Ei iial jookseb alla mööda külge. Taeti. Siililegi selge? Tere, head sõbrad. Tere. Tere. Aga siilipoiss ja Toborki loop teile täna tere ei ütle. Sest millegipärast on juhtunud niisugune lugu, et neid ei ole siin, aga meie peame jutu hakkame rääkima. Nad on laias maailmas ilmselt haige, ei tea, aga igatahes üks kummaline pakikene on meile küll siia stuudiosse siginenud. Teeme lahti küll. Ei olegi väga kummaline see lint mis seal lindil peale seda meil võimalik kohe kuulata. Oo korra tena riva giidi sünnipäev, seda ei juhtu iga päev, sünnipäevalaps, ole ikka virk ja kraps, palju õnne triloobiit. Noh, siis muidugi ta ei saa tulla. Mina ütlen selle peale küll võib ikka mõnel hea mälu olla. Mille järgi tema sünnipäev üldse hakkas arvama. Lihtsalt selle ühe päeva peale veel. Jaa, aga mis sa tema käest seda küsida, kuidas ta seda oskas? Aga järgmine kord ikkagi räägi meile ära, kuidas oskasid see sünnipäeva sinna rihtida, kus ta praegu kevadesse. Kuna meid kahjuks sünnipäevale kutsutud ei ole, siis meie peame mõttes rändama tagasi sinna aegade algusesse. See enam päris aegade alguses ei ole. Võib-olla ütleme niimoodi, et see on siis selle vana aeg konna alguse ja lõpu aeg. Sõitsime kandrimi ajastust läbi ja oleme nüüd Ordoviitsiumi alguses juba oma. 10 15 miljonit aastat edasi rännanud selle aja jooksul on see meie vana hea mandripank ka tunduvalt lõuna poole rännanud, tähendab lõuna pool keha polaarparasvöötme aladelt ikka juba nii palju lõuna poole. Keskmine soe ilm veel mitte päris subtroopika on selle merevee tunduvalt soojemaks kütnud, päike käib palju kõrgemalt ja mis väga huvitav, täiesti pöördeline aeg ette, liivade savide asemele hakkavad selle merepõhja settima lubis etet, millest kunagi väga pikka aega hiljem sünnivad meie lubjakivi kihid, kõige vanemad paekihid, mida me näeme oma paekaldal, Need on juba siis küllalt fossiilirikkad, tähendab kivististerikkad. Rikkalikke elu oli tol ajal selle mereosas, kuna ta oli madal ja ta oli siiski piisavalt juba soe, aga tahaks küll elu tahtagi Audilt küsida, miks nii paljud organismide grupid just tollel ajal vana aekonna ordoviitsiumi ajastul hakkasid omale lubiski letti kujundama, kui nad enne olid ilmaski lekita. Väga paljud grupid kujunesid välja, mis kuni praeguse ajani nagu hallid ja mitmed teised grupid ei omanud lubiski letti või omasid kaskitiinset või fosfaatset skeleti, aga ühed teatud ajal ja meie mereselles basseinis just nimelt lubis etete tekkega üheaegselt hakkas tekkima ka lubiski letiga organisme ja võib-olla just nende organismide kodade lagunemisest. Küllalt suurel määral tekibki see lubimudad sinna merepõhja. Kui ma nüüd päris ausalt tunnistan, siis ma ütlen, et ma jään siin vastuse võlgu, et miks neid just sel hetkel nii palju tekkis. Siin võib olla õige mitu põhjust, ilmselt tolle ajahetkel oli tekkinud, kuidas ma ütleksin, evolutsiooniline valmidus nende organismide rühmade moodustamiseks. Nende eellased olid olemas ja ilmselt tekkis hetkegi olukord, et sellises lubiski letis oli võimalik selle ümbritseva keskkonnaga kõige paremini toime tulla. Ja mis võib-olla kõige suuremaks põhjuseks oli, see andis neile ilmselt eelise enda kaitsmiseks ja neil oli võimalus seda kesta teha, tähendab see võimalus oli kogu aeg olemas, varem ka, aga see võimalus oli tänu nende organismirühmade arengule esimest korda võimalik ära kasutada võimalus kasutada ära seda süsihappegaasi, mida tol ajal atmosfääris meeletult palju. Ega teised organismirühmad hetkel ei saanud väga palju areneda, sellepärast et keegi teine seda süsihappegaasi nii intensiivselt kasutada ja siduda ei oleks saanud nemad oma elutegevusega nüüd, mis kestis päris pikka aega, kümneid miljoneid aastaid ja selle elutegevuse tagajärjed. Nad sidusid kohutavalt palju süsihappegaasi, tähendab, vähendasid atmosfääri süsihappegaasi sisaldust ja sidusid seda sinna lubjakihtidesse lubjakiviks. Eks paekiviks õieti nende jaoks ei olnud veel kivi, vaid nende jaoks oli end oma rüüde kest sidusid seda süsihappegaasi, muutsid atmosfääri koostist, see tähendab, see atmosfääri koostise muutus võimaldas hiljem jälle hoopis teiste organismi rühmadel oma arengut alustada ja kiirendada. Aga tol hetkel oli nendeni süsihappegaasi siduvatel organismidel ilmselt kõige soodsamad elutingimused ja sellepärast neid võib-olla nii palju oligi. See on minu arvu kindlasti soodustav. Tavaks oli ju ka see, et meri muutus järk-järgult soojemaks, aga nagu me teame, soojas vees kaltsiumkarbonaat ehk lubjaollus oma lahustuvus väheneb erinevalt väga paljude teiste kohta, kus ta suureneb, soolade lahustuvuse kõvasti suureneb. Aga kaltsiumkarbonaat on niisugune ühendsoojas veestama, lahustunud on palju väiksem külmas vees, suurem organismidel ilmselt sellisest külastuse lähedasest seisundist oli palju kergem. Seda kaltsiumkarbonaati oma organismid ehkki moodustamises ka selekteerida. Öeldakse, et ordoviitsiumi aeg on ta üks soojemaid aegu olnud. Ja tähendab sellised paekiviladestus kohtumisel ei ole mitte ainult Eestimaale iseloomulikult, vaid teine, selline suur piirkond on seal Kagu-Aasia kandis Hiinas kus on ka umbes samasuguse tekkega lubjakivimoodustised, mis on praegu jäänud kuivale maale. Kõik merd seal ümber ei ole, aga ilmselt on märgata, et nad merelise tekk mägedes võib leida mereorganismide kivistisi ja kunagi on seal olnud merepõhi. Täpselt sama võib öelda, et on veel terve rida maakeral piirkondi, kus tol ajal väga ulatuslikele aladel süttisid klubis ette, et kogu PõhjaAmeerika kontinendi madal meri siis Austraalias laiad alad, Siberi idaosa, kus praegu on need madalad mäed, on bassid tol ajal olnud kõik. Ma tahan verega üle ujutatud ja kõrgeid mägesid ümber ei olnud, kus ta oleks väga palju saviainest ja liiva sisse kantud. Selle tõttu oli Sünniaeg kõige soodsam maakera ajaloos, kus lubis ette, et said nii hästi settida ja ilmselt just see soodne tingimus lõi eeldused ka organismidel väga erinevatel gruppidel sellel ajal just kujundada omale lubiskeletti meie oma mandril pangaga oleme. Troopika lähedal, aga mitte veel päris sinna jõutud. Need elusolendid siis seal oli. Oi, neid peaks üsna palju kohe loetlema. Kõigepealt räägime nendest, mis meil on tuntud nagu karbid ja teod. Neid oli küllaltki mitmekesine kooslus ja läbi kogu meie ütleme paekihtide, kahe ajastu ordoviitsiumi siluri, siis on huvitavad loomad peajalgsed. Noh, kelle sugulased praegusel hetkel on teile tuttavad, kaheksajalad, kalmaarid, seep ja vot need on praegusel hetkel elavad peajalgsed, tol ajal olid need teistsugused, ma olen piltide peal näinud, ma ei ole isegi ühtegi kivistist oma silmaga näinud, käega katsuda saanud. Piltidel on tähele pannud, et mõned moodustasid ka selliseid, kodasid need pea jalgsetest. Ja meie paekihtides Kunda lademes on nende hulka niivõrd suur, et need kojad on täiesti kivimi moodustajad. Näiteks Jägala joa ülemise astangu peal on kohe paepõrandal risti-rästi meetri poolteisepikkused kolme- kuni viie sentimeetri jämedused läbilõikes, nagu selgrool üldpaljud, paemurdjad murdudes seda leides arvasid, et olen kunagi vanade loomade selgroolülid, aga tol ajal ju selgroogsed üldse ei olnud, need on kõik nende peajalgsetekojad. Ja elu oli nendele ainult kõige viimaseskojas kõige jämedama otsas. Kõik need järgmised kojad olid ainult õhukambrid, seal oli õhk sees ja selle tõttu nemad olid väga osavad ujujad. Ühed esimesed aktiivsed ujujad, kellel oli kõva kaltsiit, skeleti ka koda, kõige suuremad hiidvormid on kuni 10 sentimeetri Jänedused ja kuni kolme meetri pikkused. Kujutage ette, kui need palke veel palju seal meres ujus. Nii et nende kodade mattumisel see on umbes nii nagu ürgmets puutüved mattuvad risti-rästi ja sellest päevast kivisöest. Me teame, neid puutüvesid küllalt palju hoopis hilisematel aegadel, libakivis ajastul oli eriti palju Ja ega nendest nüüd tänapäeval elunevaid vorm enam palju järgi jäänud ei olegi, nendest on teada üks liigson, see Nautilus, mis ujub siis praegu soojades meredes paarisaja meetri sügavuses, nad liiguvad tõesti nagu suured teod, veidi läikiv värv muutub tere läikega kodadega. Ja siis need kojad on tõesti kambrilised seal kambrit sees ja siis sealt kambri otsast vaatab välja natuke habetunud tüüptallad, need haarmed, sellised jätavad kammimata habeme mulje ja ja ta on ka väga omapärane loomakene seal seest kaheksajala sugulaseks on päris raske pidada kui taine, sugugi niisugune osav ja ja natuke õudne välja, nii nagu need kaheksa ja kalmaarid näevad, pigem näete süütu ja veidi untsu läinud teo moodi välja. Aga nad elavad siis seal India ookeanis, paarisaja meetri sügavuselt ja neil on huvitav vertikaalne liikumine tähendab päeva jooksul nad tõusevad siis üles pinnasekihtidesse, siis teatud aja möödudes laskuda jälle seal sügavamatesse kihtidesse, vastavalt siis päikese soojenemisele, nad ei armasta eriti päikesevalgust, öösel tõusevad nad rohkem pinnale, päevaldusliku valgemaks läheb, laskuvad nad sügavamasse. Viimase ajani teadlased nendest suurt midagi ei teadnud, ega neid oli väga raske uurida seal paarisaja meetri sügavusel. Nüüd hiljutiste aastatel on neid natukene lähemalt saadud uurida ja selgitatud ka sedasama tsionaalsus või tähendab selline liikumine seal vees välja ja päris huvitavaid kaadreid on õnnestunud filmida nende pulmamängude kohta, see on ka täitsa omapärane. Ja, ja kuidagi tunduvad nad olevat veel seltskondlikud seal ilmselt sealt ordoviitsiumi ajast pärit komme, kus nad olid suurte hulkade koos siis praegusajal, nendes paikkondades, kus nad elavad, seal elab üksikutes kohtades neid suurel arvul koos, seal võib loendada ühel ajal korraga paar-kolmsada isendit ja nad kuidagi vist ka omavahel on võimelised informatsiooni vahetama. Mingikeelne näib olevat nii, et nad saavad üksteisega nagu kontakti võtta üldse neil peajalgsete teistel, samuti on see omavaheline vestlus väga hästi arenenud näiteks seep ja ta on selles mõttes lausa fantastilised, nad vahetavad seal sekundis õige mitu korda värve, need täpid ja kriipsud, mis nende peal on, need vahelduvad ja on täitsa noh, nii nagu morse keel, ainult palju keerulisem Berguse, meie morsa ja meie pole veel õppinud seda keelt vist lugema korralikult. Ei oska seal suurt midagi aru, saadame ainult teeme esimesi samme selle keele dešifreerimiseks. Nii et seal oleks põnev maa meil kunagi ees veel väga-väga jutukad, paistab küll, et nad elavad väikestes parvedes seal parvesse vilkumine värvivahetus on väga intensiivne, nii et nad ilmselt jah, kogu aeg omavahel räägivad, aga noh, mis sisulises informatsioon see on, võib-olla seal niimoodi, et üks ütleb, teiselt ära ujuni lähedane, mis sa trügid siin nii nagu meie trammis omavahel räägime, et see võib olla umbes samasugune informatsioon. Võib-olla nad räägivad hoopis põnevamaid jutte sellest. Võlaräägivad kaid, saak hakkab lähenema ja nüüd peab parvega minema mingis suurema asjal künda. Ja seal on kõik võimalused, aga ei oska sellest veel aru saada ja, ja ma arvan, et võib-olla meie kuulajate hulgas praegu võib-olla keegi, kes teab asjast palju rohkem, kes teab sellest asjast rohkem, ma võib-olla, kes võtab järsku nüüd pähe, et see asi on vaja välja selgitada ja hakkab seda? Asja põhjalikult uurima ja see läks, võiks ka minna kägala joale ja alustada nendest, mis olid kunagi meie vana aekonna ordoviitsiumi ajastu üheks olulisemaks. Aga nüüd võiksime küll natuke rääkida ühest teisest tolleks ajaks ära kõrgele arenenud grupis season triloobiit. Arengu üheks kõrguse näitajaks on tema liigiline mitmekesisus spetsialiseerumise aste. Nemad olid põhjas aktiivselt liikuvad. Kui peajalgsed olid vabalt vees juba ujuvad, siis nemad olid põhja elustik, kes vabalt põhjas said liikuda, osa elas muda sees peaaegu ainult võib-olla selg oli natuke väljas, võib kaevusid täiesti pehme muda sisse, aga enamus neist liikus põhja peal ja tol ajal oli küllalt laialt merepõhipoolkivistunud või peaaegu täiesti kivistunud. Väga pikki aegu setteid ei settinud. Kui kihikond väikse paksusega, siis ei peaks sellest veel järeldust tegema, et see oli väike aeg. Näiteks paekalda alumises esimeses meetris on umbes 10 miljonit aastat peidus enamus sellest ajast merepõhi on seal, kus mitte midagi settinud, kõva, kivine, merepõhiosad, kulutati isegi midagi maha väga laiades aladel oli niisugune tingimus omane näiteks Laadoga järve äärest. Kuni keskrootsini on ühtegi väga iseloomulike kaevamisjälgedega kihi pinda võimalik jälgida ta täiesti ühtemoodi. Aga nüüd ei, mõnel tekkida küsimus ees neist asjadest väga palju ei tea, et kuidasmoodi, et elasid, nüüd räägitakse paekivist, mis pärast neist siis kivi sai, lõpuks. See on üks teine pikk jutt, kuidas lugi muda pehme mudaajapikku võib nii kõvaks kiviks muutuda, et teda praegu võib rahulikult saagida ja taguda ja seina panna ja sadu aastaid seisab paekivi ilusti seinas lagunema. Jah, aga, aga siis nad ikka sibasid ringi. Tol ajal oli elustik juba nii mitmekesine, et seal oli palju ringi lippavaid gruppe nagu trilo, piidid ja ujuvad peajalgsed, aga küllalt palju oli tol ajal ka põhjale ühte kohta kinnitunud loomi mida meie kuidagi arvestame, nagu taimede mood okslikude vormidega nad olid näiteks sammalloomad, osad toidad, massiivsed nagu poolkera, aga koloniaalset vormid, kus hästi palju loomakesi on ühe sellise koloonia sees ühe kivi väikese kübara sees siis kuninga elu otsi saad siis skelett, mis seal on, see jääb rahulikult sinna põhja lavama. Järgmine erus, väikene loomakene võib sinna juba kinnituda kasvatada sealt uue koloonia edasi või mõni teine võib selle näiteks ära süüa või sealt väga paljud organismid uuristasid merepõhja pool kõvasse või kõvasse koopaid ja elasid selles koopakeses, ainult väiksed haavad olid väljas säält nad võtsid toitu. Aga muidu kõige kindlam oli olla ümbritsetud pool kõvast või kõvast keemist. See on nagu miski elektrone saab põhimõttega, et kaitsta organismi. Aga üks võimalus on olla ise pehme ja, ja minna kõva sisse elama. Jah noh, nii nagu teevad praegu elavad korallid, neil on just seesama põhimõte nemad, tegelikult on väga paljude nende tollel ajal elanud loomade praegu elavad sugulased aga võib-olla õige palju liike võib-olla neid samu, kes juba tollest ajast peale maakeral alles jäänud on. Nad ehitavad ju praegu sedasama paekivi tegelikult seal Austraalia ranniku lähedal, nii nagu ta siin meil nüüd olemas on. Täpselt samasugune kivi sünnib tegelikult seal kogu aeg, kaltsiumkarbonaat ja esialgu sherif korallrihv ei ole sugugi päris sellise kivi moodi, nii nagu ta neid on, vaid sinna settib vahelises liiva veel ja ja muda ja ma ei tea, mida sinna kõike võib vahel savi. Te ei tea eriti, palju on organismide purustatud osakesi nii-öelda kaane liiva, nii on hakatud nimetama seda, kui eriti kui lainetus palju karpe purustab alguses poolikus pärast nii peeneks nagu liiv siis liivateraline materjal nimetame kaaneliivaks, settib nende koralli suuremate okste ja masside vahele, täidab seda ja siis pärast tuledki välja, kui me nüüd paekihi läbi lõikame, sageli näeme seal koralle massiivseid ja samal ajal on see lubi liiv kaane ligi seal nende ümber. Ja see on Tsementeerunud puhta läbipaistva kaltsiidiga, kui ta lainetuse vöönd on, kui ta vaiksemas vees hetis nende loomakeste ümber juba välja surnud karpide ümber tavaliselt lubimuda või natuke savikas lubimuda. Seda on väga raske ette kujutada, et kui pikk on see aeg, mille jooksul midagi tekkis, räägime siin ikka kümnetest tuhandetest ja sadadest tuhandetest aastatest. Kui me läheme pärast suurt tormi mererannale, siis me võime mõnikord näha niisuguseid suuri karpide kuhjatisi kaks 30 sentimeetrit. Atrust me ei räägi, mis on pehme, eks ole. Aga võtame needsamad müütilised, niinimetatud praegused Läänemereelukad, karte kuhjub nende kord nii palju siis jalal krõbiseb see on ju kõik ühe Tomi kokku kuhjatud laialt merepõhja alatuna siis rannale kokku paisatud. Niimoodi tekkisid ilmselt need kuhjatised sageli ka tollel vanal ajal. Ma arvan, et siin nüüd võiks rääkida veel teisest asjast kaakumise paekivi juures olen nimelt see paekivi ei ole sugugi nii väga kõva kivi, vaid ta on küllalt hästi v poolt töödeldav ja, ja nüüd, kui ta on jäänud sealt vee seest välja, tähendab, vees toimus üks protsess, toimus süsihappegaasi sidumine toimuse ladestumine, aga nüüd, kui ta ainult kuiva maa peal, nüüd omakorda vesi jälle saab uuristada sinna igasuguseid käike, tekivad need suured koopad ja ma arvan siin Põhja-Eestis, kes on käinud, teab. On olemas sellised karstijõed, salajõe, salajõed jah, kaovad maa alla ära ja ja siis koopad siin maa all. Ma arvan, et väga paljud lapsed pole küll nendesse käia saanud, aga mõned võib-olla teavad, kus on ja on võib-olla käinud ka. Nii et nüüd toimub jälle seesama protsess, vastupidi see süsihappegaas missiootise jälle vabaneb ja läheb jälle atmosfääri tagasi, kusagil jällegi mingid loomakesed seovad teda ja need kõik siin meie ümber on ringluses kõik ringkäigus, kogu aeg. Ja kui põnev on seal mõelda, et vana vana vana vana vana vana vanasse aega tagasi minna, kui sa seal seisad ja mõtled, et kui palju aastaid tagasi kõik see olemas olis. Siis tekib aukartus ikkagi ja kui me mõtleme seda, et need paekivikihid on ju tegelikult nagu ajalooraamatu leheküljed nii nagu meie vanadest ürikutest loeme aastate sajandite kaupa, nii võime siin aastatuhandete kaupa hakata nendest kihtidest välja lugema sündmusi, mis tollel väga kaugel ajal ütleme siis see ajavahemiku, meie paekivikihid tekkisid, on 490 miljonit kuni 400 miljonit aastat tagasi tähendab 90 miljoni aasta vältel selles mere basseinis. Muidugi, suurte vaheaegadega tekkisid meil paekivi kihid, lubi setted ja nad olid selle aja tunnistajaks, kui meie mandripank sealt parasvöötmest aegamööda rändas troopilisse vööndisse ja sooja kliimatingimustes. Alguses Ariidne kliima kuiv kõrbeline kliimameres tähendas see seda, et oli hästi palju päikest, oli hästi palju valgust hiljem juba ka võib-olla täiesti siis sinna kesksesse troopikas kus on juba palju rohkem sademeid ja kus ka võib-olla pilves ilma, on rohkem kus perioodiliselt on väga palju tormiseid ilmu. Me hakkame järjest enam paekihte tundma, õppides kindlaks Tegema ka niisuguseid nähtusi nagu ühe tormi jäljed. Merepõhi on lõhutud kivi klibuks mingisugune kiht on lahti, muhtutan tükeldatud ja siis on nii pikka aega seda loksutatud, et nad on ümardunud väikesteks veeristeks. Nagu me tänapäeval näeme neid vääriskive Annal, need on küll enam-vähem meil mitte paekivist, aga paekivitikke on palju. See veeristik võib-olla mõnikord on ainult üks, kaks sentimeetrit paks kiht, taas tuleb jälle midagi muud. See on ilmselt tunnistajaks, et oli üks väga lühiajaline tugev torm ja teine tugeva tormi näide on siis, kui kaugele avamerele kus on täiesti mudas, et järsku kantakse üks liivakaane liiva vahekiht all on kõige jämedamad selge kihi pinna peal ja siis tuleb järjest peene peene vene, kuni ta ütleme, kahe sentimeetri tri paksuselt läheb uuesti üle kõrgemal oleva kihi samasuguseks mustaks. Ma leidsin siit selle pakikese seest veel ühe karbikese ja ma arvan, et kuulame selle ka ära. Pisikesel elu idu, teil ei ole aimugi, elliks ta küll ükskord kasvataal alles mai ilu saatanast, kole protosaurus või hoopis Tront näeb ta välja, ilus armas poiss, John kool oli. See annab see asi ja see laul on tõesti sügava filosoofilise sisuga, sest vaevalt nendest olenditest keegi aimas, kuhu nad lõpuks välja jõuavad, mis neist saada võib ja, ja tegelikult see ei sõltunud mitte üks põrm, neist endist sõltus tegelikult sellest geneetilisest informatsioonist, mis neile kunagi kellelegi poolt kaasa antud oli. Tähendab, nende vanemate ja vanavanemate ja, ja jumal teab veel, kelle poolt oli kaasa antud geneetiline materjal ja see, kui hästi see materjal andis Unber kombineerida sugulaste vahel, see on üks võimalus ja teine asi, kuidas sai reageerida nendele muutuvatele keskkonnatingimustele. Mõni materjal kombib neerus väga hästi ümber ja reageeris väga paindlikult neile muutustele, aga mõni materjal andis väga kindla suuna sellele looma arengule kätte. Kui seal natukene midagi ümberringi muutus, siis tal ei olnud enam võimalust kuhugi poole ennast muutma hakata, vaid ta lihtsalt suri välja. Kaua siis nüüd ikkagi veel aega läheb, enne, kui sealt veesse elu maa peal. Vaat see ongi võib-olla see aeg, kui me räägime ühelt poolt paljude organismide vahustumine lubiski letiga ordoviitsiumi ajastul, sealt algab ka siis talik väga nii-öelda rahulik aeg, kus väga laiad madalad mered, väga madalad kontinendid, kus tõusu-mõõna vöönditega kümneid ja võib-olla isegi sadu kilomeetreid ujutati, kord jälle. Üleveega siis jälle vesi taandus ja jäid järele, ainult väiksed lambikesed. Vaat niisugused tõusu-mõõnavööndid olid ilmselt kõige soodsamad alad niisuguse kohanemise jaoks, kus pidi ajutiselt üle elama, ilma veeta olemist. Ja järk-järgult see kohanemine nähtavasti siis jõudiski nii kaugele ikkagi et osa Ta hakkas ikka enam enam taluma seda kuiva olemist. See saab nüüd rääkida sellisest asjast kõigepealt. Me rääkisime korallide poolt üldse nende lubjakivi moodustajate poolt süsihappegaasi sidumist. See oli üks väga oluline asi. Süsihappegaasi atmosfäärist ära seoti ja sealt veest ka vete lahutuste atmosfäärist kogu aeg juurde. Aga et seda atmosfääris süsihappegaasi hulk vähenes, muutis oluliselt selle maismaa tingimusi, sest siis suurenes kase päikese tagasipeegeldus. Mais Motze süsihappegaasi pidanud enam ei peegeldanud soojust tagasi ja maa pintsa jahtudes. Maapind oli ikkagi küllalt kuum, seal oli väga raske elada. Nii, kui see tingimus täidetud süsihappegaasi kontsentratsioon oli väiksemaks jäänud, maapind oli natuke jahtunud, siis järgmine asi said sinna maa peale hakata, siirduma pool, P lihtsalt selgrootud loomad, kes tulid maismaale, aga ronisid vette tagasi kahel paiksuse. Jah, nad ei olnud kahepaiksed, vaid nad olid, kes käisid seal maismaal, nii nagu praegu mõned putukad käivad, aga üldiselt ees ikka kindlam läksid sinna vette tagasi ikka päris. See oli ikka päris kodu, aga päriskoduks said hakata seda maismaad pidama. Loomad siis, kui tekkisid need taimed, tähendab esimesed maismaa taimed, kes pakkusid kõigepealt toitu. Teiseks lõid uued hingamisvõimalused. Taimed hakkasid tootma hapnikku, hapniku hulk hakkas seal atmosfääris kasvama. Muidugi kasvas tasapisi kogu aeg, need vees elavad organismid tootsid hapnikku, hapniku hulk ikkagi atmosfääris tõusis ka teistpidi. Ja väga oluline oli ka see, et seal oli varjepaiku nendele loomadele, sest tühja maa peal on selle teise söja eest väga raske ennast ära peita, kui seal on kuhugi peitu, endal minnes on võimalik seal juba palju rahulikumalt elada. Ja muidugi üks suur probleem, mis tuli neil maismaale siirduvataval ära lahendada, oli see, et sai seal maismaal ka järglasi anda. See on see. Kui sa pead iga kord vette tagasi ronivad paljuneda, nii nagu praegu näiteks konnad teevad, Veneteks kiilid teevad või veel mõned teised putukad, putukad, eks ole, siis see muudab selle elu väga ebakindlaks, ei tohi sellest veest kuigi kaugele minna, sest ühel hetkel tuleb sul jälle otsida veesi ülesse seal paljunema hakata. Nii et terve rida tingimusi tuli selleks enne ära täita, et see elu seal maismaal elada sai. Ja kui me jõuame sinna, kus taimed on maismaal, siis läheb sealt elutsevatel organismidel elu palju lihtsamaks ja siis saab sellest tõelisest maismaaelust juba lähemalt rääkima hakata, aga enne peavad sina merre ilmuma veel kalad siluri ja devoni piirialal ja kes siis vallutavad kõigepealt mered esimeste selgroogsete organismi täna teid on palju ja vot nende baasil saavad hakata välja kujunema ka selgroogsed, loomad, kes tulevad maismaal, aga see on juba täiesti omaette jutt, see võiks olla jah, meie järgmise kokkusaamise teema kõigepealt millised kalad seal siluri ja devoni ajastul olid ja siis kuidas mõned nende hulgast ja miks mõned nende hulgast maismaale üle kolisid. Nii et head sõbrad ahtlemiseni. Järgmises saates.
