Tere õhtust, head vaatajad. Ulatuslikud elektrikatkestused tekitavad avalikkuses pahameelt,  ettevõtjad loevad kokku kahjumeid ja riik hakkab üle vaatama kriisiplaane. Miks tormikahjude likvideerimine nii kaua aega võtab,  kuhu tänaseks jõutud on ja kuhu peaks investeerima,  et tulevikus tõsta elektrivarustuskindlust. Esimene stuudio alustab. Jaanus Tiisvend elektrilevi juhatuse esimees tere tulemast saatesse. No teeme kõigepealt kõige olulisema selgeks,  kui kaugele te oma töödega jõudnud olete  ja kui paljud Eesti pered hetkel veel küünlavalgel istuvad. Täna õhtuks oleme jõudnud põhimõtteliselt. Nii kaugele, et ütleks, et lõpp hakkab paistma juba,  et täna, kui ma siia stuudiosse tulin, oli veel 900 klienti  ligikaudu ilma elektrit, kuid ma tean, et et meil pole veel  inimeselt platsilt ära tulnud. Et see number väheneb kuskil 200 250 kliendi võrra. Ja samas ma tean ka seda, et praegu teeme kokkuvõtteid  ja juba valmistame ette hommikuks töökäske tööplaane,  kuidas me siis inimesed hakkame uuesti välja saatma,  et ikkagi homme saaks suurem jagu sellest,  kes täna oli, ilma elektrit on elektrivarusse tagasi  ja kahjuks mõned üksikud kliendid jäävad  ka laupäeva hommikus. Ilmselt te saate ise tagasisidet ja vaatate  ka lehti, kuigi ajad on kiired. Inimesed on üsna, nad on harjunud võtma elektrit iseenesestmõistetavalt,  inimesed on nördinud. Miks see kõik nii kaua aega võtab? Alustaks kõigepealt sellest, et see olukord,  mis täna tegelikult Lõuna-Eestis on või ütleme mida,  mis on juhtunud, see ei ole tavaline olukord,  et tegelikult on tegemist tõsiselt erakorralise olukorraga,  et kes ei ole seal võib-olla viibinud, ei tea,  mis seal tegelikult toimub. Et kuna mina olen põhimõtteliselt üle poole oma elust  Põlvamaal elanud, siis ma tean nagu päris päris hästi,  et kus elektrivõrk on seal ehitatud mis seal on meie Eesti  suurima rikkuse osas metsaosas, kus see mets paikneb. Ja kui sinna metsa tuleb ikkagi 100 aasta tugevam tuul,  siis, siis, siis võivad kõik ainult ette kujutada,  et mis seal tegelikult on. No mul on mõned lihtsad küsimused, kas ma olen õigesti aru saanud,  et tuul rannikul sama tugev teeb pisut vähem kahju kui  nii-öelda keset maad? See on täiesti õige, sest seal, kus puhub,  ütleme näiteks 25 meetri sekundine tuul rannikul ei tee  ilmselt mitte midagi, sest rannikul on see üsna tavapärane,  aga kui samasugune tuul nagu Võrumaal, Kagu-Eestis tuli 26,1,  mis on selle kandi rekord ja seda pole seal 100 aastat olnud,  siis esimese hooga see tuul võtab maha kõik nõrgad puud  leiab üles kõik nõrgad kohad. Ja, ja tõesti, see niimoodi on. Üks asi, mida teile on ka meedias ette heidetud,  on kommunikatsiooninõrkus. Võtate kriitika omaks, et kui on läinud üks SMS  ja siis on võib olla kolm päeva vaikust. Kommunikatsiooniga sellise kriisi puhul on,  on esimene kõige tähtsam. Ütleme, see etapp on see, et saada aru üldse,  mis tegelikult elektrivõrgus toimub ja kui vaadata see tagasi,  mis pühapäeva õhtul toimus, siis tegelikult juhtus see,  et kolme tunniga põhimõtteliselt elektrit,  et klientide arv tõusis 65000-ni see tähendab seda,  et see on olukord, kus me hakkame ümberlülitustega  tegelikult leidma neid kohti ja neid kliente tuvastama,  kellel üldse vool ära on. Ja asjaolule tegelikult lisas veel raskust  ja kaalu ka see, et mis ei ole ka tavapärane,  et Võru kandis lülitusid välja ju ka väga paljud Eleringiliinid,  põhivõrguettevõtte liinid ja tegelikult oli  ka Võru põhitoite alajaam oli katkestusega hõivatud,  see tähendas seda, et kui suurema võrguosad said pingestatud  siis me hakkasime järgmisi ülekandeliine pingestama  ja see tähendas seda, et, et alles siis oli võimalik hakata  üldse teoreetiliselt, et teatud kommunikatsiooni tegema  ja seda ka esmajärjekorras ikkagi omavalitsuste tasandil,  et et jõuda kõigepealt siis eluohtlike ühiskondlikult  tähtsate kriitiliste objektideni ja näiteks esimene ütleme,  millest peaks Võru, Võru, Võru omavalitsuse inimesi tänava,  et juba näiteks pühapäeva õhtul oli Võrus kriisikomisjon,  kus tegelikult sai juba läbi arutada, mis tegelikult toimuma hakkab. No te natukene seda juba seletasite, ma teen  selle lause veel lihtsamaks, et see õnnetu plekkkatus,  mis Võru alajaama lendas, see oli Elering,  mitte teie ja teie olete see, kes toob inimeste  ja ettevõtete ni siis nii-öelda Eleringi Eleringi kohale toodud. Meie oleme võrguettevõte, kes toob ja põhivõrgu ettevõttest  Eleringist elektri siis iga inimese koduni. Selge pilt kõige või noh, kas kõige, aga üks kriitilisemaid arvamusi,  mis ma lugenud olen, oli nopri talu peremehelt Tiit Niilolt,  kes ütles, et elektrilevi ei saa oma tööga hakkama,  mis te talle vastate? Ütleks, et mina näiteks tahaksin tõsiselt kiita  ja tänada neid inimesi, kes täna tegelikult  selle elektrivarustuse taastamisega tegelevad,  et neid on meil väljas igapäevaselt rohkem kui 250. Meil on 50 partnerettevõtet ja kui vaadata,  kui ennast algavalt hommiku kella viiest osad brigaadid on  väljas õhtu kella 12-ni toimetavad siis,  siis mina ütleksin neile suured tänud. Teistpidi loomulikult mille üle võib, võib ette võita,  ette ette heita ja mida me ilmselt saame  ka parandada. On kommunikatsioon, aga tuleks aru saada sellest,  et kui me võtame tavaolukorra, siis siis  siis ilmselgelt protsessid toimivad teistpidi,  aga arvestades seda, kui palju ikkagi toimus pühapäeval elektrikatkestusi,  mis sündmused võrgus olid ja kus saaks üldse teoreetiliselt  õiget kommunikatsiooni tegema hakata siis,  siis see on nagu natukene mõtlemise koht,  sest tegelikult päris reaalselt, et kliendina põhinevat  kommunikatsiooni saime siis tegema hakata,  kui meil põhitoiteliinid olid pingestatud kui elutähtsa  teenusega seotud ühiskondlikud olulised objektid olid  pingestatud ja see juhtus. Kolmapäeva hommikul, teisipäeva õhtul, kui me saatsime  konkreetselt personaliseeritud teated oma klientidele,  et teie saate kindlasti tagasi elektri homme Vaatasin aktuaalne kaamera ühte kajastust  ja päris üllatuslikult avastasin, et käiaksegi füüsiliselt  või sõidetakse liine läbi, et kas see pisut vanamoeline ei ole. Siin siin saab jälle seda öelda, et, et ega iga unustatud  asi on hea ja ütleks, et ega tavaolukorras me  nii palju ei käi liine läbi tavaolukorras valdav osa  elektrivõrgu rikkeid me saame tuvastada oma toiteliinidele  paigaldatud automaatika seadmete abil, kus me näeme päris  täpselt ära, mis lõik kuskil liinis väljas on. Mis me lülitame ümber ja kuidas siis klientidel  elektrivarustuse tahame tagada näiteks Tallinna linnas  tegelikult toimub iga päev paar elektrikatkestust. Aga mitte keegi ei tunne seda, sest kõik käib läbi,  automaatika korraldatakse ära. Aga läbi käiakse neid siis füüsiliselt sellepärast et puid  võib olla ka viis tükki, kes. Jah, sest sest kui oleks üks rikkekoht, oleks väga lihtne,  aga praegu antud erakorralise sündmuse puhul on täitsa tavapärane,  et, et jääb liinilõik välja, minnakse kohale,  tehakse üks rikkekoht ära, vaatad nurgamastist,  järgmise mastini on järgmine rikkekoht ja seal koha peal  lihtsalt ei ole teist võimalust, kui lihtsalt füüsiliselt  läbi käia. Te ütlesite, umbes 250 inimest on pidevalt väljas,  noh, ilmselt need inimesed, kes jätkuvalt ilma elektrita on,  küsivad põhjendatult, et kas neid rohkem müpeaks See on hea küsimus ja see on ka põhjendatud küsimus,  sest alati ju assotsieerub sellega, et tegelikult on inimesi  rohkem Eestimaal, kes kõik võiksid aidata  ja aidata võiksid ka kohapealsed inimesed. Aga elekter on selline ohtlik asi, et isegi see rikete  likvideerimine isegi siis, kui on kriitiline  ja selline erakordne sündmus siis ikkagi meie kõige suurem  mure ja hool on sellest, et need inimesed,  kes hommikul sinna objektile lähevad ja tööle lähevad,  et nad ka sealt elusalt tagasi tuleksid. Sest sest töö käigus on väga range kord,  kus brigaadid on täpselt teatakse, kus on,  mis lülitustoiminguid keegi kuskil teeb. Sest sest ju alati on oht vale inimene, vales kohas võib  elektripinge alla sattuda ja, ja sellepärast on see asi meil väga,  täpselt organiseeritud, on mahud jagatud,  et oleks tagatud igal juhul kontrolli, sest  sest tähtis on ikkagi see, et kes hommiku välja läheb,  see tuleks õhtul oma pere juurde tagasi. Mõned võib-olla teie jaoks lihtsad asjad vajavad  avalikkusele selgitamist, kuidas käib sellises olukorras prioritiseerimine,  millised objektid kõigepealt ette võetaks? Prioritiseerimisel on kõige suurem roll on meil koostöö  omavalitsustega sest objektid jagunevad väga lihtsa loogika  järgi number üks objektid on oht inimelule. See on see koht, kus on näiteks elektri elektriga toitel  olevad hingamisaparaadid haigla. Kui nendel on prioriteet külge pandud, siis see on meile  number üks oluline, teine tulevad juba siis elutähtsa  teenusega seotud seotud objektid on seal  siis veepumplad, mobiilimastid, muud olulised asjad,  siis tulevad kolmandana juba ühiskondlikud tähtsad koolid,  lasteaiad sest ilmselgelt kui on näiteks nagu antud juhulgi  on elekter ära, siis, siis ikkagi tegelikult kool,  lasteaed on see koht, kuhu pered saavad oma lapsed saata,  kus saab soe söök tehtud ja kus saab ka päev korraldatud. Ja vot nende objektide valik selgitamisel  ja tuvastamisel ongi just kõige suurem roll kohalikul  omavalitsusel meie koostööl ja pluss loomulikult  siis kõigil teistel elutähtsat teenust osutajatel. Kas see nimekiri on teil olemas kõikidelt kohalikelt? Valitsuste meil see nimekiri on olemas kõikidelt,  kuid, kuid mille osas saaks kindlasti paremaks minna. Me ise näitame initsiatiivi, kus ka omavalitsused peavad  väga tõsiselt panustama, on see, et kas see nimekiri on  alati täielik ja kas tegelikult seal on kirjas  ka ikkagi need objektid, mis on näiteks ohtlikud inimelule,  kas seal on ka ühiskondlikult tähtsad objektid,  sest et nii kurb kui kahes ei ole. Et vaatamata heale koostööle on meil täna ikkagi antud tormi  käigus tulnud ka välja päris mitmeid objekte,  mis ei ole antud nimekirjades olnud ja nüüd me saame sinna lisada,  aga see on tulnud välja siis, kui kriis on juba käes. Te väljendute väga diplomaatiliselt, mina lugesin siit välja,  et nii mõnigi omavalitsus saaks paremini ja. Kas te tahate need nimed välja öelda? Ma arvan, et, Et need omavalitsused, kes, kes ei ole neid prioriteete  uuendanud ka peale seda, kui me septembri keskpaigas  kohtusime kõigiga, et ma arvan, et asjad juhtuvad väga  kiiresti ära ja teine on see, et, et need mõni omavalitsus,  kes ei ole seda teinud, siis siis alates esmaspäevast võin  ma kinnitada, et, et need objektid on tekkinud  ja see koostöö, mis omavalitsustega on alates ütleme  siis teisipäevast juba on väga, väga konstruktiivne  ja täna mina ütleks, et et võiks öelda, et on täiesti uuel tasemel,  sest sest nii kurb kui see pole, siis selline lahing on nagu  parim treening ja, ja see vilumus on tegelikult tulnud päris  päevade ja tundidega juba. Enne seda tormi, millal te viimati omavalitsustega kriisi  plaane arutate? Enne tormi oli meil kohtumine kõigi omavalitsuste ga,  kuhu oli kutsutud kõikide esindajad ja see toimus meil 18  september ja see oli Tartus ja seal oli täitsa üks teema,  oli meil mis on kriisiplaanid, kuidas asju korraldatakse,  kellel mis kohustused on ja kuidas siis määratakse  prioriteetseid objekte, kuidas, kuidas neid kliente  siis välja tuua ja sealt läksime siis koostööplaanidega  edasi ja oluline veel märkida, et meil, meil,  selleks, et selliste kriiside puhul õieti koostööd toimetada,  on määratud igale omavalitsusele personaalne inimene,  personaalne nii-öelda haldur, kes on ainukontakt,  kelle kaudu saab kõike infot ja kelle kaudu võin kinnitada  ka täna õhtu näiteks jagasime brigaadi natukene ümber,  kuna pöörasime tähelepanu sinna, mis on info omavalitsus tulnud. Eile jagas me generaatoreid ümber tulenevalt omavalitsuste soovist,  et see on hästi-hästi oluline. No Eestis sellist suurt päevi kestvat Blackout'i  või elektrikatkestust ei ole olnud, kui tõenäoline üldse on võimalus,  et selline situatsioon tekib, ma ei tea,  suures osas Tallinnast, Tartust või Pärnust noh,  nende riskiplaanidega, te peate ju töötama. Jah, me töötame riskiplaanidega, meil on need riskiplaanid olemas,  meil on riskiplaanid olemas päris mitmes lõikes,  ütleme, et need tihtilugu jagatakse sellise nagu  kriisiallika alusel meil on näiteks kriski riskiplaanid  kriisiplaanid üleujutuste korral sest teatud tingimustes  võib veetase päris kõrgeks minna, mis siis saama hakkab  näiteks Pärnu linnas? Siis meil on olemas kriisiplaanid. Kui näiteks magistraalliinidel toitjad ära kaovad. Meil on olemas eraldi kriisiplaanid, õppused näiteks  Tallinna linnas. Et, et meil need plaanid on olemas ja, ja me töötame sellega,  et alati peab olema valmis, et kõige hullem tuleb,  aga mina arvan, et me saame siin Eestis nii hästi hakkama,  et selliseid asju ei juhtu, kuigi noh, tehniline süsteem on  tehniline süsteem. No aasta alguses jaanuaris jäi suur osa Kuressaarest peaaegu  pooleks päevaks ilma elektrita ja kui ma vaatan seda diskussiooni,  mis täna toimub, siis mulle tundub, et sellest ei ole  piisavalt õpitud ei autonoomsete, kütusejaamade  ega ka paljude muude teemade puhul. Seda on nüüd raske öelda, et, et meie oma kokkuvõtteid teeme  igast kriisist ka, ütleme mis Saaremaal on toimunud  ja ka see juhtum, mis täna ütleme Kagu-Eestis on,  et siin on ka kokkuvõte tegemisel, kindlasti on me siit  õppida ja kõrva taha panna, kindlasti on  ka seda, mida me oleme päris hästi teinud,  saame kinnitust, et, et, et ma arvan, siin on mõlemat. Nii see kriis kui ka Kuressaare lugu juhtus suhteliselt  sooja ilmaga, mis siis, kui tugev torm tabab meid miinus 15-ga? Siis loomulikult on see olukord kriitilisem,  kuid seal on ka omad positiivsed nähud võivad olla näiteks  võrreldes seda, et mis täna täna Kagu-Eestis on,  siis vahetult enne suurt tormi kriisi tegelikult oli ju paduvihmad,  metsad on märjad. Puud kukkusid ette teedele, mis tähendab seda,  et maali märg puujuured olid pehmed, kui on 15 kraadi külma. Näiteks ja ta on pikemalt. Ta on küll on ohtlik selles mõttes, et veetorud külmuvad  kiiremini ära, ruumid jahtuvad kiiremini maha,  aga maapind on kõva. Maapind hoiab tihtilugu puujuuri kinni, me saame masinatega  peale sõita sinna, kuhu muidu tavaolukorras ei saa. Nii et tegelikult mõnedes olukordades võib isegi see parem olla. Kui tänane olukord. Kui hästi, muide, liinid on hooldatud, liini alused maad  lihtsalt selline lihtne küsimus on, et kui need puud  pidevalt kukuvad, et miks te sealt saega vähe laiemalt ei lase. Saega on tore lasta, aga nagu ma enne välja tõin,  et mets on Eestimaa rikkus ja ja kuidas seda  siis mõistlikult maandada, sest kui ikkagi võtta need puude  pikkused näiteks kas või sealt, mis praegu värskast lähevad  saatse poole kes on kasvõi Saatse saapast läbi sõitnud  ja vaatavad neid kõrgeid puid, siis, siis võiks ju noh,  täitsa hirmus oleks ette kujutada, kui need metsa metsa  liini koridorideks nii laiaks lõiganud, et mitte ükski puu  sinna sinna peale ei kukuks enam. Ja loomulikult metsa ja metsa on vahe ka,  et seal, kus on pehmemad puud, seal lõigatakse rohkem  ja võib öelda, et me iga aasta näiteks puhastama liinitrassi  3000 kilomeetri ulatuses, et meil on lausa eraldi metsamehed  tööl ettevõttes. Varustuskindlus on üks lause, mis torkab teie kodulehelt  kohe esimese asjana silma. Kui palju muide maksaks kogu Eesti kaabli elektriga varustamine? See oleks siis tõeliselt 100 protsenti. Maakaabliga kõik kõik maale panna. Jah. Arvutasime välja, see on meil number teada,  see on alati meil teada olnud, kui täna võtta see tänaste hindadega,  see oleks kuskil kaks miljardit eurot, see on päris palju. See on väga palju, sest võib-olla kui taandada igapäevaellu,  siis see tähendaks hinnanguliselt kuskil 70 protsenti  võrgutasu tõusu. Ja sellele vastu on hoopis teistsugune trend. Aasta alguses olete te võrgutasu alandanud. Kas siin selles mõttes vastuolu ei ole, et peaksite  investeerima rohkem, et elekter ei katkeks? Alati võib öelda, et investeerida rohkem. Küsimus on selles, et kus on see mõistlik tasakaal  siis võrguteenuse kvaliteedi ja hinna vahel  ja mina julgen täna küll väita, et me oleme üsna mõistlikult  valinud Eestis selle tee. Et näiteks täna sellise investeerimismahu juures nagu 80  miljonit eurot me iga aasta investeerime. Rahulikult süsteemselt õigeid valikuid tehes toimetades me  suudame 10 aasta jooksul näiteks nende klientide arvu,  kes kogevad Eestis elektrikatkestust vähendada kaks korda. Et minu arust on see täitsa mõistlik tee  ja alati ei tähenda ju ka see, et me paneme antud sektorisse  nüüd ütleme intensiivselt hästi palju raha,  see ei tähenda võrgu keeles rohkem kilomeetreid. Sest mida suurem on turul raha maht, seda suurem on nõudlus  teatud tööjõu järgi ja, ja vaadates täna Eestis laiemalt,  siis, siis noh, majandus kasvab erinevates infra,  infra taristutes käib ehitustegevus. On teeehitus, valmistatakse Rail Baltic ut ette. On riigi sidevõrgu programmid, raudtee, elektrifitseerimine. On erinevad keskkonnainvesteeringute keskus,  tänavavalgustuse projektid, lõpuks veel kinnisvara arendus,  et see kõik tahab ju tegelikult tööinimesi ja,  ja, ja, ja meie sektoris ongi see mõistlik pidev,  stabiilne, väga hästi läbimõeldud, väikeste nurkadega. Muutused on see, mis tagab tegelikult parima sellise hinna. Ja lõpuks ka kvaliteedisuhte. No me ilmselt mõlemad saame aru, et keegi teile homme kahte  miljardit lauanurga peale ei pane, kas ma saan õigesti aru,  et teatud määral elektrikatkestused on paratamatus  ka tuleviku? Kui võtta, et võrk on tehniline süsteem siis ma ei tea  ühtegi tehnilist süsteemi, mis oleks rikkekindel. Nii ka on elektrivõrk, et isegi kui me ta maa alla paneme  alati võib juhtuda midagi. Kui ei juhtu seadmega vananemisest, siis näiteks võib keegi  puru kaevata. Et igal juhul on oht, et midagi võib juhtuda. Ma ei tea, kas see vastus nüüd televaatajaid rahuldas,  muide, mõned asjad veel ära klaarida, ettevõtjad loevad  kokku kahjusid ja kahjusid on päris palju  nii piima tootjatel kui toiduainetetööstuse. Kas maksate, kellele maksate ja kui palju maksate? Meie täidame oma lepingulisi kohustusi, et,  et kui antud sündmustega oleme need rikkunud oleme  katkestusaegadest üle läinud, siis kindlasti need,  mis on otsesed varalised kahjud. Me vaatame kõik läbi ja kui need on argumenteeritud,  põhjendatud, loogilised, siis siis me oma lepingulise  kohustusi täidame. Mis summadest me juttu võime rääkida? Sõltub nüüd, kuidas kahjunõudeid esitatakse,  mis, mis, mis, mis need tegelikult kahjud on,  et täna me seda ei oska öelda, sest täna pole meile veel esitatud,  me võime ainult arvata varasemate kogemuste pealt,  aga küll ma võin hinnanguliselt ütelda, et ma tean,  mis see meie elektrivõrgu korrastamise vaates maksab,  et see kindlasti on meil 750 ja rohkem 1000 eurot. Kuidas on lood eraisikutega, kes on suve läbi ohtralt kukeseeni,  vaarikaid, maasikaid ja muud väärtuslikku sügavkülma kogunud  ja see on nüüd üles sulanud? Nendega kehtivad samad reeglid nagu äriettevõtjatega. Et kui on lepingulisi kohustus oleme rikkunud,  oleme ületanud katkestusaegasid siis siis paluks meie poole pöörduda,  kuidas te teate, kui palju moos maksab? See on väga lihtne, ütleme, et igale asjale leiab referents  hinna moosi puhul näiteks toormoosi puhul võtame turul  makstud keskmise maasika ka ikka hinna, võtame kilo  suhkruhinna umbes on segu teada, tegelikult on ju  materjalikulu teada. Kuulge, need rahaasjad natukene jäid meil üles veel,  et te langetatud võrguteenuse hinda aga inimesed ütlevad ikkagi,  et see on põhjendamatult kõrge Eestis, mis te sellele vastate? Võrguettevõte on reguleeritud ettevõte. Võrguteenuse hinna langetamine on meile tegelikult auasi,  sest see näitab seda, et me oleme oma tööga päris hästi  hakkama saanud, sest võrguteenuse hind saab langeda ainult  siis kui tekib oht, et me hakkame teenima rohkem,  kui meil lubatud on ja kus see lubatud teenimise kasv on,  on see, et kas me oleme efektiivsemalt oma tegevust korraldanud. Oleme hästi majandanud, optimaalselt investeerinud,  aga üks teine oluline mõju on ka see, et et näiteks kui  elektrikasutus kasvab, siis tegelikult ühikukulu jaguneb ju  suuremale hulgale elektrienergia kilovatt-tundidele. Ja lõpuks on see ka üks viis, kuidas tegelikult saab  võrgutasu langetada, näiteks mina pooldan kahe käega kogu  seda elektrifitseerimis programmi, mis täna on laual olnud,  millest on Eestis räägitud ja seda just seetõttu näiteks,  et kui me vaatame Eesti elektrivõrku, siis Eesti elektrivõrk  on loomult haja. Elektrivõrk. Meil on numbri. Numbritest on ta väga lihtne, et kui meil on 60 ütleme,  meil on kokku 60000 kilomeetrit liine, sellest 60-st 1000-st  kilomeetrist 60 protsenti. Viib kohale ainult viis protsenti elektrienergiat  mis näitab seda, et väga palju elektrivõrku on väga  väikestele koormustele tarbijatele ja põhimõtteliselt  teoreetiliselt on seal ruumi elektri kasutust suurendada,  mis tähendab seda, et kui seda võrku rohkem elektrit täis saada,  rohkem kliente elektrit tarbida, tarnida,  siis on põhimõtteliselt võimalik võrgud Hiina veel langetada. Et jääme arvutusse, on see, et kui elektrienergia kasutus  tõuseb 15 protsenti on võimalik elektrivõrgutasu vähendada  15 protsenti. Lühike küsimus, lühike vastus. Eelmine aasta maksis elektrilevi dividende 9,9 miljonit,  pluss siis tulumaks kaks pool miljonit. On see mõistlik poliitika, kas see raha ei peaks minema investeeringuteks? See on omaniku oskus. Teie vajate investeeringuteks raha. Jah, aga need Asjad on küll omavahel seotud rahaliselt,  aga, aga see ei piira mitte kuidagi meil investeerimist. Täna selle asja taha pole mitte mitte ükski asi jäänud,  et, et ma arvan, et need on õieti toimetatud. Investeerimisraha on meil piisavalt selleks,  et mõistlikud asju teha. Sest sest ma arvan, et meil on täna mõistlik tase. Ja päris lõpetuseks küsimus ei ole mitte kas,  vaid millal järgmine torm tuleb, kas me oleme sellest loost  midagi õppinud või läheb kõik samamoodi? Millal järgmine torm tuleb, siis võiks natuke laiemalt vaadata,  et mis maailmas tervenisti toimub, siis ma julgen väita,  et et tormid ei pruugi nende sagedus pruugi halveneda,  vaid pigem neid hakkab tulema tihedamini  või siis, kui tuleb, tuleb, siis tulevad suuremad kui varasemalt. Jaanus Tiisvend suur tänu selle intervjuu eest  ja jõudu tööle. Ja head vaatajad, aitäh vaatamast ja uued tuuled esimeses  stuudios taas uuel nädalal kõike head. Ta. Toote.
