Õiguskantsler Ülle Madise tuletas riigikogule taas meelde, et meie valimisringkonnad muutuvad üha ebavõrdsemaks. Näiteks Harju- ja Raplamaal piisab isikumandaadi saamiseks kuueprotsendilisest toetusest. Hammas kõige pisemas Lääne-Virumaa ringkonnas läheb isikumandaadiga vaja kahtekümmet protsenti häältest. On tekkinud olukord, kus mõnes ringkonnas jagatakse väga vähe mandaate ja ringkond hakkab juba veidi meenutama pigem vaadet majoritaarse valimissüsteemi ja teises jagatakse jälle väga palju, kust justkui saaks öelda, et omaette mini Parlamendi kokku panna. Viimati tegeles riigikogu valimisringkondadega poolteist aastat tagasi, selleks koostas vabariigi valimiskomisjon analüüsi ja soovitas Eesti seitsmeks jagada, nii näiteks mahuks ühe ringkonna sisse Järvamaa ja kogu Virumaa. Tartu linnaga liidetakse Jõgeva- ja Tartumaa ringkonnaga. Valimiskomisjon selgitas, et sel moel oleks igas ringkonnas 13 kuni 15 mandaati ning päriselt ei kaoks ära ka poliitiku võimaluse oma piirkonda esindada. Analüüsi võeti kohe arutelu riigikogu põhiseaduskomisjonis ja sinna ta jäigi, räägib põhiseaduskomisjoni toonane juht Marko Pomerants. Inimesed vaatasid otsa sellele võimalikule valimisringkonnale, kus Endel tuleks kandideerida. Teisalt erakondade tasemel vaadati, kuidas siis on toetus ühes või teises piirkonnas ja lihtsalt kuue erakonna vahel need arusaamad, mis oleks parim võimalik, olid nii erinevad, et selle teadmisega polnud midagi peale hakata. Selleks, et ringkondade määramine ei sõltuks nii palju poliitikute huvidest, tegi õiguskantsler ettepaneku. Ringkonnad seaks enne valimisi paika keegi apoliitiline, näiteks vabariigi valimiskomisjon, justiitsminister Raivo aeg aga ütleb, et niimoodi võib poliitiku tööringkonnas ootamatult raisku minna. See muutuks väga selliseks heitlikuks, kui ei tea, et järgmistel valimistel, missugune valimisringkondades üldse on ja kes sinna juurde on tulnud, kestvalt ära. See võib toimuda jah, tõepoolest, mingit perioodi järgi ikkagi poliitilise konsensuse alusel. Raivo Aegi kiitust ei saa ka mõtte kaotada ära riigikogu ja europarlamendi valimistele seatud kautsjon ehk see summa, mida iga kandideerija peab tasuma ning mis õiguskantsleri hinnangul piirab väiksemate ja vaesemate erakondade võimalusi. Meil on lisaks erakondadel on ju ka üksikkandidaadid, kes saavad kandideerida, kas see tähendab siis seda, et meil iga kord on väga suurel hulgal üksikkandidaate, kes on ennast üles? Ega selles selles mõttes midagi halba ei ole, aga kui palju ta siis lisanud väärtustama? Palju kiiremat lendu on oodata õiguskantsleri ettepanekule lõpetada piirangud poliitilisele välireklaamile ning lubada agitatsiooni ka päris valimispäeval. Nimelt üleeile esitles justiitsminister neid mõtteid juba seadusemuudatuse eelnõuna.
