Tartu linn kaotas veebruaris Tartu ringkonnakohtus vaidluse, mis ütles, et Ropka silla osas linna üldplaneering ei kehti. Kohtulahend ütles, et kuna sild jookseb läbi üleeuroopalise Natura 2000 looduskaitseala, siis selle rajamine võib avaldada loodusele negatiivset mõju. Tartule tuli otsus aga ootamatult, räägib Tartu linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna inseneriteenistuse juhataja Mati Raamat. Eks ta üllatav oli, sellepärast et Ropka sild on olnud meil ju planeeringutes juba hulk hulk aastaid, ka Natura alaeeskirjas on kirjeldatud tema koridor, seal on praegu veevärgi, kanalisatsioonitoru ja koos sellelt teenindusteega. Et põhimõtteliselt juba praegu see ei ole Natura ala selles mõistes, nagu, nagu teda teda meil siin käsitletakse, et, et seal ongi praegu tehnovõrk juba olemas, seda seal ongi teenindustee, mida kasutatakse, seega on nüüd Ropka silla rajamine küsimärgi all. Praegu ongi täpselt see seis, et kas nüüd tuleb või ei tule, sest et üldplaneeringu koostamine on meil selles faasis, et selle eskiisi eelnõu peaks aasta lõpuks kokku saama. Praegu on laekunud meile magistraaltänavate osa töövõtja poolt mis näitab nagu väga selgelt, et, et kui me tahame oma linnaliiklust normaalseks muuta nii, et kogu transiit ei lähe läbi kesklinna, siis on täiesti hädavajalik nii Rocca kui ka Tuglase silla kavandamine. Tartu linn algatas peale kohtulahendit uue keskkonnamõjude hindamise. Selleks, et asjaga edasi minna, peab Tartu tõestama, et kas sillal puuduvad keskkonnamõjud, neid on võimalik leevendada või siis kahju. Ühes kohas on nii väike, et tervikuna on elupaigad kaitstud. Pärast seda peab otsustama rikas projektiga edasi minna või mitte. Lisaks peab ka Euroopa otsuse heaks kiitma. Natura 2000 eesmärk on tagada Euroopas ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Ropka-Ihaste Natura alal on kaitsealused linnuliigid, näiteks rukkirääktäpik, huik ja rohunäpp. Eesti ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke tõi lisaks linnuliikidele ka välja Ropka-Ihaste lammi ehk luhaniidud. Nad on siukesed Euroopas üsna haruldaseks jäänud kooslused, kus veekogu ujutab perioodiliselt niiduala üle. Kuival ajal taandub ja seal on selline eripärane taimestik ja eripärased. Linnuliigid pesitsevad Eestis. Lamminiitude pindala, mis on kaitstavatele aladele, on pea 55 protsenti kõigist Euroopas asuvatest. 2008. aastal vastuvõetud detailplaneeringuala on kokku umbes 51 hektarit ning selle sammastel olev osa on üle 1,2 kilomeetri pikk.
