Ei tea iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Tere, head sõbrad. Täna on Georgil kaasas üks suur ja paks raamat, kus on palju juttu ja vist veel rohkem pilte. Tore raamat, mis räägib sellest, mismoodi loomad ennast kaitsta võivad siis, kui need mingisugused ohud ähvardavad ja kaitsmise viisid. Loomariigis on tõesti imetlusväärsed ja nad on väga mitmekesised. Et ma arvan, et me täna võib-olla isegi terve saate, räägime sellest, mis viidil loomad endaga toime tulevad ja vaenlased ja muud ohud eemale. Ja ja selle peetmisega on niimoodi, et täna on juhtunud nii, et siilipoiss on ennast niimoodi ära peitnud, et meie teda Georg iga üles ei leidnud. Aga ma arvan, et me räägime siis seni, kuni teda ei ole ilma temata, kui ta äkki peidust välja tuleb, siis räägib temaga siia meie sekka. Ja kui ta tüdineb ära seal peidus olemisest, aga ma usun, et igaüks tahab mõnikord natukene peitu pugeda ja ju siis siili poisil täna on just selline tuju, et tal on vaja seal peidus olla. Aga meie siis räägime nendest loomadest, kes ennast ära peidavad näiteks kõige lihtsam peitmise viis sellinud kaevad maa sisse uru ja lähed sinna urgu, siis peitu. Tähendab, sa oled sellises kohas, kuhu väga vähesed sulle järgi saavad tulla? Muidugi, neid, kes sinna orgudesse lähevad, neid nii väga palju ei ole, näiteks kui me Eestimaa loodust nüüd natukene lähemalt vaatame, siis siin võib-olla kõige peidulisemat loomad on mutt ja mügri kelle tegevusest me näeme küll maanteel ulatuvaid jälgija, keda me ennast trehvab nägema haruharva eriti just seda muti sellepärast et tema kaebab kogu aeg, mis ta liikvel on, kaevab ta neid tunneleid ja tema tegevusest samme aimu ainult selle järgi, et kas siis peenramaal või muru keskel, mis on just viiendat korda suve jooksul ära niidetud, ilmub järsku mutimullahunnik ja seal siis all kusagil maapõues tegutseb see mutt, kellest endast ja muid jälgi saaja, nii on ta peidus oma vaenlaste eest. Sest juhul, kui ta nüüd välja tuleks, siis me näeksime väga kohmakad looma, kes liigub maapinnal väga komberdades. Lausaseste massikäpad on kohastunud kaevamiseks, tagajalad on väga nõrgad, silmidel praktiliselt ei ole. Ta eristab vaid valguse ja pimeduse staadiumid oma all ei ole ka need silmi vaja. Näeksid nad ju seal ilmaasjata liiva täis lihtsalt ja seda asendab seal mutile suurepärane haistmine, nii et seal peidus olles tuleb ta toime just sellisena, nagu ta on niukse rull ja kehana liikuva tundliku kärsaga veidi meenutamiseks ja kärssoni, et kui ainult näeks muti nina, siis võiks arvata, et tegemist on tillukese põrssaga, kes sinna maa alla peitu pugenud. Kas ta sellepärast ongi selle elupaiga just valinud sinna maa alla et ta maa peal ei tuleks muidu üldse vist hästi toime ja talle meeldib peitu pugeda? No ma arvan, et see kunagi sai alguse hoopis sellest, et tema esivanemad kaugelt kauges esivanemad olid kindlasti nägijad ja võib-olla joosti maa peal ringi. Aga siis aegade jooksul hakkasid nad üha rohkem kaevama, avastasid seal maa sees sellise koha, kus toidukonkurente ei olnud, sest seal sees on väga suurepärane toiduallikas seal maa sees, seal see vihmauss, keda Mutt sealt siis välja kaevab ja nahka paneb ja endale ka talveks parub. Nii et ilmselt see kestis miljoneid-miljoneid aastaid ja ta üha rohkem ja rohkem jäi ikka sinna maa alla, sest maa peale tulnud esivanemad ilmselt vaenlaste poolt söödi ära. Ja niiviisi see mutikene sinna maa alla jäigi ja tunneb ennast seal suurepäraselt ja on seal, ma usun ikka palju, palju miljoneid aastaid juba vastu pidanud. Miks ma seda küsisin, sellepärast et lapsed mängivad ju peit, sest eks ole ja peidetakse ikka ära niimoodi, et ahaa, ma lähen peitu ja ja vaatan, kas teine leiab mu üles. Või siis mõnikord peidetakse end hirmu pärast ära mingi pahandusega hakkama saanud ja siis poeb peitu, et ei saaks sakutada. Aga loomadel niisugust mängu muidugi ei ole. Päris sellist mängud Ukoukkamina priid mode mängija peitmise mängu, et ta jookseb kelle käest ära ja poeb peitu, seda on kohe väga kindlasti ja väga paljud jooksevad ka just sinna maa alla peitu näiteks kärnkonnad siis mudakonnad, nemad poevad sinna maa sisse, nad ei jookse, küll aga poevad sinna kõikvõimalikud hiired, rotisuurused, loomad poevad sinna ja siis on ka selliseid väikseid kiskjaid, kes lähevad neid sealt peidupaigast jälle üles otsima, näiteks kärbid, energid ongi need, kes väga osavasti poevad neile peitu pugenud elukatele just sinna maa alla järgi. Nii et peitumise viis on väga laialt levinud ja on ka juba tekkinud selliseid, kes on kohastunud neid peitleid sealt üles otsima. No siis on selliseid peitis, kes neid ei ole küll meie, Eestimaa, aga mujalgi peidad ennast näiteks liiva sisse, nii et nad seal liiva peal lesides järsku hakkavad vingerdama, jääb mulje, nagu nad vajusid liiva sisse, need on mitmesugused maod. Sarvikrästik, kui ta on taolised, kes tõesti silmnähtavalt kohe vajuvad liiva sisse, nii et nende suured silma kohal olevad siuksed sarvmoodustised jäävad siis sinna liiva peale. Jäävad oma saakile märkamatuks, nemad ei lähe mitte kellelegi eest ära peituvaid, nad on peidus sellepärast, et see toit sõna otseses mõttes suhu jookseks, õieti neile otsa komistaks, nii ta siis sealt liivad kargab välja, püüab saaki kinni. Mõned ämblikud on näiteks taolised, kes rajavad tunnelid ja noh, see meenutab veidi kanalisatsioonikraavi, isegi ta kaaska peal, nii nagu kanalisatsiooni augulgi on ja siis sealt kaane alt see ämblik piilub välja. Ja kui siis keegi juhtub lähemale tulema, siis kargab ta talle kallale ja mürgitab armutult ära, nii et selliseid loomi on. On olemas ka, kes lähevad peitu selleks, et toit neile hästi lähedale tuleks ja toit neid tähele paneks. Ja mõned loomad peidavad ennast veelgi lihtlabasel viisil ära. Neil on selline kehamuster. Nad ei lähe enam kuhugi maa sisse, vaid näiteks nende kehamuster on selline, et kui ta heidab pikali lehtede hulka ka vajub niimoodi, et veidikese poeb sinna lehtede alla. See keha muster jätab mulje, nagu teda ei oleks, muster nagu tükeldaks tema ära, siis on väga raske seletada, tõesti, see muster teeb ta selliseks, nagu oleks erinevad laigukesed seal maa peal, aga loomapiirjooni on väga raske märgata. Kui teil on piirjooni raske märgata, siis on ta kadunud. Taolisi elukaid on ka olemas, need on näiteks mitmesugused maod Aafrikas elavad niinimetatud aafrika rästikud ja seal on siis kapooni rästik. Caboonia aafrikarästik on taoline passis ka ninasarvikrästik on taoline, kes niimoodi lehtede sisse ennast ära maskeerinud. Aga on siis ka terve rida retsikaid, kes jälle jäljendavad neid lehtede kujusid. Ta on seal kuivade lehtede keskel. Ja tõesti tema tiivamuster jäljendab kadestamisväärse täpsusega selle lehe roodumist, nii et kuda seal lehtede keskel istub, siis jääb mulje, et seal kuivanud leht, aga ühel hetkel jalutab see leht lihtsalt minema jää peale teise kohta kuivanud lehtede keskele paigale. Ja Kagu-Aasias elab liblikas, kes maale laskudes tiivad kokku pannes on pruunikas ja tõesti näeb välja nagu kuivanud lehekene. Kui tema siis tiivad lahti lööb, siis on seal fantastiliselt ilusat sinakad, valkjad ja teoreetilised toonide pruunid toonid seal tiibade peal, nii et ta on väga värvikirev, kui tiivad kokku paneksite, ta kaob täiesti sinna lehtede vahele täiesti ära. Nii et loomade peitusemäng ei ole niisugune nii nagu lapsed mängivad vaid neil on ikka nii, et rass sööki otsides peidetakse ennast ära või siis sellepärast, et teda ära ei sööda. Ja see on just selline mäng, mõlemad viisid on olemas. Tihtipeale ei ole enam aega kuhugi peitu minna või elad sa sellises paigas, kus pole lausa kuhugi peitu minna siis kasutavad loomad teistsuguseid võtteid, näiteks troopilistes vihmametsades väga suureks kasvavad, aga meil Eestimaal elavad tuhatjalad on sellised, kes keeravad enda selliseks ümmarguseks palliks, tähendab, talle on väga raske läheneda kaunikesti kõvagitiin kestaga ja seda palli raske avada ja pealegi hakkab see pall ka, kui teda torkida, lähedalt koledat haisu välja ajama, mis lindudel on kaunikesti ebamõeldav ja mõnele võib-olla isegi kibedaid elamusi maitseelamusi põhjustada, nii et selliseid loomi on ka olemas või Aafrikas elab kummaline imetaja loom, kellel pole karvu seljas, kelle nimeks on soomusloom. Soomlased on tal väga Tabava nime panud käbiloom, seda tõesti meenutab veidi ringi hulkuvad käpi, kellel millegipärast pik soomustega kaetud saba ka veel taga. Ja kui teda siis keegi ahistama hakkab, kui keegi hakkab talle liiga tegema seal lagendikul tasandikul, kus ta ringi jookseb. Ja kui ta ennast arvab, et ta ei suuda kaitsta, siis ta keerab enda niimoodi palliks kokku, keerab sappa end alla, ajab need soomused hästi turri ja katsu sa siis näiteks, kui saad lõvi või šaakal. Katsu sa sellist laiali aetud soomuste käbi kuidagimoodi sööma hakata, katuse talle hambaid külge ajada, sest need soomustanud väga kõvad, jäigad, nii nagu maol või, või mõnel teisel loomalgi on tugevad soomused taoliste tugevate soomustega loom kaetud ja kui ta siis pallina kukkum kerinud, siis ei suuda teda keegi avada, nii et natuke tema kallal jänditakse. Lõpuks jäetaks rahule. Loodus on kinkinud hea peidupaiga kilpkonnale. Tere, tere. Mina olen siin juba peaaegu et kõvaks tardunud nagu mõni kilpkonn. Ja, aga ma ei saa aru, kas sa kogu aeg olid seal tugitooli taga? Nojaa, no ma teadsin, et Georg räägib tänam loomade peitumise oskustest või loomade peitu minemisest ja mina jõudsin endeid kohale ja siis mõtlesin, et madinat natukene nalja moodi asju ja siis pugesin sinna tugitooli taha ja siis mõtlesin, et küll teie mind sealt üles leiate, kui te otsima hakkate. Tead, kulla sõber, meie küll selle peale ei tulnud, et sind sealt tugitooli tagant otsima. Nojah noh, tegelikult ma mõtlesin, et te selle peale ei tule, no kõik läbi mõeldud, et siis ma võib-olla krõbistan mõne aja pärast natuke, aga. Ma vist jäin natuke tukkuma. Tegelikult on hea, et sa ikkagi üles ärkasid ja jälle siin oled, sest meil oli üpris kurb ilma, siruta. Ja minul on ka põnev ja nüüd ma tahan jälle rääkida, sellepärast et näiteks kilpkonn on küll väga huvitav, näiteks mulle ta meeldib ja teod on päris erilised. Nendel on ju see peitumise pugemise võimalusi kogu aeg kaasas, seedeeoo karta. Aga miks üldse nii on? Mõtlen tibude puhul. See on väga otstarbekohane, sest kui sa oled taoline kohmakas komberdaja või vilets rooma ja nii nagu tiku on siis ega sa ei jõua reageerida, peitu, joosta kellelegi eest, vaid sa lihtsalt pead olukorrale vastavalt reageerima, sinna kotta peitu minema, nii nagu teevad teod või nii nagu teeb seda kilpkonn, kes ronib sinna kilbi sisse, tõmbab pea ja käpad ka sinna alla ja ausalt öeldes ega isegi lõvi või üheni saada sealt kätte. Sellepärast Nende hambad lihtsalt ei hakka selle kilbi peale nad libised kilpi mööda alla ja natuke aega rakistatakse, mängitakse, veeretatakse seda kilpkonna lõpuks tüdineb ära ja see loomake on eluga pääsenud. Nii et see on tal jah, hea kaitsevahend ja mõningatel liikidel näiteks vees, elutsevatel kilkondadel on see alumine kilbi pool veel liikuv, nii et ta tõesti paneb endale paugu konservikarbi sisse ära. Ja kuidagimoodi mitte keegi talle sinna lähedale pääs. Iso head ei pääse, aga mismoodi ennast veel ära peidetakse või kuhu peidetakse? Mul on tunne, et, et neid võimalusi peaks vist päris palju olema. Peitu pugeda õnnestub igale poole, ennem rääkisime loomadest, kes siis peidavad ennast maa alla, aga tihtipeale on nii, et seal maal läheb kitsaks või seal ei saa päris olla või ei ole, tingimused sobivad ja mõned siis ehitavad sellise maa-aluse tunneliga maa peale endale. Näiteks termiidid on sellised sipelgad, kes teevad osa oma elamisest sinna maa alla kaevatud maa sisse, aga teise osa teevad maa peale, sest seal maa peal pesas on võimalik temperatuuri paremini reguleerida. Ja termiidid, kes kardavad suisa seda päikesevalgust, nemad ehitavad siis savist ja, ja siukseid liimainest kui väga tugevaid pesini, et seda väga vähesed loomad suudavad lõhkuda. Noh, eelnimetatud soomusloom on üks taoline, kelle tugevad küünised on need, mis suudavad termiidipesa lahti kraapida. Aga enamasti noh, näiteks, kui inimene tahakski selle pesa lahti lammutada, siis inimese kahest käest sellest ei jätku, tal peaks lausa kirka olema, millega see pesa laiali lammutada, nii et see on nendele muidu kaitsetutele termiitidele päris turvaline paik. Ja termiidid on muidugi seal sees kaitstud, nokkis termiidi näinud on, see teab, et seal veidi kapsauss või mõnda muud putuka tõuku meenutav oled valkjas läbipaistev, väga pehme kehaga. Tal on oma keha kaitseks mingisuguseid kest ei ole, et igasuguse vaenlasele hästi kättesaadav ja teda kaitsevad siis sealmaal vaenlaste vastu need tugevad sõdur, termiidid, kes on siis väga tugevate lõugadega, kelle hammustus on väga valus. Aga üldiselt põhiliselt töölised on ilma, kui sõdureid parajasti juhtub lähedal olema, siis nad on täiesti kaitsetud igasuguste sööjate vastu, et kui need seda kesta seal ümber ei oleks, seda majakest, mille nad ehitavad, siis ilmselt oleks nende elu küllalt üürikene siin maailmas. Ja kui mõelda, et nii tillukesed olendid on võimelised nii tugevat kindlust ehitama. Uskumatu küll. Nojah, siis loomulikult, see on hämmastav. Siin on tõesti loomad võimelised tegema tõelisi selliseid rekordeid, töö kangelastegusid, nii et see on omaette selline imetlusväärne asi küll. Mul tuli meelde üks lugu, et kes on tugevam, kas sipelgas, elevant? Mina tean, kes on tugevam, sipelgas on tugevam näiteks selles mõttes, et elevante elevanti üles tõsta ei jõua, aga sipelgas sipelgat küll. Nojah, kui me võtame nüüd sellise suhtelise jõu järgi, siis tõesti sipelgad on väga tugevad, sellepärast et nad tõesti suudavad suhteliselt palju enesekaaluga võrreldes suuremaid massi tõsta, kui näiteks elevandid või ükskõik milline teine suur gloob, selles mõttes on nad tõesti üllatavalt tugevad. Aga kui me tuleme tagasi selle peitmise juurde jälle nüüd teistsuguse peitmise juurde, tähendab see evolutsioon osa loomi vorminud taolisteks, et nad ei näe üldsegi välja sellena, kes nad tegelikult on. Näiteks mõned palvetajaritsikad on selles mõttes erakordselt hästi kohastunud. Niisugune nimi on sellepärast, et neil on selline kummaline poos siis, kui nad saaki varitsevad, nad tarduvad pool istukile esikäpad ette, nagu veidi kokku pandud palvetamise, pannakse käed kokku, nemad pahesid, esikäpad kokku ja seisad niimoodi tardunud selles poosis. Ja sellepärast ilmselt nad taolisi nimi on saanudki. Ja vot need mõned palvetajad, nemad näevad siis välja, kes orhidee õie moodi ja kes siis mingisuguse puulehe moodi ja siis ta seal istub keset orhideeõisi ja järsku ühel hetkel üks õisi osutubki liblikale õieks, vaid osutub röövliks, kes üritab seda liblikat nahka panna, nii et seal jälle selline omapärane kohastumine või siis on putukariigis raagritsikad, kes näevad välja täpselt nii nagu kuivanud oksakesed ja kui ta seal kuivanud okste küljes ringi liigub, siis ta tõesti on just üks oksakene ja alles siis, kui ta ennast veidike liigutab, saab aru, et ta on elusolendit, on ritsikas. Siis on mõningate liblikate röövikud äravahetamiseni sarnased, sihuksed, lapikud ja lamedad, nii nad lausa liibuvad puutüvele ja jätavad mulje sellisest samblikukihist seal puu peal. Ja alles siis, kui sa teda käega puudutades selgub, et Samlik on soe ja pehme ja veidi karvane, isegi veel hetkel võib hakata sealt käe alt minema libisema. Samamoodi võivad olla mõned rohutirtsud äravahetamiseni sarnased puulehtedega. Mõned röövikud, murdunud okstega mõnetsikaadid jäljendavad suurepäraselt puude Astlaid või ogasid, nii et jääb mulje, et seal paljude ogade keskel on veel üks veidi imelikult paiknenud oga. Kui lähemalt uurida, selgub, et see on hoopis üks tsikaad, kes on sinna ennast puhkama sättinud selliseid kummalisi, kellegi teisena välja nägemisi on loomariigis väga palju ja mitte ainult maismaal, Väike-meres, mere kaladest, meile kõige paremini tuntud, sellist suurepärased maskeerijad on lestad ja kammeljad, kes liibuvad sinna põhja vastu näevad, nagu oleksid nad osakestest põhjast, sest lisaks sellele Plame on ja sinna põhja peale hästi ära sulab, oskab ta ka värvi muuta. Ta vastavalt selle põhjavärvuse muutumisele, mõni näeb välja nagu hunnik kivikesi ja teine näeb välja jälle nagu kaunis liivapõhi ja kolmandale mingi muu muster sinna selja peale tekkinud vastavalt sellele keskkonnale, kus ta siis ennast üleval peab. Meres korallide keskel elavad näiteks skorpion, kalad, kes näevad välja nagu mingeid koralli mügerikud, jääd, sulab sinna korallide keskel nii hästi ära, et ühel hetkel lihtsalt, kui mõni kaladele sobivasti lähedal ujub, kargab koralli mügerikselt ammuli suuga välja ja neelab siis selle kalakese alla. Siis ingel, raid, kellel on minu meelest küll natukene ebakohane nimi, sest ta hirmus õgard pärat suure suuga. Need ingel, raid epa otsis merepõhjas ja neil on täpselt samasugune taktika seal merepõhjas ei paista sugugi lamedad ja veidi liivaga kaetud, aga ühel heal hetkel, kui kala sobival kaugusel mööda ujub löövad nad oma lõuad pärani laiali, haarad suhu ja kusjuures nende saagipüüdmise taktika on väga kummaline. Ta kõigepealt ründab ja haarab suhu ja siis vaatab, kas kõlbas üldse süüa, mida ta haaras või ei kõlba, kui kõlbas, sülitab välja, jääb jälle vaikselt ootama. Kui kõlbas, siis ta neelab alla ja sööb kõhu korralikult täis. Et neil on üpris selline katse-eksituse meetod ja tihtipeale ründavad sobimatult suuri objekte. Juba peaaegu hakkab alla neelama, siis selgub, et saaki sobigi talle üldse, et nad liiga suur, ta võib olla pool või üle poole tema enda keha mõõtmetesse, siis ta muidugi saab natuke kurvaks usutavasti ja ajab oma päratud lõuad jällegi lahti ja laseb seal saagil siis minema minna. Ja tundub nii, et see hammustus ei toimu nii äkitselt, et enamasti need, kes lõugade vahelt skorpion kalal, kui ka siis sellel ingel rail välja pääsevad, siis need pärast suus olekut, kui nad sealt välja sülitatakse, olnud elu tervise juures ja võivad rahulikult pääseda sellise kerge ehmatusega saad jälle oma tegemisi jätkata. Ei olnudki ju väga ammu, kui kõik, mis seal vetesügavuses peidus oli, see oli selline suur saladus, aga näiteks nüüd igaüks võib mõnusat televiisori ette istuda ja siis vaadata näiteks põnevaid loodusfilme. Kui neid filme merepõhjast vaadata, siis seal on selline salapärane taimeriik ja korraga vilksti hakkavad need taimed. Kui ma mitte ainult taimed, vaid seal on tõesti igasugused kivid, jahid ja kõik seal liikuma hakata, sest tõesti need maskeerunud olendid nad seal igasuguseid. Ühes filmis ma juhtusin nägema näiteks mingeid kummalisi angerjaid, ma ei teagi nende eestikeelseid nimesid, et need olid maa sees peidus ja siis nagu kasvasid sealt seest välja, nii nagu mingit kõrget lilled tõusid sabapidi välja ja hõljusid seal nagu tõesti lilleväli oht neid ähvardas, siis kadusid kõik maa sisse ära ja siis tõusid jälle vee peale ja jäid ootama, planktoritmis mööda, ujus ja hakkasid seda sööma, aga hiljaaegu juhtima ühes merefilmis nägema tõesti hämmastavat asja, nimelt kuus-seitse aastat tagasi, aga noh, see on ikkagi küllaltki hiljaaegu. On avastatud täiesti uus hailiik, seni teadusele tundmatu hailiik eestikeelset nime vaevalt et keegi tal üldse välja mõeldud ongi. Tema on siis kangesti nende kõhk kalade moodi, kes on siis elanud 300 miljonit aastat tagasi või just selliste vanade kivististe järgi üles joonistatud kala moodi, nägi ta välja suure tömbi peaga aga sealjuures hämmastavalt suur tema pikkus üle viie meetri ja ümbermõõt kaks pool meetrit. Nii et kui juba nii suuri olendeid võib avastada, keda seniteadusi tundnud, siis meri võib-olla ikka veel hämmastavaid olendeid täis ja, ja kes teab veel aastate jooksul, kus uurimistehnika edasi arenenud, kui palju põnevaid olendeid sealt üldse leida võib. Nii et meri on tõesti selline fantastiline paik. Hakkas petmisest on veel midagi huvitavat rääkida. On veel üks kummaline peitmise viis või õieti selline ümbrusega ühtesulamise viis, paljudel loomadel, kes elavad piirkonnas, kus vaheldub talv ja suvi või soojad ja külmad aastaajad eriti just lumega talv ja, ja ilma lumeta suvi, siis need on nii erinevad tingimused, et kui sa sinna lume peale pead terveks talveks jääma, siis on vajalik ka oma värvust muutma ja, ja seda väga paljud loomad teevad näiteks meie kärpide Jürgi lähevad talvel valgeks, siis lähevad valgeks ju valgejänesed, keda meil Eestis on, või niinimetatud metsajänesed, nagu elupaiga järgi teda vahel kutsutakse, siis on püüd just rabapüüd, näiteks, kes siis lähevad täiesti lumivalgeks talvel ja sulavad sinna valge lume peale sõna otseses mõttes ära, nii et teda sealt üldse võimalik näha ei ole. Ja suvel on tema sulestik jällegi suurepärases vastavuses selle ümbritseva raba või soomaastikuvärvidega pruunikad-punakad ja valkjad, kollakad, toonid, kõiks, sulestikus koos. Et siis ta suladele suvel sinna maastikus ära ainult see ülemineku periood, kui see lumi sulab nüüd ja, või juhtub talv tulema selline, kus lund ei ole, siis muidugi nende lindude olukorda natuke kehvapoolne, siis nad paistavad seal lumeta maa peal mu valge sulestikuga jänesed, valge karvaga küll kaugele välja ja siis ei ole see värvus vahetus oma ülesannet küll mitte üks põrm. Aga kas värvus vahetub selle järgi, et ilm läheb külmaks. Päev läheb lühemaks. Tundub, et selle põhiliseks mõjutajaks on see, kui päev läheb lühemaks, kui päeva pikkus hakkab muutuma, juba siis hakkab see karvavahetus ka peale, sest aegade hämarusest peale on juba olnud nii, et kui see päev läheb lühemaks, et siis tuleb varsti see sügise pärast sügist, tuleb talv ja talvel on lumi maas ja selle rütmiga nagu kõik loomad selle aja jooksul kohastunud. Aga nüüd need viimased ajad on ju meil lumeta olnud ilma lumeta need talved ja ma usun, et see on nendele loomadele kaunikesti hukutavalt mõjunud. Ei ole küll mingeid andmeid, aga ma usun, et nad on siin ilma lumeta talvede jooksul küll päris suures hädas olnud. Aga kas nad ei suuda siis uute oludega kohaneda, näiteks mina tean putukaid, kes näiteks mingit mürki enam ei karda, lihtsalt sedasi ja võib-olla need loomad õpivad harjuma kuidagi, näiteks millal tasub kasuka värvi muuta oja millal ei tasu ja ma ei tea, mis veel. Põhimõtteliselt võib see juhtuda küll nii, aga tähendab, see on jällegi väga pikaajaline protsess, ei toimu aasta kahe-kolmega viie jooksul vaid seal vajatakse enne palju palju põlvkondi ja põlvkondade kallal, siis hakkab see loodus seda valikut teostama. Otseaeg on see, mida praegusel hetkel loodusele ei andnud, Ta ja millest me juba õige mitmel korral ka enne rääkinud oleme. Ja loomadega ei ole vist see kolimise asi ka nii lihtne. Kohvrid kokku põhimõtteliselt kolimine on ka loomariigis väga levinud, noh me teame need rändlinnud, eks ole, või ka loomade ränded, kes liiguvad ühest paigast teise, need on tavaliselt ka küllalt pika aja jooksul välja kujunenud need rändeteed ja need rände põhjused ja kas see on ikka enamasti rohkem toidu pärast? See on ikka jah toidu pärast, aga seal võib olla ka ilmselt muid põhjusi. Kliima on see ju tegelikult, mis seda toidusaamist või mittesaamist väga oluliselt mõjutanud, viimasel ajal väga paljud rändlinnud ei lähe enam ära, vaid jäävad siia künnivaresed, kes 10 aastat tagasi või 15 aastat tagasi kindlasti rändasid talveks minema on nüüd viimastel Talvet pidevalt paigal olnud, vähemalt päris suur hulk nendest on siin paigal olnud, nii et nad hakkavad oma sellist rännu kihku nagu kaotama ja kes teab, kuhu suunda see protsess võib välja hetkel viie sama lugu musträstas tega nende talvituma jäänud isendite arv kasvab minu meelest iga aastaga ja nüüd kuldnokad tihtipeale jäävad veel talvituma ja aga millises suunasse protsessis lõplikult välja kujuneb, seda muidugi ei oska keegi ennustada. Nii et igal juhul tasub silmad-kõrvad lahti hoida ja vaadata, mis toimub, kes meil siin on ja eelmistel aastatel, nii mõnedki lapsed saatsid meile oma ilmavaatlusi ja tähelepanekuid selle kohta, et mis ajal keegi siia Eestimaale tagasi jõudis ja millal mõni taimeke nina mullast välja pistis ja lehe otsakesed nähtavale ilmusid. Sel kevadel võiksite ikka ka niisuguste asjadega tegeleda. Aga nüüd keeras Georg raamatulehte ja ma näen mingeid pikkade tundlatega tegelasi ja siis mingeid nagu kirjusid vorste. Siin lehe peal on nüüd need, kelle kohta võiks öelda, et et nad lausa reklaamivad ennast. Kui me enne rääkisime elukatest, kes püüavad peita, siis teised elukad jälle reklaamivad ennast ja päästavad ennast sellega, et nad hästi kirjud välja näevad, hästi kaugele silmatorkavad. Ja nad on värvunud erksate värvidega kollase või punase või kollase-mustaga ja, ja noh, kõik võimalik erksad nagu ufo. Jah, see on üks ämblik, aga ta on ka hästi kireline pälv rööviku moodi rohkem kui külje pealt teda vaadata. Need erksad värvid tähendavad enamasti mürki loomariigis ja selle värvusega, öeldakse, et ma olen kihvti näärasemainud torkima nüüd tule. Parem on, kui sa minust eemale hoiad, kui tahad, vaata kaugelt. Nii ilusaid treid, jah, loodus on neid niimoodi vorminud, et sa näeksid kaual välja ja see kavalus tegelikult on väga otstarbekohane ei ole kavalus lihtsalt iseeneses, vaid kavalus selleks, et ellu jääda, selle peitmise, selle maskeerimis ja selle peiderdamisega, kui nii võib öelda, püütakse lihtsalt jätta ennast ja oma järglasi ellu. Siilipoiss, kas sa tahad nüüd ka jälle natuke peitust mängida? No ma ei tea, võiks küll Minu meelest ka see oleks päris vahva mäng, pole ammu mänginud, aga lastele ütleme. Lastel ütleme ikka kuulmiseni. Nii et kuulmiseni jälle nädala pärast Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
