Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Kuulavad raadio kahte eetris on meie igapäevane populaarteaduslik rubriik puust ja punaseks, sel nädalal on siin käsitletavate uudisteteemaks geoloogia, geograafia ja meie planeedi keskkond ja erinevate uudisteuuringute üle on mõtisklema siin Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn ja Madis Aesma. Järgmine on tegelikult osalt ka ajaloouudis, mis nüüd näppu sattus ja ega meile selliseid ajale uudiseid siia võib-olla liiga sagedasti juhtunud ei ole. Jaan, kui sinuga oleme siis vestelnud siin aga see nüüd siis tõepoolest niisugune niisugune lugu on ja see viib meid siis Kesk-Ameerikasse, kus uuriti tänase pelise aladel kunagi elanud maia tsivilisatsiooni inimeste käitumist siis aastasadu tagasi. Ja kui Meil on kombeks nüüd vist eriti siin 21. sajandil mõelda sellele, et antropotseen, ehk siis selline periood maa ajaloos, mil keskkond on väga tugevasti mõjutatud inimkäitumisest, et seal on midagi väga sellist uut siis nüüd ilmneb, et tegelikult suutsid ikkagi ka maiad juba. Noh, võib niimoodi öelda tuhandeid aastaid tagasi jäädes sellise keskkonna surve alla, mis mõjutas neid siis rohkem põllumajandusmaad allutama. Tegelikult suutsid ka nemad juba ikkagi omale vihmametsades põldu pidades tekitada sedavõrd palju igasuguseid kasvuhoonegaase ka tollal oli just nagu oma selline väike antropotseen isegi sealsamas Kesk-Ameerikas toimumas noh, selline nii-öelda siis piirkondlik mis on iseenesest päris üllatav, sellepärast et me oleme harjunud ikkagi keskkonnamuutustes süüdistama tavaliselt ise end võib-olla siis viimase 100 120 aasta kontekstis. No ütleme, et kliimamuutust need põllu piirkonnad, kui suured nad igatahes oligi, olidki esile ei kutsunud, või kui, siis kohalik, kus kliimas, et see kõige olulisem kliima mõju seisneski selle vihmametsa mahavõtmises. Et mis, mis on üks põhilisi asju, mis selles vöötmes niiskust vähemalt kohalikul ja tegelikult ka laiemas, laiemas mõõtkavas. Viltse hoiab. Aga jah, tegelikult, eks maiade puhul ongi siiamaani olnud ju mõnevõrra müstiline ikkagi see kuidasmoodi, nende, see tegelikult väga kõrgel tasemel olnud tsivilisatsioon seal Kesk-Ameerikas. Ta sai sellepärast, et see oli lõppenud juba tegelikult selle nii-öelda kuldaeg stan jaotatud mitmeteks perioodideks. Selle kuldaeg oli otsas ikkagi mitusada aastat enne seda, kui eurooplased Ameerikasse jõudsid nestorit järele jäänud ainult kõrgtsivilisatsiooni asemele. Sellised tegelased, kes enam ei tegelenud oma selle kuulsa raidkirjaga, ei rajanud enam templeid, elasid kusagil külades. Selle nende tsivilisatsiooni nii-öelda allakäigu üheks põhjuseks on ka peetud ikkagi ju keskkonnamõju, mis võib-olla siis ka võib-olla ikkagi pisikesel määral, kui see nii oli, nende enda põhjustatud. See nüüd läheb küll natukene minu eriala kompetentsist välja ka, kui ma vaata, Ta on seda seda põlupidamissüsteemi konkreetselt, et milleks on siis püsimärgala rajamine vihmametsa asemele v juht magevee juhtimine sinna et lahendada siis põua probleemi, et seal see oli aeg mil Kliima rekonstruktsioonid ütlevad, et et olid suhteliselt kuiv aeg ja sellega nad siis seal võitlesid. Ja täpsemalt ei ole vist teada või vähemalt ei tule siit uuringust välja, et mis kultuuri siis täpselt ja ja kuidas nende nende veetasemete hoidmisega oli, ütleks jah, et need olid just nimelt märgalad, aga suurem osa kultuure ju ju väga väga märjas ei, ei kasva kui mõned erandid juriis, aga riisinud näiteks ja riisi nad ei tundnud, et nad siin nende põhiüldiselt ju põhivili oli, oli ju mais jah, et kas neil siis jah, see, see osa jääb ka ka segaseks, aga, aga iseenesest ma ei näe nagu selles süsteemis midagi sellist eriliselt jätkusuutmatu, et noh, kui muidu meil on tuntud näited, et et muld kurnatakse välja näiteks sellistes sellistes kuivemates piirkondades siis siin just nagu kõike taastatakse, vett juhitakse juurde. Tõenäoliselt ka sellest kliimas ei olnud ka ka ütleme, et mulla toitainete taastamine eriline probleem, kuna kuna seal lihtsalt kõik kasvab nii, nii kiiresti, et ja suuremat osa Nendest taimejääkidest ei, ei, ei ole, ei ole mõtet põllult ära vedada. Ega tõenäoliselt, et seda ei tehtud, et siis see on, ütleme, huvitav materjal selle maiade tsivilisatsiooni uurimiseks, aga jah, ma ei näe siin siin sellist põhimõttelist jätkusuutmatust, kui me jätame kõrvale, jah, need kasvuhoonegaasid ja ja noh, võib-olla kui kusagilt juhiti vett ära, siis, siis mis, mis piirkond see oli, mis seal juhtus, aga konkreetses põllusüsteemis? Jällegi kuivemates kõrbelisemates piirkondades on üks tuntud probleem, et et juhitakse nii sellisel määral koos veega põllumajandusmaastikule ka soolasid, ehk siis on suur aurumine ja, ja soolad jäävad kõik alles ja siis toimub ka muldade sooldumine. See see võib olla üks hüpoteesina, aga, aga see on juba puhtalt minu minu hüpates. Nojah, kui sellel tsivilisatsiooni lõpp muidugi veel siin tõesti ettevõte, siis üks probleem võis olla ka võib-olla siis tõesti see, et rahvaarv lihtsalt kasvas nii, nii meeletult, et et see pani neile siis ikkagi lõpuks piiri peale, aga jah, tõepoolest seda nüüd konkreetselt see uuring, mis siis on pärit Texasest Austini ülikoolist või ookeanis asuvast Texase ülikoolist, ei käsitle, nemad siiski vaatlevad täiesti seda missugust mõju see majade põllupidamine just nimelt siis keskkonnale omas läbi siis selle, et nad pidasid põldu ja läbi selle, et nad siis ka tegelasid ikkagi metsamaa vabastamisega põldude jaoks tule abil. Niisugused lood kuulates raadio kahte siin populaarteaduslike uudiste rubriigis puust ja punaseks, räägime sel nädalal keskkonnast meie planeedist, geograafiast ja geoloogiast. Stuudios on Jaan Pärn ning Madis Aesma. Jätkame juba homme järgmise uudisega. Puust ja punaseks.
