Maailmas on üha rohkem inimesi ja neil läheb tarvis järjest  rohkem toitu. Enne kui toit inimeste lauale jõuab, kipuvad erinevad  putukad või ka teised taimed umbrohuna seda kahjustama. Et neid tõrjuda, kasutavad põldurid erinevaid taimekaitsevahendeid. Miks taimi pritsitakse? Ahnusest ikka tahetakse suuri saake saada. Sellepärast pritsitakse, et muidu ei kasva mitte midagi,  nad sitikad ja putukad tulevad ja söövad ära. Ma arvan, et pritsitakse sellepärast, et arvatakse,  et see toob parema saagikuse. No et nad ilusad säiliks mürke täis oleks. Kartul on niimoodi raud, et ilma taimekaitsevahendita ei ole  võimalik saaki enam saata. Rahvast on palju ja palju on vaja toota ja kui ei kasva  nii hästi, siis peab ju võeta, mis teha? Taimekaitsevahendeid nagu näiteks umbrohu  ja putukatõrje kasutatakse selleks, et kasvav toit ei jääks  kiduraks ega läheks kahjurite kõhtu vaid jõuaks ikka sellise  toidu lauale. Pahatihti segatakse kokku üht-teist ja kolmandat mürki,  millest valmib ohtlik kokteil. Aga taimekaitset on võimalik teha ka keskkonnasõbralikult. Üheks heaks näiteks, kus kasutatakse keskkonnasõbralikku taimekaitset,  on mahepõllumajandus. Nemad ei kasuta kunagi sünteetilisi taimekaitsevahendeid  ega ka sünteetilisi väetisi. Samas ei tähenda see, et, et nad see ei kasutaks väetisi või,  või taimekaitsevahendeid vaid nad kasutavad orgaanilisi  väetisi ja siis taimekaitsevahendid, mis,  mis on looduslikud. Oma saaki tuleb kaitsta ja, ja kui kahjurite arvukus on  liiga kõrge, siis tuleb need nende vastu võidelda  ja selleks on siis erinevaid meetodeid. Üheks meetodiks on näiteks siis biotõrje. Biotõrje tähendab seda, et kahjur putukatele lastakse  kallale nende looduslikud vaenlased ehk teised putukad. Sellist asja saab teha katmikaladel ehk kasvuhoonetes. Peotõrjeni jõuti selle läbi, et kasvuhoones tekkisid  nii suured kahjurite populatsioonid, mis oli  siis erinevate taimekaitsevahendite vastu resistentne,  nii et nad ei saanud enam kasutada tavalisi  taimekaitsevahendeid ja, ja siis nad jõudsidki looduslike  vaenlaste juurde tagasi. Oot-oot, mida ta ütles? Taimekaitsevahendite vastu resistentsed,  see tähendab, et tekkisid putukad, kellele  taimekaitsevahendid enam ei mõjugi. Kui mürgikokteil on võimetu, tuleb superkangelasena appi biotõrje. Biotõrjet kasutab ka Tartus tegutsev Grünefee,  kus kasvavad aastaringselt meile kõigile teada tuntud luunja kurgid,  salatid ja maitserohelised. Biotõrje töötab tegelikult üsna lihtsalt,  et nii nagu looduses ki on need ühed putukad söövad teisi,  siis täpselt samamoodi töötab ta ka katmikalal. Et me toome katmikalale kasurputukat sisse  ehk biotõrje ja nemad hakkavad siis siin nii-öelda meie meie  ja taimede heaks tööle, et hävitada siis neid kahjureid,  mis siis taime kahjustavad. Ja seega siis kaitsevad taime. Kui levinud on biokaitsevahendite kasutamine toiduainetööstuses? Ütleme niimoodi, et katmikaladel Euroopas  ja järjest enam ka Eestis on ta levinud,  et Eestis kindlasti vähem, et me oleme kindlasti üks  suurimaid biotõrje ai Eestis, aga mujal maailmas Euroopas on  ta juba järjest tõusvas trendis, kuna inimesed hindavad  ikkagi puhast ja ökoloogilist toitu, mida  siis biotõrje võimaldab toota. Minu käes on töökas kollektiiv, kes ootab kannatamatult,  et saaks juba põllule. Belgiast, Soomest ja Hollandist jõuavad igal nädalal siia pakid. Nende pakkide sees on võõrtööjõud, nimetagem neid piltlikult nii. Tegemist on biotõrje putukatega, kes lastakse kasvuhoonesse lahti. Mõnda tuleb vaadata luubiga, mõni on sääsesuurune. Väikesed putukad, kelle te omale siia appi võtate,  need on inimesele täiesti ohutud. Ja täiesti ohutud eelkõige juba selle tõttu,  et need on nii väikesed, et nad kedagi ei hammusta  ega ei kahjusta. Välja arvatud loomulikult, kui kasutatakse kimalasi tomati tolmeldamiseks,  et nemad võivad küll nõelata. Aga, aga muid kahjusid nad inimesele ei põhjusta. Kasulikke putukaid ei pea ainult välismaalt tellima. Kas või siinsamas Eestimaa looduses võib kohata palju häid putukaid. Põhimõtteliselt on inimese jaoks kasulikud need putukad  kes siis on röövtoitu, tulised ja tolmeldajad,  et siin siin on näiteks jooksiklased lepatriinud. Siin on huvitav, huvitav, näiteks kõrvahargid on,  on kasulikud, sest nad söövad ära, lehetäisid hästi hoolega,  siin on ilusasti näha erinevad mesilase laadsed,  kimalased, meie looduslikud mesilased, kes on väga tublid  tolmeldajad ja nemad suudavad tolm ldada  ka selliseid taimi, mida meemesilased ei suuda tolmetada ja,  ja siin on parasid toidid ja, ja parasi toite võib-olla  nii suuri kui ka imeimetillukesi. Kõige väiksem putukas maailmas on ongi üks väikene parasitoid,  mida kutsutakse inglise keeles on ta ingli tiib  ja ta on 0,2 millimeetrit pikka. Kes siis ikkagi on parasi toid ja kes on parasiit? Parasitoid on röövparasiit ehk putukas, kes alguses elab  peremees organismi kulul, nagu ka parasiit,  aga erinevalt parasiidist sööb parasi toid alati lõpuks oma  peremehe ära. Tundub vahest ulm biotõrje seisukohast äärmiselt vajalik. Ei tasu siiski arvata, et kahjur on pätt  ja parasid toit, kangelane, nii on nad ainult inimese poolt vaadates. Putukariigis peab valitsema tasakaal. Kõik need tegelased on meie sõbrad. Kõik need tegelased on meie sõbrad. Tegelikult on meie sõbrad kõik putukad. Sest et. Ainult koos saavad nad toimida. Kui ei oleks kahjurit, siis poleks ka kasu kodu just  ja õige. Huvitav, kuidas taimekaitsevahendid toidu maitset mõjutavad? No bioloogilised taimekaitsevahendid nüüd taime maitse,  et küll mitte kuidagi ei mõjuta, et need putukad  siis taimi kuidagi sellisel moel ei mõjuta,  et taimemaitse muutuks, et, et kindlasti võib mingisuguseid  mõjutusi olla keemiliste preparaatide puhul. Aga bioloogiliste vahendite puhul ei ole küll seda hirmu,  et toidu maitse kuidagi muutub. Kasvuhooned tunduvad ühtviisi soojad, aga see biotõrje käib  vist kurkide ja salatite puhul päris erinevad jah. Ütleme nii, et, et seal on erinevus, kuna preparaadid  ja kasurputukad, mida siis on võimalik kasutada,  on erinevad. Et ühed töötavad ühe puhul ja teised töötavad teise kultuuri puhul. Et loomulikult me kasutame ka samu tooteid,  samu putukaid, aga, aga on ka selliseid,  mis siis tuleb valida lähtuvalt kultuurist,  et teatud putukaid ei tohigi nii-öelda teise kultuuri peale  panna ja mõningad vajavad kõrgemat temperatuuri,  selleks et nad töötasid ja siis tuleb sellest lähtuda,  et mida valida. Aga rääkige täpsemalt, mida te siin salatitega teete  ja mida te kurkidega teete? Salati puhul on hästi oluline lehetäi tõrje  ja selleks Me kasutame kiletiivaliste seltsi kuuluvad  Afilmani ja ka idioservit. Ja nemad on siis lehetäi vanglased, keda me laseme Me  kasvuhoonesse ringi lendama, et nemad hakkaksid otsima lehe täis,  et jaotame siis need putukad salatilehtede vahele laiali ja,  ja sealt edasi nad toimetavad juba ise, otsivad lehetäis,  munevad lehe täis sisse ja, ja sedasi seal lehetäis sees,  arenedes, hävitavad lehetäi. Ja hiljem, kui nad on ise nii-öelda täiskasvanud,  tulevad sealt välja ja lähevad uuesti nii-öelda kasvanesse lendama. Meie toome loomulikult neid iganädalaselt siia nii-öelda  ennak tõrjena kasvuhoonesse juurde, et meil oleks kogu aeg  sobipopulatsioon olemas, et kahjurid ei saaks nii-öelda  võimust võtta ja meie taimi vallutada, et selleks me hoiame  siis sellist südalat sõdalast populatsiooni siin kogu aeg sees. Kurgi puhul saab kasutada samamoodi lehetäitõrjeks Alemani  ja servi aga kurgi puhul on äärmiselt oluline kasutada lesta  tõrjeks virskit, mis on väikese kotikese sees  ja teda ei jaotata laiali seda, mis on koti sees,  vaid tema pannakse taime külge ja nemad siis tulevad ise  sealt koti seest välja ja kõnnivad siis juba mööda taime  otsivad ise kahjurid ülesse. Et loomulikult on ka see variant olemas,  mida saab taimelehtedele puistata. Mida meie ka siin teeme, et kasutame ripsase  ja karilase tõrjeks. Et aga, aga kurgi puhul tõesti on väga meeldiv  ja mugav variant, siis selline kotikene,  mis taime küljes ripub Kuidas aga aru saada, millal võib minna põllule sünteetilise  taimekaitsevahendi kokteiliga? Kõik sõltub sellest, kui palju kahjureid põllul on,  ehk kas neid on nõnda palju, et nad hakkavad saagile liialt  kahju tegema. Kui putukate ökosüsteem on põllul tasakaalus,  siis tavaliselt polegi mürke tarvis. Selleks, et põllumees taimekaitsevahendiga ei liialdaks. Homme kaitsevahendite seatud piirangud ohtlikuks tuleb aga  pidada eraldi põllule viidud mürke, mis omavahel moodustavad keemiakokteili. Hiljutine uuring näitas, et koos erinevaid  taimekaitsevahendeid mõned kahjurite vastu,  mõned seenhaiguste vastu siis nad koos võivad moodustada  päris huvitava kokteili, millel on ootamatud tagajärjed. Jah, õige see, see on nagu selline kokteil,  et, et kui panna mitut ja kokku, ehk siis muutub värv koos,  siis maitse, eks ju, ja ja sama samamoodi oli  ka siis selle, selles uuringus, mille eest vedajaks on,  on minu. Doktor nt Jonathan Villo ja tema leidis,  et kui segada kokku siis neonikotinoid, mis on  kahjuritõrjevahend ja seenetõrjevahend siis muutus kokteil  sünergiliselt mürgisemaks. See sünergiline efekt tähendab seda, et,  et nii-öelda üks pluss üks ei ole kaks enam,  vaid on kolm, et, et nende mõjud ei ei summeerunud,  vaid kumuleerusid. Kui näiteks selle neonikotinoidi väikesed kontsentratsioonid,  mis, mis siis põllukogustes võivad reaalselt  ka parasitoidini jõuda, ei mõjunud otseselt surmavalt,  siis näiteks see kokteil, kus siis oli neonikotinoid koos  selle seenemürgiga mõjus üli mürgiselt, et seal seal oli  100 100 protsenti suremus. Et see ja, ja kusjuures sellist nii-öelda paagi segu  kasutatakse igapäevaselt taimekasvatajate poolt  ja see ongi põhiline segu, kuidas neid müra õige põllule viiakse. Praegu hinnatakse erinevate mürkide ohtlikust eraldi  ega arvestada sellega, kuidas kemikaalid omavahel  reageerivad ja millise mõjuga nad seejärel on. Nagu eelnevast näitest välja tuli, andis putukamürk koos  seenemürgiga kokku täielikult tapva kokteili aga see on  ainult üks segu. Tegelikult tuleks hinnata ta iga segu keemilist mõju. Kui inimene ja enda tarbeks toitu siis kas peaks üldse  mingit taimekaitsevahendit kasutama või mitte? Kui inimene kasvatab enda tarbeks ehk ehk  siis väike põllupida ja niisugune aiapidaja ükskõik linnas  maal siis tegelikult selline kooslus peaks olema  nii mitmekesine, et seal ei tohiks mitte mingil juhul mitte  mingisuguseid sünteetilisi taimekaitsevahendeid kasutada. Samas võib kasutada küll jah, näiteks biopreparaate  looduslikke vahendeid. Umbrohud on ka üks selline asi, mida ei tasu nagu väga suure  vaenlasena võtta, tuleb vaadata neid nagu ühte sellist  maastikuosa või, või koosluse osa, kust ka samamoodi saavad  kasulikud putukat. Toitu loomulikult umbrohtusid ei tohi olla liiga palju,  et nad hakkasid konkureerima põhikultuuriga,  aga kergelt umbrohtunud põld tagab parema sellise  mikrokliima põllul ja, ja pakub varju ja alternatiivset toitu. Peotõrje on nii hea, nii nutikas, nii kaval asi. Aga kahjuks. Kas teatud olukordades on pestitsiididega tõrje endiselt asendamatu? Kuigi pestitsiidide kasutamine ei ole võlutrikk,  on see ikkagi lihtsam ja kindlam kui biotõrje. Põllumees läheb põllule, pritsib taimed üle  ja mõneks ajaks on rahu majas. Seejuures on aga suur oht tekitada loodusele palju kahju. Me ju kõik oleme kuulnud sellest, kuidas mesilastel on  viimastel aastatel elu raskeks läinud. Tegelikult algab sellest, et on muutunud meie keskkond. Vanad mesinikud tulevad ja räägivad, nad on 50 aastat  mesilasi pidanud ja nüüd surevad neil kätte,  nad ei oska nendega midagi peale hakata. Kuidas see võimalik on? On võimalik? Algab see toidubaasist kui mesilastel ei ole piisavalt toitu. Mitmekesist toitu vajavad kevadest sügiseni,  nii nagu meiegi, kui me oleksime ühe ainsama taimeliigi peal  või millegi peal, siis me ilmselt jääksime ise  ka haigeks, näiteks kapsateedi. Usun, et, et ka meie tervis ütleks üles,  selle tõttu peab neil olema erinevaid taimi võtta. Ja see taimede bioloogiline mitmekesisus peab päris suur olema,  et neid jätkuks mesilastele. Ühelt poolt omal ajal oli palju puisniite. Need on kasvanud kinni, kultuur, karjamaad ei ole enam  nii liigirikkad. Kui neil siiski toitu on piisavalt, siis üldiselt saavad  mesilased hakkama oma stressi lektoritega,  milleks on ühelt poolt need pestitsiidid,  aga teiselt poolt on muidugi ka uued haigused. Ja need uued haigused, mis sisse on tulnud,  on päris tõsised. Uusi haigusi toovad inimesed kaasa reisides  ja kaupu vahetades. Haigus võib tulla kaasa tarudega teiste mesindusvahenditega  või lausa emaste mesilaste endiga, keda samuti riiki sisse tuuakse. Ja lisaks on mesilastele ikkagi ohtlikud needsamad  pestitsiidid ehk putukamürgid, mida põldudele pritsitakse. Kasutatakse valesti pestitsiidi, siis me näemegi on suured,  massilised hukkumised ja, ja seda valet kasutamist on nüüd  väga tõsiselt hakatud võtma ja ka ministeerium võitleb  selle nimel, et, et, et seda enam ei oleks. Peale selle kõik pestitsiidid on testitud Meie mesilase peal  ja määratud kindlaks doos, mille puhul 50 protsenti mesilasi suur,  50 jääb ellu ja selle alusel see on see D 50. Selle alusel otsustatakse, kui palju tohib üleüldse kasutada pestitsiidi. Õitsemise ajal on meil keelatud kasutada,  et võimalikult palju kaitsta mesilast. Aga see päriselt siiski ei kaitse, sest väga paljud  pestitsiidid on süsteemsed, mis tähendab,  et ta tuleb juure kaudu kõikidesse taimeosadesse,  sealhulgas ka siis õietolmu ja nektarisse. Ja tulemus on see, et mesilased saavad selle väikese doosi. Ja just väikestes doosides peitubki saatan. Kui mesilased saavad suure doosi mürki, tuleb see üsna  kiiresti ilmsiks ja saab otsida süüdlast,  kes mürgiga liialdas. Väikese doosi puhul tekivad mesilase elutegevuses häired,  mida inimese silm kohe ei märka. Aja jooksul aga kuhjub väikesi toose palju  ja mesilased ei saa näiteks hakkama hingamisega  ja tekib halvatus. Ja nii langevad teele tuhanded. Me ei näe, gi surevad kuhugi põllu peal ja ongi kõik. Selliseid juhtumeid on päris palju või näiteks see,  et nad ei leia pesa üles, ei oska enam orienteeruda imida  klopriidi puhul, see on üks nionikutinoididest,  on näidatud, et ajus ei teki sünapseid niimoodi,  et nad suudaksid meelde jätta ja meenutada,  kus nad käisid ja kus nad olid. Ja selle tõttu ei ole neil üldse enam mälu  ja ei oskagi tagasi tulla. Need on sellised salakavalad, et nad tasakesi vähendavad  pere tugevust ja tasakesi mõjutavad nii,  et ühel hetkel on nad surnud või pere on nõrgaks jäänud  ja kurnatud. See on üks võimalik seletus mesilaspere kokkukukkumise  sündroomile ehk mesilaste massilisele kadumisele. Nad lihtsalt ei jõua tarru tagasi. Lisaks mesilastele on olulised tolmeldajad  ka kimalased, kellele erinevad mürgikokteilid samuti  enneaegse surma toovad. Kõike seda on maailmas veel vähe uuritud,  aga maaülikooli teadlased töötavad selle kallal tõsiselt. Mesilased on ka põllumehed. Ja nad tegelevad aktiivselt ka saagi kaitsega,  mõnes mõttes on nii. Entomoviktorist räägitakse tänapäeval. See on tõesti nii. Tegelikult on see idee tulnud sellest, et kui uuriti õietolmu,  mida mesilased kannavad, siis avastati, oi,  seal on palju haigustekitajaid ja seeneeoseid  ja mikroorganisme kõike kõike seal sees. Ja sealt tuli idee, et ahaa, kui nad kannavad neid  õietolmuga kaasa, järelikult võib neid kasutada  ka taimekaitse. Nii-öelda vektoritena, kes kannavad mingeid preparaate edasi Laborilaual töötas idee väga hästi, aga väljas põllu peal  sugugi mitte. Miks nii? Aga ikka sellepärast, et ega mesilasele ei saa ju öelda,  kuhu ta täpselt minema peab. Tema läheb ikka sinna, kuhu tema tahab. Alguses olid katsed tehtud kasvuhoonetes  ja kasutati kasvuhoonetes seda võimalust,  et mesilased siis kannavad mingeid biopreparaate edasi. Taimedele. Entomovektor töötab nii, et loodusliku taimekaitsevahendid  pannakse taru sissepääsu juurde, kus mesilased sellest üle jalutavad. Nii jääb taimekaitsevahend mesilase külge kinni  ja ta kannab seda oma tööd tehes õielt õiele edasi. See töötas suurepäraselt, kasvuhoonetes,  aga mitte väljas. Mõned aastad tagasi saime me ühe europrojekti,  kus me siis otsustasime testida, kas me saaksime maasikal,  ah kallitust tõrjuda, sest see sageli võtab ära pool kuni  kuni seal 70 protsenti ei saagist ja, ja on tõsine haigus,  mitte ainult maasikat vaarikal tomatitel igal pool. Et proovime, kuidas see töötab. Selle töötamisega on see lugu, et seda ei saa teha. Niimoodi, et me teeme ühes kohas näiteks Eestis tehnoloogia  valmis ja viime siis lõuna poole. Selleks, et see tehnoloogia ja töötaks, peab kõigepealt  olema teada, missugune liik mesilastest kas mee,  mesilane, kimalane või erakmesilane, kes on üldse  selle kultuuri külastaja ja kui me maasikaga alustasime,  siis noh, maasikas ei ole kõige suurem armastus jumalasele  ega me mesilasele mesi üldse ei taha teda. Siis. Me lootsime, et äkki ta siiski hakkab tööle  ja meie üllatus oli see, et kui me siis testisime,  kas mesilane või kimalane üldse koguvad õietolmu,  siis selgus, et mehe mesilane läks samal ajal rüpsi  mis õitses ja üldse ei tahtnud maasikasse minna. Kimalane aga läks natuke rüpsi ja rapsi ka,  aga sama hästi korjas ka siis õietolmu maasikalt,  mis näitas, et tegelikult see töö Kuskil 22 kuni 25 protsenti õietolmust oli maasikalt korjatud. Nüüd me vaatasime seda, et kas see on ka efektiivne,  see aitab tõrjuda siis seda haigust. Selgus, et, et kui oli nüüd selline nõrk haiguse puhang  ja keskmine, siis see töötas väga hästi. Aga kui oli vihmane maasikakorja lausa 100.,  siis ei aidanud, ei see tehnoloogia ega ka ei aidanud  sünteetiliste preparaatide kasutamises, siis ei saa lihtsalt  neid kasutada. Nii et see tehnoloogia sobib väga hästi mahepõllumajanduse,  aga ka igale poole mujale. Preparaat toimis, mesilased kandsid korralikult laiali,  me vaatasime õite peal olid eosed olemas. Putuka umbrohu ja seenemürke kasutatakse järjest rohkem,  et toita ära maailma pidevalt kasvav rahvastik. Vaja on suuremat saaki ja majanduslikult tõhusat kasvatust. See võtab aga lõivu looduse ja meie toidu puhtuselt  ja meie tervisele. Ainuüksi Euroopa liidus viiakse igal aastal keskkonda kuni  200000 tonni taimekaitsevahendeid. Tegelikult meie põllumajandus saaks väga ilusasti teha palju looduslikumaks,  kasvõi sellega, et rajame põlluservadesse laiemaid  põlluserva alasid, kus on ilus mitmekesine taimestik me,  me teeme põld põldude sisse, mis, mis on liiga suured,  teeme näiteks selliseid, ribasid, kus, kus on  ka siis erinevad õitsevad taimed ja, ja,  ja need pakuvad sellist mitmekesist süüa  nii tolmeldajatele kui kui ka looduslike vaenlastele. Kui me teeme oma põllumajandusmaastiku mitmekesisemaks  ja kasutame sünteetilisi taimekaitsevahendeid ainult siis,  kui kahjuritel on tõrjekriteerium ületatud  siis sellega me juba vähe vähendame oluliselt sellist  sünteetilist survet ja sellega me juba hoiame alles,  eks ole, sellised taimtoiduliste ja röövtoiduliste putukate  suhted ja ja, ja, ja meie põllumajandus on,  on jätkusuutlikum. Tuleks võtta kasutusele need meetmed, mis on mahe põllumajanduses,  seal on palju häid ideid, palju häid tehnoloogiaid,  mida saab kasutada. Mis aitavad kaasa sellele, et me ei peaks  nii palju pestitsiide kasutama mis võimaldavad meie  keskkonnas ellu jääda. Paljudel organismidel, mis on põllumehele kasulikud Kui me tahaks nagu päris looduslikuks või ökoloogiliseks minna,  et siis me võib-olla peaksime hoopis ajas tagasi vaatama et  kasutama siis võimalikult vähe tehnikat ja,  ja kõike, mis nagu võib, ütleme avamaal siis  ka meie muldasid kahjustada ja nii edasi,  et võib-olla peaks vaatama sinna hobuste poole tagasi. Aga, aga ütleme nii, et biotõrje on üks kindel suund  praegusel hetkel eriti just nagu aianduses ja,  ja katmikalal, nii kui meie toodame, praegu on kindlasti  test nii-öelda tõusev trend ja järjest suurenev trend,  et keemilised taimekaitsevahendid järjest kaovad turult ära ja,  ja eks see, see ongi see suund, kuhu me tegelikult minema peame. Kogu Eestis. Toitu ostes ei olegi võimalik lõpuni teada,  kuidas see toodetud on, kas on kasutatud taimekaitsemürke  või mitte, kas on kasutatud biotõrjet või mitte. Kui tahta võimalikult puhast toitu, siis peakski seda  lihtsalt ise kasvatama. Kui see võimalus puudub, siis on hea soovitus eelistada kodumaist. Muidugi on meel ja meel vahe sees, aga kas on olemas 100  protsenti mahedat mett? Jah, on küll. Seda saab nendelt mesinikelt, kelle mesilased iga tööpäeva  lõpus õie aruande esitavad ja sealt ilmneb,  et nad ei ole mitte ühegi õiega eksinud.
