Ei tea iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Tere, head sõbrad. Täna oleme me siin stuudios Georgi ka kahekesi, sest meie siilipoiss läks otsima kevade märke. Meil on küsimustele vastamise päev ja jutu sekka kuulame ta ka mõne laulu. Jah, need küsimused on täna jälle päris palju ja minu jaoks päris huvitavad küsimused nüüd ma olen päris palju pidanud vaeva nägema, et neile vastused leida ja kõikidele ma vist ei leiagi sel korral üldse neid vastuseid, sellepärast et on küsitud selline kummaline küsimus vile Luige kohta trump, et Luige kohta teadsin kogu aeg, et me olemas trompet, loik, vileluik, minu jaoks oli selline uus nimi ja ma ei osanud kuidagi seisukohta võtta, kas need on nüüd üks ja sama ja kõik raamatuid, mis ma seni olen välja kaevanud, on käsitlenud kas ühte liiki või teist liiki ja kuna ladinakeelseid nimesid ka igal pool juures ei ole olnud, nii et ma ei saagi aru, kas nad on tegelikult üks ja sama liik või on kaks liiki, üks trompet, luike, teine vileluik, ma katsun selle asja kunagi järgi uurida ja siis ka teile selgeks teha ka praegu minu käsutuses olevad raamatud ei võimalda mul täpset vastust anda. Ma ise kaldun juba arvama sinnapoole, et nad võiksid olla üks ja sama liik trompet lõiku saanud eesti keeles nime vile. Luik, aga võib olla ka, et on siiski kaks luike olemas, üks on trompet, luike, teine siis vileluik. Seda sa võid ju ometi öelda, mispärast neil nii veider nimi on. No ilmselt on see nimi sellest, et nende hääl on vähemalt selle trompet, Luige hääl on selline omapärane kime, pasundus meenutab tõesti veidi kõlaliselt trompetit, võib-olla sellest alles nimi on tulnud. Seda ma olen mõningates filmides näinud, kuidas luik häälitseb ja häälitseb lennul ja ka maa peal luigele üldiselt välja arvatud laululuik, teised nii väga häälekad ei ole, aga see trompet luik on tõesti häälekas, väga kaunis ja, ja kõlav hääl, võib-olla sellest siis nimi. Aga vaat nüüd, kas vileluik ka vilistab, nii nagunii peas tal ütleb seda ma ei julge küll teile öelda, sest ma ei ole kusagil mujal kui ainult selle meie loomade eluraamatusse seda nime kohanud ja seal ei ole tema hääle kohta ka mitte midagi muud öeldud. Teised küsimused ja teised küsimused on juba tunduvalt selgemad ja nendele on võimalik ka selgemaid vastuseid anda. Nüüd on siin niisugune küsimused, koerad liputavad saba, väljendades sellega oma heameelt, mis tingib sellist refleksi. Kuidas on siis seletatav? Küsimus ise on juba selline pool vastust nagu olemas, arvatakse, et selle sappa liputamisega koerad väljendavad oma head meelt ja selles väga paljud inimesed on päris tõsiselt veendunud, et täpselt nii see asi ongi. Et see hea meel on see, mille pärast siis koerad seda saba liputab. On ju tõepoolest nii, kui koer sulle vastu tuleb, hüppab, kargab ja siis saba käib niimoodi enda vänta winter vänta jääb küll mulje suurest õnnest. Nojah, seda asja natuke lähemalt uurima, kas see ikka päris nii on, teatud puhkudel tõesti võib nii olla, tähendab, ta hakkab siis kukub kehaga vänderdamase koer liputab sabadega pool tagakeha sinna otsa vänderdab ja ja see ei ole päris puhas saba liputama, vaid see on üldse see kogu keha liikunud, ta väljendab kogu kehaga seda rõõmu, seda äratundmist, ta soovi suhelda. Noh, see on selline mängule kutsume aga väga paljudel puhkudel on niimoodi koer küllalt reserveeritud, ta tuleb siis niimoodi tähtsa sammuga siis saba püsti, veidi langetatud, tuleb värava peale vastu eriti justkui ei ole keegi tema oma pereliige, sealt tulemus, vaid on keegi võõras tulemas, siis läheb talle vastu. Ta on küllaltki nii väljapeetud ja saba teeb jõnks jõnks, kas tantsis püsti või natuke sorgus, aga ta jõnksutab kahele poole ja vot see saba jõnksub see minu meelest ja tegelikult koera uurijate meelest, kui ma täpsemini ütlen, väljendab hoopis selle koera ebakindlust, tähendab ta nagu kahevahel, nagu kõhkleb seal selle saba liputamise käigus ta nagu tahaks tulla ja uurida, mis siin on samal ajal. Ta ei tea, kas see on päris ohutuse lähenemine ja äkki oleks targem hoopis jalga lasta ja tähendab kogu aeg sellises seisus, kas tulla lähemale, minna tagasi ja siis tal hakkab selline kõhklus tekkima ja saba hakkab tasapisi seda kõhklust väljendav hakkab liikuma, nii et see saba liputab, niisugune tagasihoidlik saba vanklemine. Ühelt poolt te iseeneseväljendus hoopis selle koera kahevahelolekut. Ta ei tea, kuidas nüüd toimida, kõige õigem oleks ta igaks juhuks tuleb teie juurde ja annab sellest märku, aga samal ajal tahaks ära ka joosta. Kuidagimoodi peaks sellest olukorrast nüüd välja tulema, enamasti tullakse välja, selgub, et see inimene, kes sinna juurde tuli, tema ei kujuta sellele koerale mingit ohtu ja see olukord laheneb. Koer lõpetab saba liputama, sära, enamasti läheb ta oma toimetuste ja tegemiste juurde, aga vahetevahel ka, kui selgub, et see on väga selline ebameeldiv külaline, siis võib see rõõmus lähenemine muutuda agressiivseks haukumiseks. Koer hakkab väljendama oma sellist suhtumist juba palju teravamalt. Kuidas kõhklusest on? Väga huvitav on näiteks see üks inglise loomade käitumise uurija Desmond Morris on uurinud seda, et millal siis need koerad üldse saba liputama hakkavad, kui nad sünnivad, vastasin koerade liputa üldse saba ja esimest korda. On täheldatud, et koer liputab saba 17 päeva vanuselt. Aga see on väga haruldane juhus. Ja see saba liputamine areneb välja 49.-ks elupäevaks, nii et nad on umbes kuu ja 20 päeva vanad. Kui nad hakkavad siis saba liputama, tähendab, see on selline iga, kus need koerakutsikad pojad on juba küllalt välja arenenud ja seni olid nende omavahelised suhted küllalt pingevabad, neil ei olnud nagu omavahel mingeid arveid klaarida, nad pürgisidki üksteise kõrvale, püüdsid olla niimoodi üksteise vastas soojas, neil oli niimoodi parem olla. Aga nüüd, kui ta on juba poolteist kuud vanad, siis nad hakkavad mängima, nad hakkavad 11 näksima, tähendab tekkinud esimesed sellised nagu veidi vastuolulised suhted nende koerte vahel ja siis hakkab saba liputamine tulema ja see tuleb selle kõhkrusega koos, et ta ei teadnud, kuidas tema vend või õde, kellega ta kogu aeg seal ennast soojendanud, kuidas temaga suhtleb, kas ta nüüd tahab teda hammustada näiteks vaid näksida vennad ja need väiksed kutsikad, nagu te kõik teate, hammustad päris valusasti või on tal nüüd paremad kavatsused, tahate näiteks soojas olla ja kõige paremini on näha siis, kui need kutsikad parajasti piima imevad. Pooleteistkuu vanuselt nad ikka veel toituvad emapiimast ka. Ja kui nad seal üksteise kõrval siis lisade küljes on, siis kõikide sabad käivad jõnks jõnks kahele poole ja see on just sellest, et seal see hirm ja samal ajal selline vajadus seda toitu saada teineteisega nagu vastuolus. Ühelt poolt hirm nende konkurentide kaaslastest õdede-vendade ees, kes kogu aeg päeva jooksul teda mitu korda Mäksinud. Ja samal ajal soov saada seda head maitsvat piima. Ja samal ajal sa jood seda piima kõrval, on see sind päeva jooksul mitu korda näksinud tüüp, kelle neid kavatsusi saab praegu ei suuda ette aimata, see loob sellise vastuolulise olukorra selle koera hinge. Sabakesed hakkavad käima seal, nii et kui nad seal otsivad, siis nad ei tee seda mitte heast meelest. Sabaga ei liiguta vaid just sellepärast, et nad ei tea, mis, mis olukord parajasti nüüd välja kujunenud on. Kas nad tahavad siis sellega teisele mingit modi märku anda, sabal on ka mingisugune teate edasiandmise funktsioon. Ja saba asenditel ja üldse sabal on muidugi väga tähtis signaale funktsioon ka, aga see on siis, kui need koerad juba täiskasvanuks saavad. Saba asend annab teatud vihjega selle koera enesekindluse kohta. Kui nii võib öelda, tähendab, mis asendan selles karjas parajasti on ta saba püsti, siis on selge, et ta tunneb ennast kindlalt. Vaat seal sabajuure juures on ka erilised näärmed, mis paiskavad õhku küllalt terava lõhnaga naret, mis koera jaoks on erakordselt hästi tuntav. Aga inimese lõhnameel on nii vähearenenud, tema seda lõhna ei tunne. Koera saba niimoodi jäigalt püsti ja, ja peksnud küljelt küljele, siis vajutab ta nendele lõhnanäärmetele, annab teistele koertele ka teatud lõhnad, tugevused, informatsiooni, mis seisundisse koer on, et seal on nagu kaks nägemismeele peale rõhuv signaal sabaasend ja samal ajal lõhna tugevust need kahekesi siis mõjutavad koos. Koeraomanikud kodus võivad hakata jälgima, kui siiani ei ole väga täpselt vaadanud, et millal see saba vaatlema hakkab. See on muidugi üks asi ja teisest küljest seda on ilmselt väga paljudel koeraomanikel raske endale teadvustada, et see koer võib tema suhtes ka mitte ainult armastust üles näidata, vaid et see on ka teatud hirmuga segatud austus, mida ta siis tunneb inimese vastu, sellepärast et noh, inimene, tegelikult on selle koera jaoks ikkagi karja juht. Koer tunnistab teda kui karjajuhti, sellepärast. Peremehele või seal karjajuhile tuleb alistuda ja muidugi koerte jaoks üks väga tugevat stressi loovtegur on see, et see karja juhtunud nii võimatult suur, ta on ju oma mõõtmetelt palju suurem kui koer, mõelge nüüd, kuskohas on inimese pea ja kuskohas on isegi päris suure koera pea, inimene vaatab jusest koerast alati üle ja see koeral on väga tugev stressitegur, sest karjajuht on temast nii palju suurem ja kui ta nii palju suurem, seda tähendab, on ka nii palju tugevam. Ja see põhjustab muidugi sellist alistumist ja isegi väike laps ju tegelikult enamiku koerte suhtes on kohatult suur ja sellepärast ega koerad väga kergesti kuuletuvad ka lastele. Sest noh, üldiselt on ju niimoodi, et täiskasvanud koer, laps, koera või noort koera oskab kohe kohelda nii, et teab, kus on see peremehe ja kus on see alluva suhe, aga inimlapse ja koera suhteline natuke keerulisemalt inimlaps on ka jälle suur koera jaoks, see tähendab ta on ikka koera jaoks juba selline karja juht, kellele tuleb kuuletuda, sellepärast lapsed tihtipeale nende koertega nii imetlusväärselt kergesti toime tulevad, nii et selline vaatenurk tuleks ka ilmselt veel kõne alla ja arvesse võtta, kui me seda koera saba liputama, sellest räägime ja see asi ilmselt ei ole nii päris lihtne, nagu esimesel pilgul paistab, et koer ainult liputab saba, sellepärast et ta on hirmus rõõmus, kuidas meid näeb, vaid need suhted on putult keeruline. Koerast võiks rääkida veel pikalt, pikalt, aga räägime nüüd hoopis lindudest. Jah, siin on teine küsimus lindude kohta, see on väga toredasti sõnastatud küsimus. Küsimus kõlab nii, et iga päev juhtuvad autoavariid, aga tänaval kõndides põrkud inimesed tähelepanematust kõhtupidi kokku ometi suurtes vahemikes aia tuhanded suuruses linnuparvedes, kui nad kusagilt veebinud üheskoos õhku tõusevad, kokkupõrkeid esine. Millega seda seletada? Ma arvan, et kõige lihtsam, millega seda seletada, on see, et võrreldes enamiku loomadega on inimene ikka ääretult kohmakas ja saamatu olend. Kuigi ma ise ei taha enda kohta seda tunnistada, et me sellised saamatud ja kohmakad olemas, siis ükskõik, millise loomaga ma ennast ka võrdlema ei hakkaks. Väga vähe on neid asju, kui me mõtleme just selleks puht füüsilist tegevust, jooksmist, hüppamist, orienteerumist ja kas või reageerimise kiirust igal pool loomad ületavad meid tunduvalt, sellepärast. Ilmselt ei juhtu seal linnuparvedega kunagi taolisi kop kokkupõrked, et linnud lihtsalt suudavad neid kokkupõrkeid vältida, nad suudavad keeta. Loomulikult on ette tulnud selliseid juhtumeid Kauks, linnud põrkavad õhus kokku, et see ei ole kunagi sellises katastroofilise tagajärjega nagu autoavarii, vaid võib-olla pudenevad seal meeter-poolteist allapoole, siis saavad juba jälle lennukiiruse ja hoo kätte. Jätka otselendu parvedes ja nad oskavad väga hästi seal parves seda vahekaugust hoida ja neil on nagu selline individuaaldistants kahe lennu vaheline selline miinimum distants, kus lähemal ajal pesti taheta lasta, see on väga täpselt välja kujunenud kõigilt parvelendudel ja kui te vaatate vahel, kuidas need parved lendavad, siis te näete, et linnud oleks nagu välja mõõdetud nagu joonlauaga paika pandud, tähendab kogu aeg häälikuid, et see vahekaugus ei läheks väiksemaks, on selline minimaalne ohutu distants, kus sa võid ennast rahulikult tunda, et oht oleks minimaalne. Ja inimestel tulevad need õnnetused just sellepärast tihtipeale, et vot seda ohutunnet või sellist individuaaldistants ei hoita nii täpselt autodega sõitiski, kihutatakse, vaadatakse, külmasid vahelt läbi lipsanud ja vot sellist reeglitest kinnipidamist, nii nagu loomariigis on, seal on väga jäigad täpsed reeglid, sellist reeglitest kinnipidamist inimeste hulgas ei ole. Inimesed on nagu hooletuks muutunud, nad tahavad neid välja kujunenud reegleid oma suva järgi ümber tegema, kohe hakata. Aga need reeglid on väga tähtsad ja ilmselt see on üks põhjus ka, et kui reeglitest kinni peetaks, siis need õnnetusi ja kokkupõrkeid nii palju ei oleks ka ja loomad teavad nendest kinni, sellepärast nad siis tulevad paremini ilmselt toime ka. Nojah, ja kui me tuleksime tagasi veel kord koerte juurde, kellest me nüüd alustasime, siis otse sama karja kooshoidmise signaal või karjakogumise signaal on hunt piltidel väga hästi väljakujud, hundid uluvad koerad, kes nendest huntidest põlvnevad, nemad üldiselt ei ulu. No nad on nagu. Kuidas nüüd öelda jäetud koera või hundi lapse seisundisse, tähendab, koduloomadel on selline kummaline olukord, et koduloomad arengu käigus on nagu kaotanud väga palju täiskasvanud loomale iseloomulikke jooni ja on jäänud lapse tasemele nii oma vaimselt, arengult kui ka käitumiselt tähendab nende käitumine täiesti täiskasvanud metsloomakäitumiseni välja jõuab seda koeraomanikel nüüd natuke valus võib olla kuulata, aga selle vastu ei saa midagi, ta lihtsalt on nii ja vaat, üks selline täiskasvanud huntide iseloomulik signaal, ulgumine täiskasvanud koerad uluvad ääretult harva ainult teatud kriitilistes situatsioonides ulgumisel oma väga tähtis Tignaalse signaal, ulgumine, see tähendab seda, et siin mina olen. Ja nüüd ma tahaksin oma karja vaid neid kõiki kokku kogutud, kus teie olete. Koguneme ühte, et meil on midagi koos vaja ette võtta, koertel enamasti peremees on kogu aeg käepärast olemas, see kari on tal ümber kogu aeg olemas ja koerad uluvad tihtipeale vaid siis, kui nad on üksipäini jäetud koju näiteks ulu kurbusest, vaid ta annab märku, et näete nüüd ma olen siin üks karja liige, ma olen üksi ja kust te kollete, tulge kokku ja teeme midagi, võtame koos midagi ette. Aga teised liikmed tihtipeale on väga kaugele ära mitme kilomeetri kaugusel tööl või koolis nad ei kuule seda ulgumist, ta kuuleb küll all korteri ülemise korterinaaber, kes siis on meeletult pahane selle peale, et mispärast see koer nüüd terve undab, mis pärast seda koera niimoodi peetakse, aga see koer selles olukorras süüdi ei ole, sest temal on üksainus õilis eesmärk see kari, kes millegipärast laiali läinud, uuesti kokku ajada ja sama situatsioon võib tulla ka siis, kui perekonnas olnud koer näiteks visatakse ühel heal päeval ukse taha või jäetakse üksi siis üksikud hulkuvad koerad ka tihtipeale just õhtuti, kus igatsus ikka väga suureks läheb, kohe istuvad maha ja ajavad koonu taeva poole uluvad, sest nad püüavad seda kaotsi läinud Harry ja siis uuesti kokku koguda ja püüavad teada anda, et mina olen siin, kus siis teie nüüd olete ja huntidel see, selline signaal on väga kaugele arenenud, tähendab, see on neile nagu magnet tegelikult ühe hundiulgu ümbruses, hunti on siis teised kohe vastavad ja kusjuures signaal on veel nii iseloomulik, et nad tunnevad ilmselt 11 ära, ka saavad teada, kas isa või ema loomaga tegemist noorega vanaga. Nad teavad, kes on kes, selle uskumise järgi, et see on huntide jaoks väga tähtis signaal. Koertel jah, see on oma tähtsuse minetanud, kuna see kari üldiselt nimega laiali nende ümbert ei lähe seda kokku koondamist ühe ühistoimingu jaoks ei ole vaja, kodukoerad uluvad suhteliselt vähem karja kokkukogumise signaal vahelgi koomiliste momentideni võib välja viia. Ma usun, et kui mõni pere on, lauldakse õhtuti või mängitakse klaverit ja seal peres juhtub koer olema. Aeg-ajalt sellise ühislaulu ajal on ilmselt juhtunud ka seda, et koer ajab koonu taeva poole ja ühineb seal lauluga, sest koera jaoks on see selge, et nüüd on võetud ülesse ulgumine ühiste ettevõtmiste tarvis, et tema annab ka märku, et ma olen siin ja ma olen valmis teiega koos tegutsema ja on tihtipeale üpris ebameeldivalt üllatunud kust sõbralikku algatust ei toetata, kui saad aru, et ta nüüd valmis on, ta näiteks võetakse tutist kinni, tõstetaks hoopis teise tuppa, mis undadet ei laseb meil rahulikult laulda. Meil maal naabritele oli niisugune Koernit, kui lapsed hakkasid seda heinapilli puhuma, siis tema ajas kaguonu kohe taeva poole ja hakkas laulmäe lapsessid. Vaat kui musikaalne koer. Nojah, sest selle koera jaoks oli see täpselt selline, et nüüdse kari hakkab midagi ühist ette võtma. Juba nad uluvad, ma ütlen ka, et mina olen ka valmis musikaalsust, ilmselt oli see asi üpris kaugel, aga see oli see lapsed nagu rääkisid koera keeles, aga nad ei saanud aru, et nad selle koera keeles rääkisid. Aga nüüd palun ütle, kes on sabaõgija. See on üks lind, tema sugulasi on Eestis ka nimelt hallõgija ja punasel ikkagi ja mõlemad on vahel harva eksib siia ka must laukagi ja need on siis laululinnud, kes laulad suhteliselt harva ja seda laulu õnnestub väga harva kuulda ja need on kummalise eluviisiga laululinnud nimelt Nad on röövlid, püüavad väiksemaid linde ja konn ja, ja suuri putukaid ka ei tea eriti tuntud, selles mõttes on hallõgija, kes tõesti püüab hiired kinni ja konnad ja siis Ta kogub toitu nagu pikema aja peale. Ta riputab seal toidupuuokste peale ja vaata saba. Jõgi on üks tema sugulane, kes elab lõuna pool ja on väga sarnase eluviisiga. Kuna ta on meie jaoks nii võõras ja haruldane liik, siis me temast eriti palju ei tea. Ja mul ei õnnestunud ka väga palju kirjandust tema kohta leida, et kui palju tema eluviisid meie hallagi punasel kõkiast erinevad. Nimetuse järgi võiks küll arvata laululinnuga küll midagi tegemist ei ole sabaõgija sabasööja. Jah, see nimi ei ole minu meelest väga õnnestunud see nimi pandud tal lihtsalt sellepärast, et ta natuke pikema sabaga, need, kui need teised tegijad on sabandad lihtsalt pikeseb nimi peaks viitama tema pikale sabale, aga jah, tulnud nii välja, nagu ta sööks seda saba. Aga pilalind, kes siis selle hind on ka, kes kedagi pila või? Jah, tegelikult just nii ta ongi, et ta pilab tõesti teisi linde, sest tema on umbes samasugune nagu meie kuldnokk või käosulane või mõni roolinud kes oma laulu paneb kokku teiste lindude lauludes tähendada sisuliselt varastab teise loomingut. Kuid nii otse öelda võtab teiste lindude laulud, kes tema ümber on õppinud selle laulu selgeks, paneb omal viisil kokku, teeb montaaži ja siis ühe teise kolmanda linnulaule on tema selles laulus sees. Ja niiviisi ta siis nagu tõesti pilkaks neid ümbruskonna lauljaid ajades neid segadusse. Ja sellest ilmselt siis tema nimi ka. Ta on selline küllalt kogukas, kuni 30 sentimeetrit suur lind. Tema nimi väga paljudes keeltes on väga sarnane selline naerulind, vaid pilkaja lind või pilalind, nii nagu ta nüüd eesti keeles. Ja ta elab Ameerikas. Inimesed suhtuvad temasse suure sümpaatia ka sellepärast, et tema laul on tõesti kaunis, ta oskab väga musikaalselt neid laule kokku pandud, teiste lindude laul. Mina küll veel tänavu kuldne ka kuulnud ei ole. No mina ka veel ei ole, aga ma usun, et nüüd lähiaegade peaksid kuldnokad juba tulema. Musträstad peaksid vilistama hakkama, ma usun, et see kõik, kui nüüd võiks öelda juba päevade küsimus, millal kõik seepeale hakkab ja siis hakkab ta järsku nii ägedast ja sellise hooga kõik see kevad tulevad. Vaevalt et me jõuame kõiki jälle näha ja märgata, sest kevadeks selles mõttes imeline aeg, et siin iga päev toob midagi uut ja midagi põnevat ja kogu aeg silmad lahti hoidma, et sain, magaks seda põnevat hetke jälle maha. Aga üks küsimus on Weekesel uim jalg. See uim jalgu on ka üks lind, ma katsun leida kirjandust, et saaks temast pikemalt rääkida. Seda võib öelda linnuga tegemist. Aga täpsemalt räägime temast kunagi hiljem. Kohtumiseni. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
