Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Kuulad raadio kahte sel nädalal räägime populaarteaduslike uudiste rubriigist puust ja punaseks, geograafiast, geoloogiast ja meie planeedist ja stuudios on Jaan Pärn ning Madis Aesma. Oleme siin rääkinud juba natukene siis maiade tsivilisatsioonist oleme rääkinud ka põhjaveest eelnevatel päevadel, tänane uudis puudutab siis eelmise aasta kõige tapvam maavärinat, mis siis toimus Indoneesias Sulawesi saarel 28. septembril, sellest ongi siis noh aasta ja peaaegu kuu möödas. Maavärina magnituudiga arvestati siis 7,5 ja selle tõttu, kus 4300 inimest, nüüd on siis natukene uuritud ka selle maavärina põhjusi. Janandschangi ülikooli teadlased on siis leidnud, et selle katastroofi tegi siis sellisel määral tapaks nagu see oli põldude niisutussüsteem ehk siis inimesed ise justkui mingis mõttes kaevasid endale haua. No see on vist natuke liiga dramaatiliselt öeldud. Noh, laias mõttes ju jah, see on suures osas inimtegevuse tagajärg. Jahjah, et seekord siis paljuski needsamad kohalikud inimesed, kes kes hukka said ka ka selle selle võib-olla natukene läbimõtlematu põllumajandussüsteemi endale lõid. Et kui nüüd, kui nüüd, kui nüüd väga lihtsalt öelda, siis ühesõnaga nad niisutasid seda pinnast sedavõrd, et Sepped seal pinnases siis muutusid oluliselt vedelamaks. Kui nad oleksid selle niisutusete olnud ja olid siis seetõttu ka maavärina järelaltimad liikuma. Jah, nii võib seda väga lihtsalt kokku võtta küll. Üldiselt kui kui kujutada ette maa lihet, siis Maalihe on paljuski nagu nagu kelgulibisemine mööda tavaliselt mööda nõlva aga, aga teatud puhkudel siis nagu nagu ka siin õigemini täpselt täpsemalt Sulawesi saarel ka ka praktiliselt mööda täiesti lausk jäätmaad, aga igal juhul on tarvis siis sellist libedat pinda siis oleks siis selle pinnasekehandi all. Ja muidugi on tarvis seda kehandit ennast, mida suurem mass sellel kehandil, mida väiksem hõõrdetegur ehk siis mida libedam on, see on see vähemalt seal kehandi alumine osa või kokkupuute pind, selle nii-öelda põhjaga libisemispõhjaga siis seda hõlpsamini see maalihe tekib. Noh, see on natukene nagu hästi õlitatud pann, ühesõnaga. Jah, jah, täpselt, just ka pannil ei ole üldse tarvis suurt nurka, et see või seal seal libiseks. Ja, ja mõlema puhul on vesi oluline tegur, ehk siis kõigepealt kui me selle sellel kehandile kallame vett, siis osa sellest püsib seal noh, loomulikult põllumajanduseks, nii nagu me ju soovimegi või põllumees soovib, aga see muudab kohe seda pinnast raskemaks ja see hakkab suruma sellele libisemispinnale ja ja, ja siis suurendab jällegi maalike ohtu ja teine asi siis vesi ju suurendab jah, jällegi võrreldes siis liivaga näiteks liiva liiva sees, siis suurendab seda libedust. Ja kolmas asi tegur, mis teeb selle eriti keeruliseks. Ja jaga muidugi ohtlikuks selle süsteemi on maavärin ise. Maavärina ajal paljuski. Maapind muutub niimoodi kohe öelda öeldaksegi vedelamaks. Jah, need lained, need, need kõikumised, need on võrreldavad sellega, et seal maavärina ajal käitub liiv näiteks pigem vedelikuna või vedelas olekus. Ehk ehk jällegi see, see kõik muutub maalike altimaks. Ja no siin selle uuringu juures mainitakse veel siis ka niisugust asja tegelikult, et üks probleem, millest seal Kagu-Aasias ei ole võimatu mööda vaadata, on siis tegelikult ka see, et inimareng on seal sedavõrd kiire. Et maavärinate nii-öelda vaheajal või sellel maavärinate vahelisel perioodil ei suudeta lihtsalt ajaliselt ei jõuta siis kontrollida seda kuidasmoodi inimtegevus mõjutab mingisuguse piirkonna, et maavärina kindlasti sellepärast et enim areng on siis tõepoolest nii kiire, nii et nii et ühesõnaga selliste olukordade turvalisuse mõttes testimine on seal ka siis veel teisest küljest raskeks tehtud mitte siis ainult see, et inimesed teevad ise olusid endale keeruliseks. No ühelt poolt see nii on, aga kui me vaatame muudesse piirkondadesse, mis on noh, looduskatastroofide altid näiteks rannikud kus sealsamas Indoneesia saarestiku piirkondades, no ma arvan, et et seal on juba väga vähe inimesi, kes kes ei oleks kuulnud, et aeg-ajalt käib üle rannast tsunami, keeristorm orkaan. Et aga sellegipoolest on rand et täis ehitatud erinevaid hotelle ja muid lõbustusasutusi, et mis me siis räägime ühest põllumajanduspiirkonnast? Jah, küll suhteliselt tihedalt asustatud, aga, aga ikkagi võrreldes ühe ühe hotellide piirkonnaga ikkagi suhteliselt marginaalse inimtegevusega jah, inimtegevuse ja tähtsusega. Et, et siin on ikkagi tegemist sellise, sellise pigem nagu ignoreerimis probleemiga, et noh, muidugi või vähemalt mina sain kahjuks sellest probleemist konkreetselt teada alles peale ka peale seda õnnetust ennast, et ma ei oleks seostanud niisutamist maalidega maa tihti ka kohe nii-nii karmilt aga muidugi värinat teevadki selle. Siis ohtlikumaks. Ja üks selline lahendus, mida siin need teadlased Nansingi ülikoolidest välja pakuvad, ka on siis see, kuidas kuidas saaks muuta maanihkeid, mis paratamatult seal piirkonnas tekivad, vähem tapadeks, et siis istutada puid, sest need justkui toimivad siis sellise loodusliku pidurina, sellele samale liikumisele, millest me siin enne rääkisime. Jah puud, stabiliseerivad nõlva ja üldse igasugust ökosüsteemi loomulikult siin võib soovitada kõike, kõike seda, mida muidu soovitataksegi ebastabiilsete nõlvade stabiliseerimiseks, aga eripäraks on siis see, et tegemist ei ole nõlvaga vaid või noh, vähemalt osaliselt on ka nõlvasid, aga, aga need soovitused puudutavad ka täiesti tasast maad jõe lammi. Ja just nimelt seoses siis selle maavärina ohuga, mis, mis võib maanihkeid põhjustada siis sedasama maapinna stabiliseerumist. Aga, aga noh, see muidugi tähendaks paljuski riisi nagu puhtalt riisikasvatusest loobumist või vähemalt selle sellest maast riisikasvatuseks kasutatavast maast vähemalt tubli osa loovutamist, et jah, kas siis muudele, eeskätt siis puudega seotud tud või puu otsas kasvavatele kultuuridele. Aga muidugi hea planeerimise korral noh näiteks põlluservade täis istutamisega ei oleks kaduga väga suur ja teine variant oleks, siis on muidugi täiesti minna üleistandus kultuuridele troopikas näiteks kakaovõi või vanill on siis sellised sellised istandus kultuuri vis ebastabiilsetele aladele paremini sobivad ja üha enam tundub ka, et kasvuhoonegaaside emissiooni yle kõige leebemad on. Kaks kärbest oleks nagu ühe hoobiga lahendatud, sellisel juhul. Kuulad raadio kahte siin populaarteaduslike uudiste rubriigist puust ja punaseks on sel nädalal teemaks geograafia, geoloogia ja keskkond stuudios Jaan Pärn ja Madis Aesma. Homme neljapäeval võtame ette neljandaja viimase uudise sellest valdkonnast. Puust ja punaseks.
