Kalasaamide looduselu on piirangute tõttu ohtu sattuda. Saamidel nagu polis rahaval on õigus säilitada enda kultuuri,  samuti enda keelt säilitada ja arendada. On näha küll ohoh päris ilusat pundi Rannakarbid ja vetikad suudaksid kalakasvatuse keskkonnamõju vähendada. Kas on midagi söödavat ja ta on muidugi söödav,  aga noh, võib-olla mitte päris sellisel kujul,  et sa merest võtad ja suhu pistad, siis on ta mitte väga maitsev. Saamid on aastatuhandeid arktilise ja subarktilise looduse  keskel elanud põlisrahvas, kes tänapäeval on jagunenud nelja  riigi vahel. Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal elavate saamide koguarv  kõigub erinevate allikate kohaselt 50 ja 100000 vahel. Järgnevas viies saates tutvustame saamimaad läbi inimeste,  looduse ja teadustöö. Kõigepealt läheme külla Eskole, kes saamile tavatult räägib  meiega sulaselges eesti keeles. Nii siin on meie kodu all, kas see on hirmus tähtis? See on muidugi toidu säilitamiseks vahel on,  seda on vaja. Eriti, kui palju murakad ja, ja kalu tuleb,  siis ei jõua kaid panema sügavkülma korraga. Kas igal saamil on selline koduallikas olemas  või no peaaegu peaaegu küll näo, nagu minu vanemad on siia. Siin hakkan elama just selle all ikka pärast mina arvan,  et see oli nii tähtis asi. Esko töötab tõlgina, kes vahendab, saame asjaajamisest Soome ametivõimudega. Ta on abielus eestlasest bioloogi Aune veersaluga  ja on õppinud ära eesti keele. Siin Esko on sul mingi metsatöö, siis? Ja küttepuid, mitte järgmise talve, aga ülejärgmise talve  ja selle järgmise talve jaoks. Et praegu mul on järgmise talveks on kodus küll juba küttepuid,  aga. Puud on siin. Lage raiet sa siin ja ei tee, eks ju. Ja see ümber siin näete sega gaasi, kus ma olen neid  küttepuud raiunud ja siin pole midagi lagedat sündinud. Ja see on see, see on üks meie mõtlemisviis,  et. Me nagu. Vaatame seda metsa, seda ka sekkub, nagu isik. Need küttepuid. Meie sookasel tundru sookasel on see isepärasus,  nagu näete, nagu põõsad, kõik need kased  ja ja need enamasti. Nagu kogu aeg tuleb sealt neid noori võsu,  sealt juurestikus. Meil saamidel on iga mägi, joki, kivi, kask,  taim on isik ja igal kive kasel taimel on hing sees. Ja siis meil on. Sellised kombed siis kuidas on niisugune kask on? Tal on hing sees, seda peab alustama. Ja siis, kui me läheme Kase juurde. Näiteks vadame vorsti. Praadimisest lõika küttepuu. Ootame või millegi muu jaoks, kas on vaja,  siis me peame selle hingega tegutsema. Ja siin meil saamidel on. Kaks viisi, kuidas seda tehakse. Üks on see, et et sa enne kui sa hakkad selle Teab, et ta saab lahkuda sellest kasest. See Estonia, mida saamid veel rohkem teevad,  on, et nad murravad sealt sellise oksa. See on ka märk sellega selle, et nüüd tullakse kallale. Nagu siin kaasikus ka kui ma neid küttepuid raiusin,  nii vahel tuli selline tunne, et aa, see kaske ei luba millegipärast. No ma ei tea, mis see pohjus on, aga see on ju nii. Et see on ikkagi see järjepidevus, et põlvkonnast põlvkonda  on ta nagu edasi antud. Ja muidugi ja no näiteks mul on neli last  ja siis, kui me metsas kõnnime Mul on seal eriti väikeste lastega, lihtsalt me ei räägi  midagi nendele, mina lihtsalt näitan, kuidas ma suhtun  nendele kaskedele. Me näiteks siit kõnnime, nii. Mul on kombeks nagu. Esko pojad on vahepeal koolist koju tulnud  ja nüüd me läheme võrke välja võtma. Traditsioonilise elatusviisi järgi võib saame jagada  põdrasaamideks jõe järve ehk kalasaamideks rannikualadel elavateks,  meresaamideks ja metsasaamideks, kuigi tänapäeval töötab  enamik neist muudel ametikohtadel. Esko suguvõsa on kalasaamid ja kalapüük on perele  ka tänapäeval oluliseks tegevuseks. Saami keel on saamide jaoks rahvusidentiteedi põhiline  tunnus ja esko kaksikutest pojad Alex ja Taavet Niklas  pärivad esivanemate tarkusi just saami keeles. Need saamid, kes on kaladega oma elu sidunud,  on ju kala püüdnud aastatuhandeid, on nii? Te teate täpselt, kuidas püüda. No täpselt ja täpselt on midagi nagu teada,  mida vanematel vana sealt ja nii edasi on oppinud. Ja muidugi need kalapüügikohad nagu siin järves,  nad on teada, need on isa opetanud, kuhu tasub millalgi  millist võrku panna ja, ja mida kala võib saa,  mil aasta ajal. Et selliseid teadmisi on küll ja lohepüügi jaoks on jälle  täiesti teistsugused teadmised. Ja see ka, et ega te ju seda kala siit välja ei püüa,  et te peate piiri selles mõttes. Pilaneet järvi näiteks kaevandus nagu siia ükskord. Teemanti kaevandust plaaniti nii soles kogu  selle terno lohedioe. Vist mürgitama ja selliseid onne on see,  et siin siin me ei salli ta siin. Väljaspoole tulevad inimesed ja püüavad siit kala,  kes ei tunne nagu kes ei vastuta selle eest,  kellele selle tulevikul pole midagi tähtsust,  tähtsust nagu meil ja, ja meie lastel. Kunagi suguvõsade ja perekondade käes olnud maad  ja veed on tänaseks läinud suures osas riigi omandusse  ja viimase kalapüügiseadusega võeti ära 80 protsenti  kalasaamide õiguste, st nende traditsioonilisele elatusviisile. Nimeuikus. Haigused on üks asi ÜRO kaudu ja, ja Euroopa nõukogu kaudu ka. Ja aga siis on Soome põhiseadus ja ja Norras  ka samasugune puhiseadus, seal on nagu kinnitatud,  et saamidel nagu pollis rahval on õigus säilitada enda kultuuri,  arendada sid, samuti enda keelt säilitada  ja arendada. Ja aga kuskil ei nagu täpsemalt räägita,  räägita seaduses, mida see tähendab. Ja nüüd siis paar aastat aasta tagasi. Kaks seltskonda siin. Tenoljoe veekogus juhuslikult korraga otsustasid proovida,  kas ta Eesti riigi vastu ei saa hakata. Üks seltskond läks pinninguga püüda kala riigi vetes,  ilma et oleks midagi lubada siin selle jaoks. Ja, ja. Panivad kahtluse sellega. Ja siis arvas, et neil on igus püüda need rahvas,  need on nende need traditsioone. D ja riik ei saa keelata nende kalapüüki. No kohtuotsus oli, et, et nii ongi. Saamid on, saamid on õigus, neil on uigusid  ja see seadus, mis on, oli tehtud, see keelatud see,  nende kohaliku saamide kalapüük, nagu see kohtuistung otsustas,  et see on vastu Soome puhaseadust ja vastu neid. Kas tegelikult on siis nii, et saamid ju teavad seda,  et lõhet tuleb kaitsta, et seda jätkuks ka tulevikuks. Aga samas siin on ju ka suur selline kalaturism,  eks ju. Oige oige, no me ise naerame, et me oleme aastatuhandeid  selle tenoo lohega elamusi ja me ei ole kunagi,  see ei ole kunagi läinud nagu alla, aga no nüüd  siis kui 60 eriti 1000, eks seetõttu. Iste tulema lohepüügile rohkem ja rohkem. Siis hakkas nagu selle teoloega paiguti kohati minema nagu kehvast. Ja siis, kui riik hakkas nagu Valitsema siin selle vahepüügi peale et siis riik ei oska. Aga mida saamid soovitavad, mida peaks tegema siis? Soovitas vaatavad, et et see veekogud, eriti see Tenoo,  oh kus Tenoo, ah, see peaks andma meie kohalikud saamide. Valitsuse all, et me otsustame, mida siin teha,  et see ei ole Helsingis Oslos, riigid ja valitsused. Ja siis, kui me otsustame, meil on see vastutus  selle eest, et see, see jätkub ka see säilib,  see hea lohe jõgi. See on. On pidevalt hea, hea lohe, lohel on hea olla seal. Et see, see nagu teeks kindlaks selle asja. Saamidel tüüpilisi kalamehe jutte ei kuule  ning kalasaagi suuruse ja heade kalakohtadega ei praalita. Isegi kui kala hästi näkkab ning võiks jõest seda lõputult  välja tõmmata, jäetakse õigel hetkel kalapüük pooleli  ja tullakse koju. Ja nii on iga asjaga loodud. Siin Pihtla kalakasvanduses elab praegu üle miljoni erinevas  vanuses vikerforelli. Kui nad on kasvatatud 350 grammiseks, võiks nad viia  kesknõmme kalakasvandusse ja kasvatada merevees piisavalt suureks,  et sobida inimeste toidulauale. Kesknõmme kalakasvandus loode Saaremaal rajati juba  nõukogude aja lõpul, toona valmis see ainult osaliselt. Praeguseks on ehitis amortiseerunud ja lagunenud  ning Pihtlas ette kasvatatud noorkalu pole siia võimalik tuua. Saarlastel on plaan kalakasvandus moodsal kujul taas üles ehitada. Plaan on selline, et, et siin oli ka ennemalt  ka nõukogude aja lõpus ja siis, kui ta veel töötas,  oli siin pumbati ka samamoodi merest vett,  et sama mõte, et pumpame vett kuskil 700 meetri kauguselt. Ja et saada nagu võimalikult stabiilset temperatuuri,  et suvi suvekuudel ei oleks nagu liiga kuuma kuuma  temperatuuri ja talvekuudel saaksime kasvõi paar-kolm kraadi  soojemat vett merepõhjast kätte. Ja siis kõik see vesi nagu ütleme nii-öelda  mis kalad ütleme noh, kalade basseinides tekib  siis ta ikkagi nagu puhastatakse, ta on korduvkasutusega,  see erineks selles mõttes nagu sellest kasvatusest,  mis meil praegu maa peal juba on, mis noori ärkusid ette kasvatab. Praegu me räägime sellest suurejoonelisest kalakasvanduse  ideest ikkagi tingivas kõneviisis võiks olla. Miks siis nii? See on võib-olla suurem küsimus, et miks ei ole üldse Eestis  nagu suuremahulist kalakasvatust. Et võib-olla need regulatsioonid ja reeglid on olnud  siis natukene liiga, liiga, liiga karmid  ega looduslikku kalaressurss väheneb ja kala inimene ikkagi  süüa tahab, et alternatiiv on ikkagi kalakasvatus tänasel päeval,  et ega, ega muud võimalust nagu mina küll ei näe. Merevett kasutavate kalakasvanduste laiendamine  ja uute ehitamine takerdub, sest Eesti on võtnud endale kohustuse,  et ta ei lase Läänemerre rohkem saasteaineid. Uute kalakasvanduste valmis ehitamine tähendab aga seda,  et saastekoormuse suurenevad. Üks asi on kindlasti, mis veel on, et täna Eestis kehtivad  saastetasud kalakasvatusele, kuigi ümberringi riikides need  ei kehti kalakasvatuse, et seal on nagu võrdsustatu põllumajandusega,  see on täna probleemiks olemasolevate kasvatustele,  kes nagu kasutavad jõevett ja kes siis ütleme ei puhasta  seda vett otseselt niimoodi. Ja kindlasti ta nüüd on ka probleemiks näiteks  ka siin meres oleval, ütleme summakasvatusel,  kus saastetasud on päris päris päris suured. Kalakasvatajate unistus merevett kasutavast forellifarmist  on ainult paberil ja ootel. Ettevõtjad loodavad, et lähiaeg toob selgust. Samal ajal on nad ühes teadlastega võtnud ette mudelprojekti,  mis otsib Eesti jaoks täiesti uudset vesiviljeluse lahendust. See ei ole siin mingisugune suur ja ootamatu teadusjaam,  küll aga on tegemist teadusliku katsega. Nimelt kasvavad siinsamas forellid. Nüüd, kus vesi kalade juurest sellest mahutist välja tuleb,  mis edasi saab, kuidas see puhastusprotsess pihta hakkab? See vesi koos siis ka võib-olla nende toidujäätmetega  ja kalade väljaheidetega ja see lima on ju,  mis kaladel tekib, on ju, et see kõik eriti vette  ja siis see jookseb siis välja, esimene koht,  kus siis ta natuke puhtamaks saab, on siis see filter,  see on nüüd jämefilter, siin võetakse siis noh,  need suuremad tükid välja. Et just nimelt sööda graanulid või noh, mingid sellised  suuremad paksemad tükid, need jäävad siia kinni  ja edasi peaks siis vesi jooksma nüüd juba ainult koos sellega,  mis on sinna vette ära lahustunud on ju siis  siis nüüd see läheb siia torudesse ja siin on ta juhitud  nüüd nelja neljaks osaks ja nüüd ongi nagu mõeldud niimoodi,  et meil üks osa on siis selline, mis jookseb läbi nende mahutite,  kus me ei tee mitte midagi, see on just see looduslik asi,  see on kontroll, ehk siis see on see, kus  siis nagu ilma manipuleerimata, nii nagu ta oleks iseenesest,  kui ta välja voolaks ilma igasuguse tegevusega. Ja kolmes on siis kolm kordust, on meil siis need pikad  mahutite jada siin, mis on omavahel, mis ühendatud. Ja siin me siis katsetame. Lähme vaatame siis lähemalt, kelle abil on võimalik vett  puhtamaks teha. On näha küll üsna palju, päris ilusad pundid,  kas siit võib käega võtta? Näete söödav rannakarp ja rahvasuus ka üsna tihti öeldakse sinimerekarp,  mida need karbid nüüd sellest kalade juurest tulevast veest  ära tarvita, nad ka filtreerivad vett, nad pumpavad endast  vett läbi ja siis nemad toituvad siis nendest osakestest,  mis seal siis nad sellest veest nagu kätte saavad. Ja hästi väikestest osakestest. Ja, ja siis, kui nad on selle läbi seedinud,  on ju noh, see, mis jääb neile biomassi nagu nende oma,  aga see, mis ei jää biomassi, see väljub sealt hoopis teisel kujul,  ehk siis ta on juba selline palju lihtsamini lahustuv  ja tegelikult vetikatele palju kiiremini omastatav materjal,  Sa mainisid vetikaid, see tähendab, et kuskilt siit pärast  karpide tünni, ütleme siis nii, tulevad juba vetikad. Mis selles mahutis ongi? Üks selline, kas siit võib käega proovida,  see midagi halba ei tee? No mis vetikas see on siis midagi söödavat  ka inimestele kindlasti on ta ja ta on muidugi söödav,  aga noh, võib-olla mitte päris sellisel kujul,  et sa merest võtad ja suu pistad, siis on ta noh,  ilmselt mitte väga maitsev, ta on selline kergelt soolakas,  ma olen maitsenud ja proovinud küll, aga,  aga mitte midagi väga õrgutavat. Aga sellest ütleme seal idamaades tehakse  ja ütleme, Aasias on see väga popp. Materjal, mida kasutatakse siis igasuguse asjade tegemiseks,  noh, seesama misosupp näiteks ja, ja, ja noh,  siis ka need noh, teda saab kuivatada, teda saab töödelda  ja pulbriks ja nii edasi ja seda kasutatakse seal väga palju. Sellel kõigil võiks olla siis majanduslik eesmärk,  et me saame kasvatada toitu või mingit toorainet. No põhimõtteliselt küll, et see, see, see,  see mõte on, et me saame siit nagu topeltkasu,  et me saame kasu sellest, et me saame vee puhtamaks  ehk siis kalakasvatajad saavad rohkem kala kasvatada  ja vähem koormat siis merekeskkonda sellega. Ja teine asi on see, et me saame biomassi,  millega siis võib midagi ette võtta ja selle me tegelikult noh,  saime teada ka nüüd selle katsetades tegelikult et,  et, et need toitained saavad siin imekähku,  saavad selles jadas otsa. Ja tegelikult see ka viimastest võtame veeproove,  siis seal on vesi tunduvalt puhtam kui see,  mis merest meil toruotsast sisse tuleb. Kui varem oli ainult noh, üks võimalus, et pandi üks võrk,  sump merre ja kalad sisse ja ongi kõik, on ju,  et sealt ju kõik lekib ja ja seal on nagu raske kontrollida,  kuidas noh, see toitmine ja nii edasi, et sealt on kaod,  on hästi suured. Siis tänapäeval tuli välja, et on tegelikult neid  tehnoloogiaid ja võimalusi hästi palju erinevaid. Üks nendest on siis noh, täpselt seesama,  et sa teed, Sa ei teegi seda sumpa, vaid sa paned  selle kalakasvatuse mere äärde, võtad mere vett,  kasutad seda siis kuidagi puhastad seda ja  siis paned selle merevee sinna tagasi. Ja mille noh, mis siin nagu positiivset on,  sellise nii-öelda mudeli puhul on see, et sa,  kui, kui sul kõik on maa peal, siis tegelikult sa kontrollib  kogu seda protsessi, sa võid seda isegi seda puhastus nagu  taset noh, ise reguleerida, et küsimus on ainult rahas  ehk siis kuidas, kui sul on palju raha või tahad palju investeerida,  kulutada sa saad seda destileeritud vett  ka selles teises, sest toru otsast välja lasta kui,  kui, kui, kui, kui selline nagu asi tundub mõttekas olema. Selliselt puhastatava kalakasvanduse mõttekuse tõestab ära see,  kui puhas on see vesi, mis läheb tagasi merre. See on see vesi, mis nüüd siit välja voolab kogu süsteemist  mujale kusagile vett ei lähe, see tuleb siit otse välja. Ehk siis siit me saame. Ega me muud moodi seda teada ei saa, kui me peame võtma  proovi ja saatma laborisse ja keemialabor saab  siis anda selle vastuse, et mis siia on jäänud  ja kas see vesi, mis merest võeti, on pärast  kalakasvandusest läbikäimist puhtam, mustem  või samaväärne. Nojah, siin on terve rida parameetreid või terve rida aineid,  mida me siis mõõdame ja, ja noh, eks nende järgi saabki vaadata,  pärast võrdleb neid kontsentratsioone nii-öelda sisse  tulevast veest ja siis selles süsteemis endas eri etappides  olevast veest ja siis saabki vaadata, kui kui efektiivne see  kogu protseduur on. Me oleme saanud kaks suurt vastust, üks on see,  et kas see üldse on võimalik, et ma arvan,  et jah, on võimalik, me oleme leidnud nüüd sõelunud välja liigid,  millega seda teha saab. Ja nüüd me siis ka koostöös siin kalakasvataja saame seda,  saame seda nii öelda kalade Kogustel suurendada ja nii-öelda seda toitainete koormust  ka suurendada ja siis katsetada erinevaid režiime  ja vaadata siis, et noh, et mis see siis,  mis nii-öelda optimaalne võimalus on Kui tõsine? Lisa saasta ja siis kalakasvandus ja kala kasvatamine on. Täna, ütleme Botnia lahe Soome lahe osa kalakasvatuse osa  aastast on Soome uurimistöö alusel, see oli vist keskel 2017  või 2014 on ainult üks protsent. Näiteks põllumajandus, sealjuures on 60 kuni 78 protsenti. Läänemere põhjaosas on see kalakasvatuse osa protsent vist  kas äkki kaheksa, see on puhtalt Rootsi ja põllumajanduse on  samamoodi ütleme, 70 lähedal. Et noh, kalakasvatus tegelikult reosta. Tegelikult see reostus tuleb ikkagi kõik maa pealt. Mis on sinu kui merebioloogi ja teadlase seisukoht,  kas on võimalik meil kasvatada kala selliselt,  et me ei lisa Läänemere reostuskoormust? No päris niimoodi, et üldse midagi lisa,  ma kardan, et see on, see saab kindlasti teha,  aga see on väga kallis ja see on ilmselt majanduslikult ei  ole väga mõistlik. Mida ma arvan jällegi, et, et teatud koguses On seda kindlasti võimalik teha, no küsimus ongi mastaabis  ehk siis loomulikult ehk siis väiksem mastaap on mõju palju  väiksem suures mastaabis on mõju väga suur,  et noh, ja sinna ja seal on kusagil vahepeal on see mingi  mõistlik piir, vahel. Et loomulikult ei, väga suures mastaabis seda ilmselt ikkagi  meie Läänemeri seda vastu ei võta sellist sellist massilist kalakasvatus. Siin on paljuski selliseid mõttekohti, et kuidas seda nagu  saaks niimoodi niimoodi teha, et oleks võimalik  ka kala kasvatada ja et oleks võimalik ka Läänemeri  nii-öelda puhtana hoida.
