid, süstisid neid neid rakke siis seitse päeva, enne kui seda organit siirdati ja üks päev pärast. Ja nad näitasid, ühesõnaga, ma ei hakka väga immuunsüsteemi detailidesse laskuma. Aga kui võtta nagu lühidalt kokku, siis nad näitasid seda. Et tegelikult see, need muundatud rakud surusid maha teatud teatud protsessid, mis hoidsid siis ära selle, et seda, et immuunsüsteem hakkaks seda seda uut organit ära tõukama. Ja 21 päeva hiljem, kui nad jätsid ära, sellel sirab patsiendil Timuna Supressandid ja nad jälgisid neid aasta otsa, siis tegelikult ei tekkinud sõda siiriku äratõukereaktsiooni. Ehk siis oli võimalik, et need rakud panna niivõrd kauaks tööle niimoodi, et nad tõepoolest aitasid inimest, et inimene saaks paremini hakkama selle siirdatud organiga. See on siis umbes niimoodi, et selle asemel, et immuunsüsteemile öelda, et ole nüüd kuss ja ära tee midagi, sa ütled talle, et vaata, siin on nüüd uus elund, lähme, saame tuttavaks, harjutame ära ja, ja siis, et said, hakkaks tema vastu midagi ette võtma. Jah, väga-väga selgelt ja lihtsalt kokku võetud, nii. San. Nagu üheksa selleks siis tuleb ikkagi doonorilt lisaks elundile Ta ka immuunsüsteemi rakke, ehk siis vererakke ja neid siis kuidagi ümber programmeerida, et et kui teostatav, see sulle tundub inimeste puhul? See on teostatav, sa võtad inimeselt tavalise veenivereproovirakud sealt kätes ei ole mitte midagi teistsugust. Ja seda küll lihtsalt ma mõtlen, et ega ka see olukord, kus tänapäeval ju elundeid saadakse, et nad on ka ju elust lahkumas ja kas sellest ei teki probleemi vere võtmisega, et see on tegelikult ikkagi kättesaadav. Ma arvan, et ma, ma arvan, et esmalt ei teki, sest eneorganid tuleb väga kiiresti tegelikult kätte saada seal inimeste käest, kellelt neid võetab, et, et see ei ole mingisugune päevade küsimus, on ikkagi tundide küsimus, kui nad tuleb ära võtta, sest need pärast ei funktsioneeri enam. Nii et ma tegelikult siin probleemina Oskad sa nagu öeldud, kas sedasama lähenemist saab kasutada ka mõne muu haiguse puhul peale sellise organi siirdamise tegelikult ju nii palju hädasid on seotud immuunsüsteemi nii-öelda selliste väärreaktsioonidega ka mingile kehaomasele asjale, et et kas me saame seda veel kuidagi kasutada? Jah, sellepärast, et siin siin mõni aeg tagasi andis mulle ajaskaalaga natuke keeruline, aga tuli siis välja see, et see tehnoloogia, kus immuunsüsteem õpetati tihti kaitsma organismi vähi vastu sama ometi võeti inimese inimestel rakud, kellel kasvaja, moondati neil veidi tagasi inimese sisse, nii et need inimese terved immuunsüsteemi rakud tundsid ära vähirakke ja hävitasid neid. Et jällegi minu arust nagu hästi kaval. Samas tundub nagu hästi lihtne meetod tööle panna ja nad näitasid, et see neil õnnestus, mis on teine suurepärane näide sellest. Selline oli sel nädalal puust ja punaseks teaduskildude sari, pühendusime meditsiiniteemale siin stuudios, abiks neid teemasid kommenteerimast. Tartu Ülikooli teaduskooli direktor Riin Tamm, aitäh. Selleriin MINA, OLEN Arko Olesk. Järgmisel nädalal on siin eetris Madis Aesma uue külalise ja uute uudistega kuulmiseni. Puust ja punaseks, puust ja punaseks.
