Nüüd on meil siin, läheb Koeru ukse taha, küsib karu käest, külmast leedisedes. Koeru, kus puid on tõrvis. Karu on hirmus vihane, et segatakse ja käratab, ei ole ning lööb ukse pauguga kinni. Hommikul vaatab aknast välja kõik ta talvepuud on minema viidud.
