Praeguse juuru kiriku asukohal oli kunagi muistsete  eestlaste matusepaik. Kõigepealt oli kirik pühitsetud pühale Jürile. Hiljem sai kaitsepühakuks pea ingel Miikael  ehk siis rahvakeeli mihkel. Uru Mihkli kiriku üks kaunimaid detaile on kahtlemata  Kristjan Akkermanni kantsel mis pärineb siis 17 10.-st  sajandist tõenäoliselt aastast 1695. Ja ühtlasi jutustab meile ka piiblilugu,  alustades siis vanast testamendist mooses 10 käsuga  käsulaudadel sealt üles neli evangelisti. Üleval siis inglid jutustamas siis Jeesuse kannatuslugu  ja kõike seda troonimas siis võidulipuga üles tõusnud Kristus,  kes on siis surma ära võitnud. 1895. aastal sai kantsel trepirinnatise ja üks reljeef siin  räägib väga kohalik augu. Nimelt on valmis saanud juuru uus kirik ja ingel,  tõenäoliselt siis pea ingel Miikael viib vana keskaegse  kiriku taevasse. Ümberehituste käigus jäi vanast kirikust alles vaid altari  ruum ja torni alusmüür. Kõik muu läks tõesti igaviku. Trepirinnatise ja selle pildid kavandas kantsli  rekonstrueerimist juhtinud maalikunstnik,  sallivon Gügelgen. Samal aastal sai kiriku siiani säilinud vitraažaknad,  mille annetasid Maidla mõisahärra ja Pirgu mõisaproua. Äärmiselt kaunist valgust jagavad meie kirikule kaks  imekaunist vitraaži mis on juba üle 100 aasta vanad,  pärinevad aastast 1895 ehk siis, kui kirik ümber ehitati  ja nendel on kujutatud siis kahte apostlit. Esimesel siis Peetrus, mille järgi me tunneme ära kahtlemata,  et tegemist on Peetruse ga, kui ta on võti käes  ja teisel pool siis Apostel Johannes ja kenasti pidanud  siis vastu siin kõik erinevad sõja aastad kuni tänase  päevani ja kuskil kümmekond aastat tagasi,  siis nad ka restaureeriti Dolores Hoffmanni töökojas. Dominikanes. Veel üks oluline detail kahtlemata on siis veel  ka sakramendi nišš mis pärineb siis keskajast  ja seal hoiti siis pühitsetud armulaua leiba. Ja kui peeti esimesi, siis hommikusi missasid  siis seesama armulaua leib sai esimeste päikesekiirte toel  siis niisuguse kauni nimbuse ja muutis siis väga pühalikuks  ja tõenäoliselt on see üks Eestis ainulaadsemaid,  et kui enamus kirikutel on säilinud lihtsalt  siis ni siis meil on selline avaus, kus tuleb  ka siis päikesevalgusena sisse ja me võime tema nimetada  ka lausa hagioskoobiks. Hagioskoobiks nimetatakse armulaua leiva hoidmise niši,  mis ulatub läbi seina ja mille kaudu valgus kirikusse sisse pääseb. Veel aga kutsutakse hagioskoobiks väikest aknakest keskaegse  kiriku välisseinas mille kaudu ka need, kes mingil põhjusel  kirikusse ei pääsenud. Näiteks pidalitõbised said siiski teenistusest osa.
