Vot see oli üks paik, kus siis vanaisa Juhan pani oma  Molberti üles ja maalis siis veski kohta. Kuidas looduspildid seovad põlvkondi? Kuidas tuua elurikkus karjääride tühermaale? Võti peitub maa, kus kasvavad seened. Lind, kes petab meid oma naeruga. Vot see oli üks paik, kus siis vanaisa Juhan pani oma  molberti üles ja, ja maalis siis veski kohta. Sellise looduse armastuse oledki sina saanud siinsamas  vanaisa juures olles vanaisa ga kaasas käies,  eks? Vanaisal oli jah, selline poollapsehoidja. Ülesanne, et tema jaoks oli see ma maalimisretkede sihtpunkt. Ja kui meil veel oma autot ei olnud, siis keegi naaber  või tuttav viis meid sõidutas siis koos lõuendi  ja ja pukiga siis kuhugi lähemasse ümbrusesse  ja seal me olime siis paar-kolm tundi, kuna vanaisa  siis visandas maastikke. Ja mina sain siis jälle natukene ringi vaadata  ja vanaisa pilgu all kala püüda või lihtsalt istuda  ja vaadata seal pilvi ja mägesid ja mis need maastikud sulle  nagu andsid, mida nad nagu pakkusid tohutult põnevad. Et nendes olid nagu mingisugused elavad rütmid Eks vanaisa otsis ka eriliselt selliseid kohti,  kus ei oleks kõik tasane, vaid kus oleksid nagu siin  Lõuna-Eestis on. Künkad metsast künkad, vähe, metsased künkad. Järved jõeorud, et, et see vaade oleks võimalikult kaugele avarduv. Ja siis tekkis alati selline tunne neid kaugeid siniseid  kuusemetsi vaadates, et et nad nagu Teevad häält või või helisevad? Kui vaadata? Juhan Pütsepa pilte siis väga sageli ongi nendel piltidel  inimene maastikus. Kas siis rukkiaki siduja? Kivikorja ja. Ja siin peedul, kui me olime ja elasime juba suviti,  siis teinekord ta tahtis ka seda, et keegi oleks tal selles  maastikus modelliks ja mul tuli siis mõnikord seda rolli täita. Ma tema päevikuid lugenud Arvan, et ta tajus sedasama sellist vabaduse tunnet,  mis meiegi täna tajume, et, et siin oli tal võimalus minna. Väravast välja minna ühele või teisele poole et. See vabadus, mida me linnas elades oleme ära hakanud,  ära unustama, et minu enda jaoks on ka see tänasel päeval  väga tähtis. Ükskõik mis hetkel. Kas kas kalossid jalas või paljajalu? Ma võin minna väravast välja ja minna vasakule,  paremale mäe otsa orgu. Et me kõik oleme ju Talurahva hulgast pärit ja harjunud hästi palju viibima väljas. Ja et see kuskil on meis ilusti alles, et see tunne tuleb  väga tuttav, kui sa saad uuesti uuesti minna metsa alla  või jõe äärde. Tänasest kirjanikuhärrast ja koolipapast oleks suure loodus  huvi tõttu kunagi peaaegu kärbseuurija saanud kuid nüüd saab  koos lähedal elava sõbra ja Eesti ühe tuntuima entomoloogi  Mati Martiniga käia mikromaailma ka lihtsalt lõbu pärast vaatlemas. Seekord otsime jõest, puruvanasid. Kui ma olin siis päris pisike poiss, siis, Vanaisa ehitas siia suvila s Elva jõe kaldale ja. Ja minule õige ruttu sai kõige tähtsamaks kohaks siin jõgi. Ja seda kalapüügi huvi pärast vanaisa õpetas mõned nõksud ja. Ja siis oligi. Ikka iga peedul oldud päeva põhiline mure oli see,  et kuidas lunida välja siis luba vanematelt,  et saada saada jõe äärde. Ja ega seda luba nii väga meelsasti ei antud,  ikkagi kardeti, et lapsega midagi juhtub,  aga aga huvitav ikkagi, et, et mõni aeg tagasi oli nagu  rohkem usaldust laste vastu, et. Praegu me siin matiga ka oleme arutanud,  et, et kas laseks oma viieaastase lapse Viieaastase lapse. Üldse jõe äärde nii ja ei laseks jah, aga mind lasti  ja siinsamas nende põndakute peal ma siis istusin. Mingid omad arusaamised mul olid, aga ega need eriti täienenud,  nii et. Ja kui ma mõne viidika sain, aga see jõe ääres olemine. Õige pea nagu hakkasin aru saama, et see on mulle miskil  kombel vajalik. Et. Aga sa käid ikka sellel samal ühel jõelõigul kokku. Põhjus on see, et osa sellest On sama. Aga suurem osa sellest ka kogu aeg muutub. Ja need muutused on ka huvitavad. Et seal, kus mina lapsena ujumas käisin,  seal on nüüd kõrkjatihnik. See liiva põndak, mis jões oli ja kus mõnikord forelli nägin. Seal on nüüd sügav koht. Et inimesest sõltumata, ka on see jõgi nagu kogu aeg  muutumises ja siis tekib niisugune tunne,  et sa tahad kogu aeg neid muutusi jälgida  või seda elu jälgida siin. Kuidas ta kulgeb. Et puruvana on kõige kindlam õngesööt, et sellega võib saada  mitte ainult särgi ja viidikat, aga ka ahvenat. Borelli olema saanud ja isegi aug on võtnud puruvana. Mati, kes puru vana üldse on? Kui keegi ei tea? Puruvana on üks niisugune liblika üsna lähedane sugulane aga  nüüd erinevalt liblikast, kelle tiibade peal on laiad soomused,  On tema tiiva peal kitsad peenikesed karvad puruvana vastne  elab majakeses ja siis kõik need liigid,  kelle vastased seda majakest ehitavad, need ongi puruvanad. Ei, no siin siin ei paista midagi, aga. Vaatan siin kõrval veel üks. See on uhke küll, vaatame. Tead, siin siin ka ei paista, on liiga liiga noor veel  või liiga vana. Nonii. Näete, saimegi kätte ühe puruvana. See küll nüüd. On oma koja teinud kahest oksaraost. Mille ta siis kleebib, hülje eritisega kinni  ja ja ise istub siis siin sees. Juhani puruvanadega, sa oled siis kogu aeg püüdnud,  nagu ma aru saan, jah? Jah, aga praegu on nagu suurem huviline. Puruvanade vastu on mul tütar Anni Marie  ja siis tema püüab särgi nendega, nii et täna ongi nagu ju  suvevaheaeg on päris kaugele jõudnud koolist  ja et lähme täna siis, kui ilm võimaldab õngitsema. Sa töötad koolipapana, õpetab loodus hariduslastele,  mida sa oma tütrele soovid eluks kaasa anda. No. Sedasama purdetunnet, kus me siin seisame,  et. Et me käime siin ujumas, käime paadiga sõitmas,  aga siis on veel sellele konkreetsele ettevõtmisele lisaks  on selline purdeaeg, mis siin tekib. Tuled siia purdele ja kohe nagu. Aeg nihkub, enam ei tiksu sedamoodi nagu tavaliselt. Ja me lihtsalt oleme siin pool tundi. Käime siis ujumas ära. Siis jälle. Nii et me ei pruugi ju alati ujuma minna,  või kui me kalal käima, siis ei pruugi ühtki kala saada,  aga. Aga kunagi ei teki siukest kahetsustunnet,  et siin purde peal oldud aeg nagu tühja oleks läinud või. Sina oma vanaisalt said ka selle aja ja selle  selle kogemuse siin ja nüüd sa annad selle nii-öelda  järjepidevalt edasi ja. Võib-olla see on ka selline alateadlik või selline. Et sa tood oma lähedased sinna, kus sul endal on hästi mõnus oli. Vot nii oli korraks lasta lase veel sinna lepa alla rohkem,  kuigi ma arvan, et ta selle vanakese tõmbas ära,  otsustan. Nagu võtab, võtab ja, aga ta. Lase ise tagasi, siis miks tagasi? No ta on nii väikene, mis ma taga ikka teeme suppi,  suppi me ei keeda. Soovi ka midagi. Eestis on karjäärides kaevandamisega rikutud ala umbes 200 ruutkilomeetrit. See on Muhumaa suurune pind. Kuidas tuua nendesse piirkondadesse tagasi elurikkus. Me oleme siin Narva karjääri kolmeteistkümnendas transees. Et siin lõppes siis kaevandustegevus aastal 2015,  tänaseks siis neli aastat tagasi niisugused lagedad üsna  tühjad väljad, küllalt taimestikuvaesed,  et siin on mõned niisugused pioneerliigid,  kes, kes siia armastavad. Elame siis tulla. Aga üldiselt on siin jah, taimedel elu väga keeruline  ja ka taimede liigirikkus on siis seetõttu väga madal. Siia on ju istutatud? Noored männid, eks ole, see tähendab, et siia võiks nüüd  kujuneda mets mis siin võib probleemiks saada,  sest see pinnas tundub selline üsna kuiv  ja kiviklibune. Tõepoolest, et metsastamine on tänasel päeval karjääride,  siis peamine korrastamise meetod või viis et kuna  metsastamine on suhteliselt kiire, ta ei ole väga kallis  ja ta ikkagi annab siia päris kiiresti sellist rohelust. Küll, aga need männid siin on küllalt aeglase kasvuga,  sest tõepoolest siin mulda ei ole ja see ei loo paraku  teistele taimedele väga häid kasvutingimusi. Siin. Pärast põlevkivi kaevandamist on ökosüsteem pehmelt öeldes hädas. Mis takistab selle taastumist? No siin karjäärides on ikkagi põhiliseks probleemiks see,  et kaevandamise käigus kooritakse siit pealt ära kogu muld  ja koos selle mullaga siis ka tegelikult taimede seemnepank  ja samuti kõik mullas elavad mikroorganismid  ja ka seened, krohmseened näiteks. Ja see segatakse ära kogu selle aherainega  ja teda ei säilitata eraldi. Ja pärast ei ole siia tegelikult midagi nagu peale panna. Et jääbki selline puistang pinnas, kus tegelikult puuduvad  taimede seemned ja samuti nendele taimedele  siis vajalikud mikroorganismid. Tegelikult on retsept, kuidas muuta karjäärid elurikkaks,  täiesti olemas ja sellepärast olen ma tulnud Tartusse,  kus Tartu Ülikooli teadlased just sellega tegelevad. Ja võti peitub maa all, kus kasvavad seened. Kas ma saan õigesti aru, et taimed ei elagi päris üksi? Tõepoolest selleks, et taastada taimekooslusi karjäärides  peame me tegelikult vaatama maa alla. Ja seda peamiselt selle tõttu, et enamik meie maismaa taimedest,  keda on ligi 300000 liiki elavad koos seentega. Näiteks valime siit. Teada tuntud inimestele harilik raudrohi  ja vaatame siis Kellega ta koos elab? Palja silmaga me neid seeni ei näe, kuid tegelikult on igas  teelusikatäies mullas võime leida nende seente eoseid. Kui me vaatame neid mikroskoobi all. Ja samamoodi Nendes juurtes, eriti nendes peenemates millega taim  siis omastab toitaineid. Nendest tavaliselt ulatuvad siis kaugele mulla sisse. Krohvseente hüüfid, et tegelikult oma olemuselt on need  seened justkui taimede pikendused, et siis taim ei pea  tegelikult nii palju panustama juurdekasvu. Ta toetub rohkem seenele. Seen transpordib temale kaugelt mullast toitaineid,  peamiselt fosforite lämmastikku. No need on taimedele väga olulised ja põhilised põhilised  elemendid kasvamiseks ja vastutasuks siis taim tegelikult  varustab seda seent. Suhkrute ja erinevate rasvadega, aga et päris täpselt järele vaadata,  kes ja kuidas koos taimedega toimetavad,  siis selleks tuleb minna meil laborisse. Ja nagu siin on näha, siis see, see juur,  mis siit läheb, on tegelikult väga paksult neid seenehüüfe täis,  et siin on näha ka koht tegelikult, kus see seenehüüv läheb  selle taimi juure sisse ja siis hakkab siit igale poole  mööda rakuvaheruume laiali minema. Kas selle pildi pealt sa tunned juba ära,  mis liiki seened koos selle taime juurega kasvavad? Tegelikult nüüd selle pildi pealt võib, ütleme,  eksperdi silm võib tegelikult eristada ainult seda,  et tegemist on krohmseentega. Et sellise mikroskoobi pildi järgi on neid seeni tuvastada  väga raske, mistõttu ongi tänapäeva ökoloogi üks peamisi  töövahendeid on tegelikult molekulaarsed meetodid,  mis võimaldavad meil siis nende seente geneetilise koodi  järgi neid eristada. Siin laua peal on sul nüüd mullaproovid ja selles DNA  laboris hakkabki selguma, mis seened nende taimedega koos  elu elavad. Just. Siin on meil siis muld ja me eraldame sellest kogu mullas  oleva DNA ja siis tegelikult kasutame sealt ainult seda  seentele kuuluvat osa ja selle põhjal saame  siis teada, millised seened seal meie proovis tegelikult  ka elavad. Ja siis, kui me juba teame, kes seal elavad  ja me teame seda näiteks paljude niitude kohta Eestis  ja ka välismaal siis me saame öelda, et näiteks need  ja need seened sobivad väga hästi niidukooslustesse. Nüüd nendest erinevatest muldadest Eesti niitudelt saate teada,  mis seened vastavate taimedega koos elavad,  siis kuidas see kõik rakendada karjääride elurikkuse taastamisse? Tegelikult me saame kasvatada ette neid samu seeni,  kes on meie niitudel ja tegelikult siis,  kui me karjääridesse üritame luua samasuguseid niite,  siis me võtamegi need seened, mis me oleme ise kasvatanud  paneme nad sinna karjääridesse sinna karjääri pinnase sisse  ning külvame sinna peale nende samade Eesti  niidutaimeliikide seemneid, mis tähendab,  et ühe siis eluvormi. Kui mükoriisa mõlemad osapooled saavad siis seal karjääris  kokku ning neil on koos siis kõige paremad võimalused nende  raskete tingimustega tegelikult toime tulla. Krohm seente ehk mükoriisat moodustavate seente abiga on  Tanel ja tema töörühm loonud karjääri väikesed  niidukoosluste ruudukesed. Katse käigus on võimalik selgelt näha, kas taimed kasvavad  koos seentega paremini või saavad ka ilma hakkama. Nendel ruutudel siis, kus me oleme kasutanud krohmseente abi  oleme siin nendel katseruutudel lugenud koguni 16 liiki,  siis ühel ruutmeetril, et natuke väiksemal isegi alal,  kui see siin praegu paistab selle ruudu seest  ja võrdluses siis nendel ruutudel, kus me neid seeni ei ole  lisanud on see taimede liigirikkus neli korda madalam,  kui me oleme. Toonud nende seente siia lisamisega sobivad tingimused  teistele taimedele siis on ka ümberkaudsetelt aladelt  levinud siia seemneid ja need on siin ilusti kasvama läinud. Kuidas me saame veenduda, et ökosüsteem sellisel kujul taastub? No niidukoosluse. Selline kvaliteedi mõõdupuu on ikkagi tema liigirikkus  ja ka see, kui palju siin neid erinevat liiki taimi  siis on. Et seal, sellel katsealal me ütleme seda edukust  mõõdamegi pigem selle liigirikkuse läbi ja sellega,  mis me oleme siin praegu näinud, et me tegelikult siiski  paari aastaga kõigest suudame siis mitmekordistada  selle olemasoleva liigirikkuse siin. Et see annab meile tegelikult signaali, et,  et asjad liiguvad õiges suunas. Miks on puude istutamine olnud seni tavaline praktika  karjääride elustiku taastamisel? See Narva karjääri, kui nüüd näiteks võtta,  siin on olnud valdavalt sooalad. Aga sooala tagasi taastada on väga keeruline,  et parim lahendus siiski on metsastamine. Kindlasti on ka metsastamisel oma aeg ja koht  ja ka metsastada karjääri tuleks. Mida meie välja pakume, on see, et, et seda taastamist teha selliselt,  et maastikud, mis sellest järele jäävad,  oleksid mosaiiksed tähendab, et metsastatud alad vahelduksid  näiteks niidukooslustega. See looks erinevaid kasvukohti ja tingimusi paljude liikide jaoks,  nii looma-taime kui linnu ja putukaliikide jaoks. Ning see tegelikult mitmekesistaks oluliselt karjäärides  valitsevaid tingimusi. Kas tuleb kõne alla, et siia rajada ka näiteks niidukooslusi? Narva karjäär on ilmselt üks viimaseid suuremaid karjääre,  mis veel töötab. Ja seda ala, kus niite rajada on vähe järgi jäänud. Et miks mitte, kui siia planeeritakse näiteks tuulikuid,  tuulikute vaheline ala oleks selleks ju täiesti sobiv. Ja Eesti energia on alati olnud aldis tegema koostööd teadusasutustega. Mulle tundub, et kui lähemalt nüüd vaadata siia juurde kükitada,  siis te pole ainsad loomad, kes on sellesse katsesse juba  oma panuse andnud, sellepärast et tundub,  et siin on käinud rohusööjad. See on täpselt see, mida me ju tegelikult siia luua tahtsime. Et kui me toome siia need taimed koos nende seentega,  siis need taimed suudavad siin kasvada. Ja nende taimede järgi tulevad ka teised elustiku rühmad,  näiteks putukad, väikesed rohusööjad. Putukate järgi tulevad linnud lindudega tulevad uued seemned  ja see ökosüsteemi niisugune taasloomise protsess saab,  ütleme siis käivituda. Hinge kosutav vaikus metsas, kus ükski pisilind ei malda  häält teha, saab ühtäkki lõpu. Taamalt kostub kilkavat naeru. Hallpea rähn on metsa revideerima asunud  ja kuuldavale lasknud melanhoolse kutsehüüu. Hallpea rähn ehk hallrä on üks meie üheksast rähni liigist. Ta kuulub rohelist värvi rähnide hulka. Seetõttu aetakse teda sageli isegi Eestis väga haruldaseks  jäänud roherähniga, keda on viimasel ajal nähtud vaid meie läänesaartel. Erinevalt roherähnist on hallrähni pea tuhkhall  ja vaid isaslinnulaup on kaunis punane. Hall pea eelistab valgus rikkaid sega ja okasmetsi. Suurtesse metsamassiividesse ta hea meelega ei tiku. Meelsamini seab ta end sisse metsatukkadesse,  mis asuvad vee lähedal ja kus leidub lehtpuid. Näiteks remmelgat ja haaba. Kõik minu poolt leitud pesapaigad asuvad mõne jõe  või oja lähedal. Suve hakul reedab pesapaiga poegade lakkamatu toidu mangumine. Uudishimulike ja kustutamatu isuga poegade eest kannavad  hoolt mõlemad vanalinnad kuid ühel juhul hakkas mulle silma,  et poegasi kantseldas vaid halli peanupuga. Emaslind. Mamma kogus lähiümbrusest peamiselt sipelgaid,  keda koduukse lävel kärsitutele poegadele välja öökis. Pärast toidu kohaletoimetamist käis hoolas ema pesaõõnsuses  korda loomas. Hallrähn ei hooli suur kirjurähni käbivarudest,  sest tema menüüsse kuuluvad peamiselt putukad,  eriti sipelgad. Vahel võib ta ka meie jaoks kasulike putukate hävitamisega  liiale minna. Võrreldes teiste rähnidega ei ole hall rähn suur  kännulammutaja vaid kogub toitu peamiselt puukoorelt  või selle alt. Pideva toidu otsimisega annab ta omapoolse panuse metsa  tasakaalu hoidmisel. Sügistalvisel ajal hulguvad hallpearähnid sageli ringi  ja neid võib seetõttu näha väga erinevates puistutes  muuhulgas parkides ja koduaedades. Ta pole nii arg kui must rähn kuid hoiab sellegipoolest  madalat profiili. Ja sageli õnnestub teda näha alles siis,  kui ta puult minema lendab või häält teeb. Praegusel lindude vahesel ajal on tema leidmine hõlbus. Tasub vaid kuulata, kas kuskilt kostab kilkavat naeru.
