Juba aastaid on Eesti kooliõpikutes kirjas olnud,  et meie peamised maavarad on põlevkivi, fosforiit,  turvas ja järvemuda. Üle pika aja on aga taas alustatud maapõueuuringutega,  leidmaks võib-olla ka uusi põnevaid metalle. Mida Eesti maapõues leidub? Oh jumal, palju leidub alates alates põlevast,  kivist ja ja fosforiidist ja, ja, ja uraanist  ja liikumist ja ja, ja mida kõike jah. Põlevkivi. Põlevkivi ja paekivi ja. Natuke savi paekivi liiva no väärismetalli meil noh,  kulda ega neid niimoodi väga ei ole. Naftat ka mitte. Eesti maapõues leidub väga mitmesuguseid maavarasid. Ja on ka raha. Raha ajapadasid. Olemas veel, mida pole avastatud. Kindlasti on. Eks selles, mida meile koolis maavaradest räägiti,  oli oma roll inimkonna hetkevajadustel. Mõnda neist kooliõpiku maavaradest kasutame tänase päevani. Mõnda müüme lausa piiri taha. Seoses tehnoloogia ja võimu muutustega on aga osa  maavaradest oma tähtsuse kaotanud. Viimastel aastatel on Eesti geoloogia teadus justkui uuele  hingamisele ärganud ja grupp teadlasi üritab kindlaks teha,  milliseid tulevikus olulisi ressursse meie maapõu peita võib. Kohti, kus maa-aluseid saladusi niisama palja silmaga näha võiks,  ei ole aga kuigi palju. Alvar, mitu korda sa siin käinud oled? Oi, seda on küll palju, ma arvan, et kui ma ütlen,  et pisut alla 100, siis ma ei eksi. See on nii tähelepanuväärne koht, see on üle 500 miljoni  aasta vana, see kõige alumine osa siin ongi väga  tähelepanuväärse piir, kus see must kilt on siin üleval  umbes neli meetrit ja see alumine osa on liivakivi. Siin see liivakivi on väga tugevasti püriiti täis. Ah täpselt vot selline püriidi kamakas. Selliseid kamakaid kasvab selle nii-öelda liivakivi sees  ja selle alumise musta kilda sees ka, nii et see on peaaegu  puhas püriit. Raud ja väävel. Loomulikult see laul ei ole päris tõene,  mis eestlastele väga meeldib, et ei kulda,  ei hõbedat, ei leidu, meie maal leidub küll,  ka seda leidub. Kas ta on nüüd kaevandamisväärne, seda otsustab lähitulevik. Mis asjad on tulevikumaavarad? Kui kõige lihtsamalt seda öelda, siis need on maavarad. Mida on tulevikus vaja ja kui naljakas see  ka ei ole, tulevik on juba käes ja kui vaadata,  kus suunas me liigume, siis akumetallidest on vist kõik  kuulnud juba ja elektriautodest ka. Ja arvatakse, et elektriautod on üks meie tuleviku nii-öelda  transpordi vahendeid. Väga hea, saame lahti anda gaasi ja nafta kiusatustest. Aga just nende elektriautodega nii hästi ei lähe,  et nüüd paneme tavalisele autole lihtsalt mingi  elektrimootori peale. On vaja akusid ja mootor on ka väheke teistmoodi,  ehk teist sorti metalle nüüd vaja. Ja sellised akumetallid meie teada ongi,  siis räägime vanaadiumist, miklist, foobaldist,  liitumist. Need on nüüd need metallid, mis on hädavajalikud,  et see mootor tööle läheks ja oleks energiat kuhugi võimalik salvestada. Nii et see tulevik on põhimõtteliselt käes,  kuna elektriautod sõidavad juba meil hübriidautod,  elektriautod aga nende akumetallide Kogust nagu prognoositakse, et mida me juba vajame aastal 2030,  mis on ka peaaegu käes Umbes 10 või või kolm kuni 30 korda rohkem kui praegu. Ehk teiste sõnadega, see, et saada puhtamat maailma  ja anda lahti süsiniku nii-öelda energeetikast me tegelikult  peame kaevandamist jätkama, aga kaevandamist jätkama täiesti  teises suunas, sellest me ei pääse. Alvar ei tea seda, aga mulle kohutavalt meeldivad kivid  kõige rohkem need kõige tavalisemad, mida võib rannast leida. Meeldib neid vaadata, mulle meeldib neid nuusutada. Ka ühel on minu meelest eriline rühm. Ja tegelikult jah. Need on mu absoluutsed lemmikud. Alvar, kas sellistest kivimitest võiks ka neid  tulevikumetalle leida? See on lihtsalt ilus kivi ja ümmargune ilus. Geoloogid koguvad vahel kive lihtsalt sellepärast,  et nad ilusad on. Peaaegu jah, see on. Kindlasti ta sisaldab üriiti siin niimoodi kaugelt vaadatuna liivakivi,  mis on püriidistunud. Ehk siis püriit on ju raua ja päävli ühend. Rauda siin on palju, ehkki praegu meil ei ole vajadust oma  rauda nagu püriidist toota. Rauda keegi sellest kivitükist tõesti otsima ei hakka. Küll aga võib seesama püriit olla osa kurikuulsast maavarast,  mida vanasti tunti diktoneema kilda nime all  ja mis võis iseenesest süttida. Esimene süttija oligi tegelikult seesama püriit  mis kahes oksüdeeruma hakkas. Tänapäeval kutsutakse diktüneemat aga hoopis teise palju  keerulisema nimega Crapdoliit li ja sedagi peetakse tulevikumaavaraks. Uue nime on see kivim saanud ürgse looma kraptoliidi järgi,  kelle kivistisi võib nendest setekihtidest leida. Rateliite argiliit on tegelikult mustkilt  ja eestlased on tahtnud teda nimetada väga mitmete nimedega  ja konnatahvelgi on selline rahvapärane nimi. Ma ei tea miks, et miks ta on, miks ta konna väga meenutab,  minule nagu ei meenuta, aga selle musta kilda pindadel on üks. Üks elukas, keda siis saab nimetada raptaliidi vaheline nähtav,  selline. Nii et elustiku selles mustas kildas on,  aga metalle on ka ja põhimetallid, mis on selles kivimis  ammu teada, 40.-te aastate lõpus siis oli küll üks teine  võim Eestis, kes valitses, alustas sellest kivimist uraani  tootmist ja siis oli see suur jooks uraani peale. Ja toodeti ikkagi tuhandetes tonnides uraani  ka sellest kivimist. Aga lisaks uraanile on selles ka seda samust kanaadiumi,  mis on väga oluline muidugi tsinki, niklit,  väheke moluteeni ja veel mõningaid metalle päris kõrgetes kontsentratsioonides. Aga noh, hetkel võib-olla on vanaadium just see,  kuna vanaadiumi turg on nii-öelda plahvatanud. Ilma uusi agusid ei saa toota ilma vanaadiumi ta  või noh, see on üks, üks viis agude tootmiseks. Need elemendid kõlavad võõrapäraselt, aga tuleb välja,  et neid leidub kõikjal meie ümber. Keskmises nutitelefoniski on ligi 80 erinevat keemilist elementi. Ka tänapäeval rajatud suured sillad ei koosne enam ainult rauast,  vaid hoopis sulamitest, milles võib leiduda kõiksugu  keerukaid elemente. Uued tehnoloogilised läbimurded võivad omakorda tuua kaasa  nõudluse selliste elementide järele, millele me pole seni  veel üldse tähelepanu pööranud. Nüüd ongi Eesti geoloogid neid väärtuslikke ressursse otsima hakanud. Kõik geoloogid tahavad hästi sügavale maapõues  ja vaadata suuri kristalle ja nagu ulmefilmid näitavad,  et suured kvartsi kristallid on kuskil 100 kilomeetri sügavusel,  noh, päris nii see ei ole, aga kui me nüüd väheke  realistlikumalt vaatame seda meie kallist Eestimaad,  siis kui me lähme ainult paarsada meetrit siinkohal  ja võib-olla Lõuna-Eestis 600 meetrit sügavamale,  siis me satume ka nende kristallsete kivimite peale. Ja väga palju metalle me usume, on seotud nende kristallsete  kivimitega jõhvi leiukoht on kõigile teada,  seal on suur hunnik rauda, aga see pole ainult raud. Me avastasime, et see raud on seotud ka mangaaniga  ja mangaan on ka üks neid elemente, mida praegu on järjest  rohkem ja rohkem vaja. Aga seal on ka tsinki, vaske, niklid. Erinevalt pakripangast ei ole suuremas osas Eestis maapõue  kihte kuigi hästi näha ja sellepärast seisab ees puurimine  erinevates paikades üle riigi tehakse maa sisse küll väikesed,  aga väga sügavad augud, et tuua välja metallide paiknemisest  rääkivaid puursüdamikke ehk proove, maapõue saladustest. Kunagi aastakümneid tagasi on teadlased samuti sääraseid  puurimisi teinud. See on Arbavere puursüdamike hoidla. Kui näiteks geenivaramus hoitakse geene,  mis on inimestelt korjatud, siis geoloogid hoiavad siin  puursüdamike hoidlas. Eesti maapõue. Me ei looda leida otseselt mitte midagi konkreetset,  vaid me tahame teada, kuidas need elemendid seal jaotuvad  ja kas seal, kas seal üldse midagi on, et teadmatuses  elamine on kõige tobedam, et see, kui me isegi teame,  et meil midagi ei ole, see on juba teadmine omaette. Aga kui midagi seal oleks, oleks see loomulikult omaette boonus. Kui me harilikult mõtleme Eesti maavaradest,  siis me peame silmas peamiselt neid, mis siinsamas,  näiteks meie all, umbes paarikümne meetri sügavuses on aga  sina uurida asju, mis on oluliselt sügavamal. Ja palju, palju kõvemad kui näiteks põlevkivi. Mis sa sealt leida soovid? Me otsime sealt võimalikke elemente, millest inimestel võiks  kasu olla. Kivist saab maavara siis, kui seal on väärtus  ja meil on vaja uurida, et me teaksime, mis meie väärtused  on seal selles kõvas kivis, mis nende lubjakivide  ja liivakivide all siis on. Mis metalle geoloogid siis sellest kristallsest tugevast  aluskorrast leida soovivad ja kui sügaval see kõik ikkagi  Eestis on? Sügavus on väga varieeruv, et meie settekivimite all olev  kristalliline aluskord on Põhja-Eestis maale palju lähemal  kui Lõuna-Eestis. Ja. Metallid, mida me sealt otsime, ka see on muutunud,  et näiteks 30 aastat tagasi, kui puuriti väga palju rohkem  kui näiteks tänapäeval eriti just kristallses aluskorras  siis otsiti selliseid metall, mis tollal vaja oli,  et väga lihtsad, sellised. Alusmetallid vask, raud, tsink, plii, aga tänapäeval on  metallide siis selline jaotus muutunud, et meil on  tehnoloogia arenenud ja tehnoloogia arenguga on vaja aina  rohkem erinevaid metalle. Ja kui vanasti oligi võib-olla kahe käe sõrmede peal need  põhilised elemendid metallid, siis tänapäeval on meil juba  oluliselt rohkem elemente, mida me tahame sealt kätte saada  ja mis võivad olla siis maavarad, kui neid on piisavalt  suures koguses. Näiteks siin on näha, on alus korra puursüdamikud. Vaatame, siin on numbrid peal, näiteks see on sügavuselt 267  meetrit maapinnast. Mida siin näha? Siin on näha erinevaid mineraale, seda peaks võib-olla  vaatama mikroskoobi all täpsemalt, aga mida ma võiksin öelda,  et siin on kindlasti päevakivi kvarts on väga hästi näha  ja siis see must võiks olla siin näiteks kas ampi pool  või biotiit. Aga geoloogid pigem teevad endale sellise,  võtavad proovi ja panevad selle mikroskoobi alla,  et saada ikkagi selline usaldusväärne vastus. Sa oled spetsiaalselt meie jaoks terve hunniku põnevaid  kaste välja toonud, mis seal kastide sees on? Tõin siia välja sellised võib-olla kõige tähenduslikumad puursüdamikud,  et kahest piirkonnast üks on siis jõhvi magnetanomaalia  juurest mis on ka Eesti aluskorra uuringute nagu alustala,  et need on esimesed aluskorra augud, mis tehti maavara  uuringu eesmärgil 1900 kolmekümnendatel aastatel juba seal  on rauamaak. Seda ei ole küll sellisel määral, et seda praegu näiteks  tasuks kaevandada rauda, siis ma pean silmas,  et seal on rauda umbes kuni maksimaalselt 45 protsenti  võrreldes maailmas kaevandatava aga on see võrdlemisi vähe,  sest näiteks mujal maailmas kannatatakse juba maa pealt 60  protsendilist ja võib-olla isegi suurema sisaldusega roomaaki. Aga meie jaoks on see natuke sellise ajaloolise väärtusega,  et need on Eesti esimesed aluskorra, metallide uuringu augud. Arvan päris paljud teist on Soomes käinud  ja Soomes vastupidi, see kristalne aluskord on väga hästi  näha ka, paljandab põhimõtteliselt kõikjal. Miks te üldsegi nii palju vaeva tahate näha siin Eestis  ja seda maalt otsida sadade meetrite sügavusel,  kui siinsamas üle lahe võt ja raiu põhimõtteliselt. Võin öelda kõigepealt, et geoloog ei hakka ise kunagi kaevandama. Geoloog on nagu postiljon, kes toob maa alt  selle informatsiooni välja. Need, kes kaevandavad, on juba teised inimesed. Aga me ei tea, kui palju see tegelikult erineb,  et meil on küll alus korra kivimid kaardistatud mitte  võib-olla kõige paremini, kindlasti mitte  nii täpselt kui Soomes. Aga no mida kindlalt võib väita, et meie maakoor on natukene  noorem eriti just kristallsed kivimid, kui näiteks Soomes,  et see vanuseliselt hakkab Kirde-Soomest pihta,  seal on arhaikumi vanuselised kivimid, mis on  siis üle kahe miljardi aasta vanad ja siis hakkab sealt tulema,  et kuidas see maakoor sinna tekkis kunagi,  et 1,9 1,8 ja meie Põhja-Eesti on 1,8 umbes  ja mida lõuna poole, seda nooremaks siis need aluskorra  kivimid lähevad? Võrdluseks settekivimite puhul näiteks lubjakivi,  me räägime 400 500 miljonit aastat. Seega, kui sügaval meie jalge all olevad kristallsed kivimid  on oluliselt nooremad, siis võib arvata,  et erineb ka nende koostis. Meile tuttavamatest settekivimitest erineb kristalne  aluskord ka selle poolest, et kasulikud ained võivad  paikneda ettearvamatult. Miks neid auke nii palju peab puurima? Sellepärast, et üks auk ei suuda ära kirjeldada kõike Eesti aluskorda,  et meil levib see alus, korra kivimid, väga laiguti  ja kui me kujutame siis võrdluseks ette,  et lubjakivid on nagu kihilised horisontaalkihilised  ja me saame ühe auguga õigesti ast kätte väga suure  läbilõike ja väga palju informatsiooni siis alus,  korra kivim On kivimkehad on pigem just püstloodis,  nad on vertikaalsed ja kui me tahame näiteks uurida mingit maavara,  siis me peame gi sellest läbi puurima sinna võimalikult  sügavale minema, et ei piisa sellest, et me lihtsalt teeme  sinna paarimeetrise augu, sinna alus korra sisse  ja siis vaatame, mis seal on. Me tahame alati teada, et kui suur see keha on,  et palju see siis väärt on, et väikese maavara ilmingu jaoks ei,  ei ole mõtet, et luua kaevandust ja minna sinna järgi. Aga kui see keha on suur, siis juba on võib-olla teine lugu. Et näiteks Kirunas Põhja-Rootsis ei ole probleem minna  kilomeetri sügavale või kahe kilomeetri sügavusele. Tänapäeval on kõik võimalik. Oletame, et te leiate väga hea maardla ja see on väga sügaval,  kas see tähendab, et te siis põhimõtteliselt tekitada  Eestimaa sisse tohutu augu et seda kätte saada? Tegelikult. Selliseid avakaevandusi või karjääre tehakse küll,  Rootsis ja Soomes on see normaalne, sest see maavara on maa peal,  aga meil on ta sügaval. Ja sellisel juhul kindlasti on see maa-alune kaevandus. Ja pealt vaadates ei pruugi see üldsegi näha välja midagi erilist,  et mõned šahtid. Aukust maavara välja tuleb ja see põhitöö käib kõik maa all. Et inimesi häirib see tegelikult oluliselt vähem kui maa  pealne karjäär. Nüüd, mil me oleme välja selgitanud, kus neid Eesti tuleviku  maavarasid leidub, on hea välja uurida ka see,  kuidas neid kõige keskkonnasõbralikumalt kätte saada. Sedamööda, kuidas inimkonna vajadus uute metallide järele on arenenud,  oleme saanud üha osavamaks nende samade metallide  erinevatest kivimitest kättesaamisel. Kunagi tohutult saastavad protsessid on muutunud  efektiivsemaks ja puhtamaks, oma panuse annavad sellesse aga  üsnagi ootamatu teadusharu esindajad. Bioloog maavaradega kui me näiteks vaatame seda kivitükki Siis võib tunduda, et siin ei saaks justkui mingisugust elu olla. Aga tegelikult on asjad veidi teisiti. On võib oletada, et umbes 450 miljonit aastat vana  ja ta on kujunenud Tol ajal sellises meres olnud organismide ladestumise  tulemusena ja lisaks sellele, et seal ladestusid need  erinevad organismid Nüüd on seesama kivitükk tegelikult praegusel ajal toiduks  erinevatele mikroorganismidele, nii et kui me võtaksime siit  ühe sellise sobiva proovi ja vaatasime seda  elektronmikroskoobi all siis me näeme, et tegelikult elu  kihab selle kivitüki peal. No teil on palju kolleege Tartus, aga suur hulk meist See nimetillukesed ja just jah, me omavahel nimetame neid  tõesti pisikesed, näljased kaevurid ja selline nimetus on  siis tulnud sellest, et kui me kujutame ette niisugust kaevandust,  siis enamasti on seal tõesti sellised suured kaevandusmasinad. Aga kui on siis tööstuslik protsess, siis ikkagi sellised  suured mastaabid ja kõrge temperatuur, kõrge rõhk. Aga kui me selle protsessi viime läbi mikroorganismide abil,  siis kogu see asi võib toimuda tunduvalt väiksemas mastaabis ja,  ja see protsess võib olla selle tõttu tunduvalt paindlikum. Ja see protsess võib toimuda toatemperatuuril  või sellele lähedasel temperatuuril. Et need tingimused on nii-öelda nagu palju pehmemad  ja see tähendab seda, et Need pisikesed,  näljased kaevurid teevad oma tööd tunduvalt täpsemalt. Kuna tingimused on pehmemad, on ka metallide kättesaamine  palju keskkonnasõbralikum. Vähem peab kasutama sulatamist ja muid energiamahukaid protseduure. Kohe saamegi tuttavaks väikeste näiaste kaevuritega. Nad muudkui söövad ja lagundavad oma toidu nii-öelda  elementaarosakesteks laiali ja kõike ülejäävat saabki  inimene juba ära kasutada. Näljaste kaevurite ülesanne on lihtsalt söömine,  aga nad teevad oma tööd nii-öelda palju täpsemalt  selle tõttu, et nad on võimelised seda tegema nii-öelda  sellise aatomi täpsusega. Kui näiteks inimesed on käinud Kohtla-Nõmmel kaevandusmuuseumis,  kus tutvustatakse neid vanemaid kaevandamise võtteid,  kus põlevkivikihid on vaheldumisi lubjakivikihtidega. Siis oli siis kaevur sunnitud Need põlevkivikihid nii-öelda  eraldama lubjakivist lihtsalt kirkaga või  siis tänapäevaste vahenditega puurimisega  ja muul moel. Aga nüüd, kui me tegeleme bioleostamisega  või bio kaevandamisega, mis on siis nii-öelda termin sellise  tehnoloogia kohta siis võtavad need mikroorganismid sellest  kivimist just täpselt seda, mida neil on oma toiduks vaja. Aga meie ülesanne on siis nendele tagada nii-öelda sobiv  tuur kas siis hapniku juuresolek või selle puudumine  ja sobib H ja mõnikord ka võib olla lisaks natuke  mingisugust toite elementi, mida neil parasjagu siin ei ole. Bioleostamist või ka bio kaevandamist peetaksegi tihtipeale  metallide ammutamise tuleviku lahenduseks,  kuigi näiteks kulda juba niimoodi toodetakse gi. Selleks et protsess aga tõhusaks muuta, tuleb väikestele  näljastele kaevuritele luua täpselt õiged tingimused. Leida sobiv temperat Tuur ja pH, anda vajaliku koguses  söödet ja hapniku. Täpselt nagu inimestel võib ka bakterite sobimatus  keskkonnas elades tekkida stress ja selle mõjul söögiisu ära kaduda. Kui bakterid saavad elada neile meeldivas keskkonnas  ja neid seal ka õigesti treenitakse siis võivad nad kivi,  mis sisalduva süsiniku ärasöömise tulemusel toota. Biogaasi toidujääkidest loodetakse aga tulevikus kätte saada  need samad vajalikud metallid. Päris nii ideaalne see asi muidugi ei ole,  et me saime küll gaasi kätte, aga see metallide lahustamine,  see, see protsess vajab veel tuunimist, millega me praegu tegeleme,  nii et nad on tahkel kujul ja et neid kokku korjama,  ise sulatama. No tähendab jah, võib-olla mitte niivõrd sulatama,  kuivõrd leidma sellised ka sellised nii-öelda Pha tingimused  ja sellised redokspotentsiaali tingimused,  et nad oleksid kas lahustuvas olekus või kui nad oleksid  ka tahkes olekus, et me saaksime ette valmistada sellise  tahke faasi, mis oleks järgmisele bakterite kooslusele,  kes töötab madala pea juures, oleks ka nii-öelda. Söödavaskasutus. Just täpselt ja kõik täpselt samad terminid,  mis nii-öelda ka sellises suuremate organismide,  sellises igapäevases elus. Taaskasutuse võimalusi on veel. Ühelt poolt võivad bakterid aidata kaasa ava kaevandamisest  laastatud maa-alade bio tervendamisele ja sealt toksiliste  ainete eemaldamisele. Teisalt võivad nad aidata leida metalli nii et me ei peagi  üldse kaevandama. Kuigi argiliit on nii-öelda tulevikumaavara üks nendest  potentsiaalsetest maavaradest, mida Eestis väga nii-öelda  tõhusalt viimasel ajal uuritakse just nimelt sellepärast,  et metallide sisaldus on argiliidis küllaltki suur  siis tegelikult veelgi suurem on metallide sisaldus näiteks  niisuguses materjalis, mis on elektroonikajäätmed  ja just elektroonikajäätmete, mitte metalle sisaldav osa. Et kui see nii-öelda jahvatada selliseks ühtlaseks fraktsiooniks,  siis siin võib olla metallide sisaldus 10 kuni 100 korda suurem,  kui ta on näiteks selles argiliidis. Nii et ei peagi tingimata kaevandama, et peab lihtsalt  koguma vanad mobiilid kokku. Täpselt nii, ja seda ka tehakse mitmel pool Euroopas ja,  ja samas ka Eestis. Ja nüüd see nii-öelda koht, kus me siin praegu asume,  me oleme tegelikult ümbritsetud ka omaaegse kaevanduse  nii-öelda kaevandusjäätmetest, nimelt just sellest samast argiliidist,  mis ladestati siia ajal, mil siin kaevandati fosforiiti,  nimelt argiliidikihid asuvad fosforiidi peal  ja selleks, et fosforiit kätte saada, tuli argiliidi kihid  eemaldada argiliidiga nii-öelda tol ajal ei osatud midagi  peale hakata, nad lihtsalt ladestati. Aga nüüd üks suur võimalus on see, et seda nii-öelda  maapinnale ladestatud argiliiti nüüd uuesti. Tänapäeval, kus meil on kasutada tunduvalt sellised  tõhusamad tehnoloogiad, seda uuesti ära kasutada. Mis on sinu jaoks meie maapõue kõige suurem saladus? Ma arvan, et see saladus on see, et kogu komplekt,  kuidas see on kujunenud geoloogi, ei uuri ainult ühte  konkreetset maavara, et me, me tahame saada suuremat pilti,  kuidas see on tekkinud, kui vana see on. Ja kui me seda teame, siis me võime hakata mõtlema,  et mis seal võiks olla näiteks ja siis me jõuame maavaradeni. Ma arvan, et maapõu on üldse üks suur saladus,  praegu siiski. Me tõesti oskame väga vähest osa sellest kasutada  ja ma mõtlen, kuna ta on saladus ja me oskame väga vähest  osa kasutada, siis me peame olema piisavalt targad,  et et neid võimalusi ja võimeid, mis meil on,  et neid niimoodi kasutada, et see maapõu oleks kasutatav  ka meie järel tulevatele põlvedele. See siin on üks ülgase koobastest, kus omal ajal kaevandati fosforiiti. Tegelikult leidub siin aga ka palju teisi olulisi Eesti  tulevikumaavarasid nagu näiteks kratoliitargilliit  ja ilmselt midagi muud veel. Minu vanaisa pühendus ka kogu oma elu kaevandusele  ja kui ta pensionile jäi, kingiti talle selline steigeri kett. Mulle tundub, et taolised käigud ja sellised tööriistad  Eesti tulevikumaavarade kaevandamise seisukohast enam  olulist rolli ei mängi.
