Mul on nüüd suur rõõm stuudios tervitada, tuua ruutu. Tere, tere. Tere. Ja meil on ka stuudios Madli-Liis Parts, tere. Tere. Duo ruut, kelle kontserti sai tegelikult hiljuti kuulda klassikaraadiokuulaja. Teie kontsert Viljandi folgil, Jaani kirikus ja kui me teiega Viljandis rääkisime meie folgil eetrisse läinud saates, siis te just rääkisite, et teil on tulemas väga põnev välisreis, mis on teinud selja taga. Te käisite nimelt Usbekistanis, võtsite osa seal ühest festivalist konkursist? Nii, kuidas te nii kaugesse ja ikkagi Eesti jaoks väga eksootiliste kohta sattusite? See oli meie jaoks ka siuke alguses ootamatu sest oleksime siis arvanud, et ah, alustamine oli Soome siis juba rootsi kohe nagu sinna koletise suhu Usbekistani. Ja seal testimisrallile konkurss-festival mida me pikalt ei teadnud, ütlesime konkurssi. Ja siis hästi palju just pigem sellistest sealt kõrvalmaadest ja pigem sealt maakera poolelt inimesi ja panda. Aga käisime seal, mängisime, näitasime nägusid. Festivali nimi, kui seda eesti keelde tõlkida, on vist oriendi meloodiad. Mida sa festival üldse endast kujutab? Festival toimus kaheteistkümnendat korda usbeki keeles kõlab ju selle festivali nimi, sark, taronalaree mida on meil päris keeruline välja hääldada ja kõigil, kes ei ole Kesk-Aasia piirkonnastest. Eks ta võõras ole, aga festival ise kaheteistkümnendat korda seal on varem au hinnalisele kohale tulnud. Kas Eesti muusikut Silver Sepp on saanud teise koha ja Tuuli Taul on saanud samuti eripreemia varasematel aastatel, aga rohkem eestlasi seal meie teada esinenud ei ole. Seda festivali korraldab Usbeki kultuuriministeerium. Et oluline on teada, et Kesk-Aasia kandis enamus festivale on korraldatud tegelikult kas siis ministeeriumi vahendusel või, või kuidagi riiklikul tasandil, et seal väga selliste erasektorit ja erakorraldust ei ole. Ja festivali iseloomustab väga-väga kõrge rahvusvaheline tase. Tegemist on traditsioonilise muusika festival konkursiga ja sinna siis kutsutakse üle maailma erinevate riikide esindajad, nendeks võivad olla siis korraldajad või ka ministeeriumide esindajad või ka mänedžeride agendid. Kõik need, kellel võiks olla huvi erinevate riikide muusika vastu traditsioonilise muusika vastu. Ja igast riigist pääseb esinema üks ansambel. Ja Eestist siis valiti duo ruut. Ja see juhtus siis sedapidi, et pöörduti Kultuuriministeeriumi poole. Et me esitaks kellelegi ansamblis kandideerima sellele festivalile ja meie loomulikult esitasime mitu ansamblit ja siis nende kunstiline juht valis välja tuua ruudu. Nii et ilmselt kunstiline juht juba aimas, et duo ruut võiks sobida sellesse keskkonda hästi ja võiks huvi pakkuda erinevate riikide esindajatele, kes seal siis olid, nii et et jah, seal oli Fitzist ja Ameerika ühendriikidest ja kogu Aasia oli esindatud. Et väga-väga-väga põnev seltskond ja on kindlasti korraldajate poolelt selline seltskond, keda me Eestis kindlasti ei kohta ja tõenäoliselt ka Womexil, mis on siis folkmuusika, suur mess ja kontaktsündmus tõenäoliselt kaugumaxil enamusi, neist inimestest ei ole. Nii et sugugi mitte ainult oriendi muusika ja ütleme, see Kesk-Aasia piirkond vaid kogu maailma. No eks keskendutakse ikkagi Kesk-Aasiale, kuna, kuna see on lähem ja nende suhted omavahel on seal tihedad, sest Euraasia ütleme, Kesk-Aasia suund ja üldse Euraasia suund. Ja Euroopa suund on veidi erinevad ja eks Euroopaski omavahel inimesed suhtlevad rohkem ja, ja ka Aasias suheldakse omavahel veidi rohkem, kuid korraldajate eesmärk on ikkagi tuua kokku traditsioonilise muusika esindajad üle maailma, nii et nad on väga uhked selle üle, et mida rohkem erinevaid riike neil on esindatud. Ja sel korral oli siis 33 erinevat ansamblit ja 30-st riigist. Osa ansambleid oli siis Usbekist kui korraldaja maastat, neile anti siis rohkem võimalusi, aga mis on väga õige, sest kui nemad on võõrustajad, siis on loomulik, et sa annad natuke rohkem aimu oma muusikast ka väliskülalistele. Ja kui arvudest veel rääkida, siis 340 muusikut Käis retsistani platsi lavalt läbi. Ma olen näinud pilte sellest esinemiskohast, see on ikkagi võrratu arhitektuur, mis seal on. Mis mulje teile jättis kohapealne olustik seal. No kuna me kumbki polnud varem sinna maakera pooleli, siis satun siis loomulikult ei, väga põnev ja ikka väga teistmoodi. Ja samamoodi see rahvas seal ju kuidagi nüüd võeti ka väga, väga hästi vastu, hoopis teisiti, kui oleks näiteks Eestis, et me kogu aeg võrdlesime just Eestiga kõike. Et see oli nagu väga põnev meile. Ma kuulsin, et isegi juba siis, kui te juba rongist maha astusite, siis tegelikult juba teid seal tervitati ja oli ka väga suur kohaliku meedia huvi tee vastu. Ja selline pasunakoor võttis meid toredasti vastu ja kui Ann-Lisett oli poole jalaga, polnud veel sellel platvormi pealgi, siis juba oli mikrofon nimede ees, küsiti, et kuidas meeldib. Minule topiti veel, Roosneb poja, pakuti seal igast suupisteid kohaliku ja läheb muidugi neid tungivalt. Anti mehele, kes igasugust meelehead seal mingit sööki või roose või kõike sagenede agressiivselt. Nagu alguses ehmatav, aga ega päris lõbus. Kuidas konkurss kulges, kestis mitu päeva. Kogu festival kestis kokku viis päeva ja selle alla kuulus siis tõesti festivali osa mis tähendas ka kontserte väljaspool samad kandi. Nii et duo ruut käis ka esinemas väljaspool samad kand ja kindlasti nad räägivad sellest ise siis oli konverentsi osa, konverents oli siis euroop mõistes tavaline muusikaelu korraldajad, diskussioon, mõttevahetus, kus me ka väga aktiivselt osalesime ja, ja minu roll oli seal näiteks rääkida erinevatest rahastusmudelitest ja arutada erinevaid selliseid rahastuspõhiseid koostöövõimalusi. Ja kolmas oli siis tõesti konkursi osa ja konkus toimusid retsistani väljakul. See toimus kolmel õhtul. Igal õhtul oli 11 bändi ja žüriil siis oli selline austav ülesanne kuulata kõiki neid ansambleid ja hinnata erinevate kriteeriumide alusel ja jah, see oli päris päris keeruline ja väga vastutusrikas ja energiat nõudev, sest kuulata maailma erinevate riikide muusikat ühel õhtul. Sul on väga-väga erinevad stiilid väga, väga erinevad, ütleme, sellised muusikasuunad, instrumendid väga erinevad. Et see oli väga, väga selline tähelepanu nõudev. Kui 11 bändi õhtu jooksul, siis kui pikalt need esinemised Igal ansamblil oli võimalus esineda kuni 20 minutit. Duo ruut teie jaoks on ka ilmselt täiesti esmakordne kogemus sellist laadi konkursil üles astuda. Jah, vist küll just selles mõttes, et kui erinevate koosseisudega me pidime seal nii-öelda siis võistlema kuigi meie võtsime seda ikkagi nagu lihtsalt hästi lahedat esinemiste hästi lahedat kohta, kus esineda. Aga hea, et meie jaoks regist huvitav vaadata, et kui nii erinevatest kultuuriruumidest ja kohtadest koosseisud, kus mängivad nende siis kahte traditsioonilist muusikat. Et kuidas, mille järgi on võimalik neid üldse võrrelda. Sest mõned asjad on küll sellised, et kuidas sa võrdled neid samade kategooriate alusel ja kuidagi niimoodi, et see oli meie jaoks huvitav. Aga ikkagi traditsiooniline muusika, mis prügil põhines rahvaste pärimused, et sellist nüüdisaegset väga ei olnud. Ja kõik ikkagi tutvustasid oma siis nii-öelda rahvusmuusikat. Meil oli väga põnev ka. Me puutusime päris palju kokku. Ühe Pakistani ansambliga käisime, neil korraldasid väikese minikontserdi hotelliruumis, see oli väga põnev. Meie meelest tõesti väga ägedad, just et näha nagunii nii erinevat muusikat. Meie stiilis. Niisugune ja teil läks seal konkursil päris hästi, vist, millise tulemuse ta saavutasite seal? Saime ühe eriauhinna, siis seal oli mingi kategooria, mille sõnastusest me kuni lõpuni terve festivali lõpuni ei saanudki aru. Meil on hästi hea meel selle üle, aga et see rivist. Kuidagi esinemisega seotud selle žürii eripreemia aga läks hästi ja tõesti, nagu hea meel oli märgitud, siis saada seal Ja olgu veel täpsustatud, et duo ruut oli ainus ansambel euroop past, kes jõudis üldse auhinnatud või tunnustuse saajate hulka ka. Et ülejäänud olid ikkagi pärit aasia kultuuriruumist, siis oli Ameerika bluugras bänd, kes oli väga stiilne ja väga selline ehe. Ja ega rohkem ei olnudki, ütleme Aasiast väljapoole neid auhindu ei läinud. Ja tõsinesite ka väljaspool samakandi, siis kust ta veel kontsert andsite? Meil oli üks kontsert veel, lisaks sellele nii-öelda konkursiosale meid sõidutati umbes pool tundi ja kesklinnast siis eemale ja seal oli täpselt samamoodi selline väga suurejooneline vastu, et seal oli isegi võib-olla natuke suurejoonelisemat, seal võeti meilt mingi suurte karu kostüümidega. Seal pandi juba viis kimpu lille kätte ja meil esina telleroomiaid lilli päris palju maha. Aga jah, seal oli noh, väga huvitav asi veel, see, et pidime lavale minema põhimõtteliselt kohe, kui sinna jõudsime, et seal oli veel mingisuguste laste tantsurühm veel tantsin ja siis öeldi, et ja peale seda lähete kohe lavale. Me hakkasime küsima, aga sound checki, et sellist asja üldse hääle hääle täiene näiteks meil on 42 keelt, mis nagu kipuvad vahel gazalast ära minema lennukiga lennates näitas siis seal nagu ei olnud küsimustki, et juba üritus käis ja meid lihtsalt aeti sinna lavale. See oli päris huvitav. Sanderi niharbetega, nii Kõnised häälesteravillikondan. Seal on midagi viga. Tegelikult see oligi nii teistmoodi, aga samas oli see, et me kogu aeg tegime reisile, naljad, eestlaslikud, peame ikka vinguma, et sound on halb ja, ja inimesi. Paljud aga kokkuvõttes tegelikult ikkagi nagu publikule meeldis esinemine lihtsalt kuna me oleme harjunud nagu teistes tingimustes esinema, siis esialgsed reaktsioonid olid tuttavad aga kõik ikkagi laagris ja kui publikule meeldis kastidega. Tahtsingi just küsida, et milline publik oli justkui näiteks võrreldada ja kõige hiljutist esinemist Viljandi folgil. Kui üldse saab neid võrrelda. Publik võttis väga-väga hästi vastu, Nad tahtsid kohe igal hetkel plaksutama hakata. Iga vaiksema koha peal vaikse laupäeval aplausi ike. Ja ma arvan, et pole kunagi nii palju fännipilt läinud peale esinemist, et need oli tõesti nagu. See oli vist esimest korda, meid veeti ära sealt esinemiskohalt enne kui me oleme jõudnud kõikidega pildid ära teha. See oli sihuke. Ja siis muidugi pärast õhtusöögid kõik värgid. Väga naljakas. Aga samas hästi lahe kogemus, jääb meelde. Vaatasin just pilte teie esinemispaigas, tõesti väga uhke arhitektuur on sealkandis ja sellel seal väljakul ka, mis tunne oli seal esineda seal väljakul? Väga kuidagi võimas, et nii suurt lava pole kunagi olnud, suuremat publikut on olnud, aga nii suurt lava pole kindlasti kunagi olnud. Ja see oli vist oli hästi lahed, seal hakkas kuidagi kaikuma, nagu seal seal nende hoonete vahel kaasa hääle. No muidugi, selle nii-öelda võistluskontserdi ajal oli heli palju parem. See oli väga-väga mõnus mängida ja see oli hästi tasemel, kuidas sellesse aeti ja ja väga suured ekraanid, mõlemal pool jäädi mõlema pea taga niukseid Granguse vennast vaadata. Teistsugune. Mind kutsuti ka žüriisse sel aastal ja väga huvitav oli jälgida žürii tööd tervikuna. Nüüd väga pühendunud ja väga asjatundlikud inimesed on loomulik, et me ei tunne võib-olla üksteise riikide traditsioonilist muusikat niivõrd hästi, aga seal oli väga, väga selline toetav suhtumine, et siis me selgitasime üksteisele ja aitasime 11. Ja tänu sellele oli mul võimalik ka saada väga vahetut tagasisidet duo Ruudu muusikale, sest sest mina olin see, kelle käest tuldi küsima siis duo Ruudu kohta ja ja mis oli väga-väga südantsoojendav, oli, oli see, et kiideti esinejate loomulik, kust ja sellist autentsust, ehk siis et tegemist ei olnud väga viimistletud, valmis tehtud tootega, mida võib väga vabalt leida ja oli ka seal konkursil kuulda, vaid duo ruut oli väga loomulik. Ja nad üllatasid kuulajaid oma kandlekasutusega. Et ikka küsiti, palju seda, kas tõepoolest kannelt testis mängitakse kahekesi ja kahtlustati ka, et kindlasti kasutatakse mingit elektroonikat seal kandle sees, et et muidu ei saaks selliseid kõlasid kätte ja siis ei olnud minul muudkui selgitada, et ei, et kõik on väga loomulik. Lihtsalt muusikud on avastanud sellise viisi, kuidas pilli kasutada niimoodi, et need kõlad tekivad. Ja ma olen üsna kindel, et, et meie ansamblit ootab ees ka mitu kutset kontserdile või mitu kontserdipakkumistest, oli mitu korraldajat kes nägid, et duo ruut võiks sobida nende kontserdiprogrammi ja tegemist on väga kõrgel tasemel festivalidega või kontserdimajadega või ka kontsertiseerijatega. Ja teine asi, mis muidugi žüriid jaga, kuulajaid väga üllatas, oli ahelhingamine. Et kui paljude maade muusikas on väga loomulik, et hingamine peidetakse ära, et ütleme, meloodia ja hääl peab tulema ühe katkematu viisiga siis siingi meie tüdrukud hingasid loomulikult ja siis ehmatati ära appi, et kas midagi on juhtunud või et noh, et äkki midagi on pahasti. Ja siis oli jälle võimalus seletada, et see on väga loomulik viis Meie muusika edastamiseks, et kui me oletame, et on töölaul ja me oleme põllu peal, et ega me siis seal ka väga ei hääles tuju, et seal me ikka igaüks hingab sel hetkel, kui kui on vaja ja just täpselt nii nagu on vaja. Et meie muusikuid nad said väga-väga head tagasisidet ja väga huvitavat ja sisulist tagasisidet sellel festivalil ei ole sellist formaalselt Tulale patsutust. Kui inimesi huvitab, siis neid huvitab tegelikult ja kui ei huvita, siis minnakse lihtsalt mööda ja meie tüdrukutest ei mindud mööda.
