Ei iial jookseb alla mööda käimine on tõesti siililegi selge. Tiri tiri oni, tere siilipoja biotõrje, lapsed, tere kivi, tark, tere, tere. Ja tere kaladak. Ning minul on tegelikult kõigile väike üllatus selles mõttes, et kui ma ikka kiiva Ta tikib, juba hääldab kohe saate teada kummg esinemine kevadet otsimas. Leidsin endale uue sõbra. Jah, ja, ja meid sündis tegelikult, et üks selline laul covidi Me lauluga tutvustame siis ennast. Ütle meile, kes sa ole, ma ei ole suur ja kole. Sa oled väikenegi rõõmustada kui päikeni, ütle, mida oskad mina, mina olen rännata, oled narvakas või haige? Ei, mina olen kaebaikne oosse sooled on Esimu nimi, mõnus olla. Surnud vist on imeliku kordolensiin kordi minevikus. Olen mitut moodi aegades ma käinud nii iitri kui, kui aterna ei näinud. Ja kõige enam meeldib mulle aeg, mille eluvee säält maale kolinud ja kuival pinnal areneda hoidsid. Endale oli. Sooled küllus mõnus selja, inglise keeles very well. Mis veel sul meile öelda on, mis muud mu nimi? See on Tõesti mõnus mees, igatahes meil on ka mõnus olla, nüüd. Kõik te saite nüüd teadet, minu sõbra nimi on mõnusam. Mõnus on üks selline selgesse, oskab rännata nii mineviku ja siis jälle siin olla, aga kastaga tulevikku oskab minna. Seda ma ei tea. Ta oskab tuleviku minaga. Aga mind huvitab, et kuidas sa rändad. Gara võtan mõttesse, siis lähen natuke kui hea peaksimegi minema sinna, kuhu me kunagi eelmisel rännakul peatuma jäime ja see on ligikaudu 400 kuni 350 miljonit aastat tagasi. Ja seda perioodi maake ajaloos nimetame teoniks. See oligi see periood, kus tiba elu hakkas vallutama ka maismaad, nii nagu meie mõnus mees leidis, et see temale kõige rohkem Hannu sihiks tahab olla. Siis ei ole ju mingisuguseid probleeme. Mõnus on. Viib meid nagu niuhti ajas tagasi. Trump. Ja olemegi 400 miljonit aastat tagasi jõudnud, siis me võiksime meelde tuletada, kuhu me selle suure oma iidse ürgse mandripangaga oleme jõudnud. Meie kogu aeg ju vaikselt riivime ikkagi lõuna poolt põhja poole. Jõudsime troopikasse ja olemegi nüüd täiesti troopikas see ala, kus me praegu elame, eesti, läti ja naaberalad kuni poolani, Skandinaaviamaad ja kogu see sugu, vene tasandik, kõik kokku ja põhja pool oli kontinent, aga meie alal esines ikkagi meri. Mõni arvestusi IRL-i Key sekvaator just nimelt Lätimaalt läbi Lätimaalt, mitte eestimaalt. Meie olime natuke ekvaatorist põhja pool. Mis koht seal praegu, kus meie siis umbes võisime olla, seda on ju väga raske praegu kindlaks teha, just millistel laiustel me umbes olime, eks ta ikka umbes seal lõuna-ameerika tulema saare koha pealt võib-olla kunagi hakkasime triivima. Võib-olla praegu on seal Kesk-Aafrikas ka suured Kongo jõe ürgmetsad kõheszekvaator liigub niimoodi. Vaata, ekvaator ei liigu, aga need suured mandrid liiguvad meile raskesti, arusaadav, aga me oleme sellel teemal palju vestelnud ja nüüd me võiksime natukene jätkata nii mereelustikust ja merelaiemas mõttes iseloomust kui ka siis nendest mandri pankades, veest, väljaulatuvatest, osadest, mis ei ole veel sugugi sellise ürgmetsaga kaetud, nagu me tänapäeval tunneme seal, kus vähegi on elu võimalik, see on kõik elu poolt vallutatud. Väljasurnud taimede uurijad arvavad nii, et vara devoni oli see taimestik umbes niiviisi põlveni keskydevonis umbes vööst saadik ja vilanud Evansile pea. See Aafrika oli tol ajal kuskil praeguse lõunapooluse koha peal. Ja meie oleme seal, kus meil ümberringi on hästi laialt vett, tähendab, ookeanid olid meil ümberringi ainult, kui me vaatame praeguse Uurali koha peal umbes ja praeguse Põhja-Skandinaavia kohal seal hakast naaber, kontinendid nagu Põhja-Ameerika ja siberi kontinent hakkasid siia ähvardavalt lähedale tulema ja iba kerkisid Skandinaavia mäed ja nendest mägedest hakkas vesi alla voolama. Kui seal 100. palju vihma, siis voolasid jõed sealt alla ja meile kandsid nad sealt liiva. Meie paksud Lõuna-Eestis taevaskodades paljanduvat liivakivikihid on just sel ajal nende jõgede veealustes Deltades siis. Kui meie nüüd selle Eestimaaga kuskil Kogo ei jõe praeguses paigas olev haiglas seal laiustel, nojah, ma mõtlengi, et no enam-vähem seal vaid ette kujutada, kas siis me oleme ikka vees, ei olegi veel maa peale kolinud. Meie oleme veel madalas vees. Veeteed, aga kus kohas siis juba maa peal on kolitud? Soomlased olid ilmselt naaber, soomlasi muidugi ei olnud, aga Soome koha peal oli ilmselt madalmaa. Aga mõnusalt. Kuidas see meie devoni-aegne laia vee hääl võiks kõlada hästi-hästi? See paik, kus praegu soomlased elavad Suured elukad aidata kes nad jooksevad ühest mere äärest teise, teise mere äärde tagasi. Aga kas nemad said väga joosta, nemad ikka vist ainult hoomasid veel osadel jala Talga. Esimesed teadaolevad kahepaiksed olid küllap tillukesed, eks minu suust väiksena teel, nad tulid lihtsalt jalgadega kalu elasid vees, paljunesid naljalt ikka veest välja ei läinud, olid koos teiste kaladega, teised kalad ei pannud tähelegi, et näete, mõnel juba jalad all jalgadega kalad. Kahjuks küll surid välja, kuigi Tobin ei tea, kas just kahjuks sellepärast, et nad olid rööveluviisiga tekkinud kaladest need vihased hambad suus. Üks arvamus on nii, et nad sõid tõusu-mõõnavöös kuivale jäänud raipeid ja oma sugu. Mina arvan, et nad olid nii armsad, ei söönud raipeid midagi sõidukeid värskelt. Nii et sellepärast ei roninud Kaldo lets taimi näringu minna. See on jah, huvitav küsimus, kui palju võis taimetoitlasi tol ajal olla, kui need jalgadega kalad hakkasid järjest enam maismaalt oma elukeskkonda leidma. Kas taimetoidulisi koolis? Läbi aegade on enam-vähem, vähemalt Teebunnistanast kindlasti kõikide toitumisviisidega kalad olevast silmas pidades nende lõualuude ja hammaste ehitust. Nii nagu tänapäeva kalade puhulgi, eks nad püüavad ka nii, et mitte naabri nina eest ära süüa, kuigi jah või tänapäeva paljud söövad igasugust tööd ja kui teatud söögist teatud aasta näiteks tuleb puudu, siis lähevad üle teise söögibel aegadest aegadesse on ikka kõike sööjaid. Kõige huvitav, näiteks need meil Eestist kõige suurematel röövkalade või viis meetrit ja mõni oli võib-olla isegi suurem, nii nagu suured tänapäeva kõige suuremad Hayden vaalhai ja siis see kiige lai, et Acentoni toidul siis nii nagu vaaladki, nii et hirmsat nägid välja küll ja keegi neile nii-öelda ligi ei läinud naljalt, aga samal ajal on need kõige rahumeelsemad ja ikkagi Antoni toidulisi oli teisigi veel lõuad või kui ei ole lõugasid, siis, siis tulebki nii-ütelda paljast putrusid. Uus sõber tahaks kõige rohkem just seal kalda lähedal rännata, peaks siiski mõne sõna ütlema ka avaookeani avamereelustiku arengu kohta mis sel ajal kogu aeg väga intensiivselt vohas ja tollest ajast. Me teame esimesi väga pikk kiba jää risse tähendab korallid ja nende laadsed. Kaltsiumkarbonaati eritavad loomarühmad ja ollust lubjaollust ja keeles ja skeletti ja paikse eluviisiga loomad. Kõige selgemad on justkui hallid, nemad moodustasid tohutu suuri jää rif nagu tänapäevalgi Austraalia barjäärifi diamio peaaegu kõik ja need jäärifid madala mere mandrilava serval, kus ookean läks järsku sügavaks, vaat selle servi mööda, nemad palistasid neid kontinentide servi ja nende mattumise tulemusel. Kui nad hiljem savisätetega mattusid, siis need korallriffide suured kehad, kilomeetrite läbimõõdus on maailma ühed suurimad naftakogujad, nendesse väga poolsetesse kivimites koguneb nafta. Arvati, et üldse sellel devoni ajal olid esimesed suured rifid, aga nüüd on siiski leitud juba neid rifi moodustajaid ka nendest aegadest, mis me oleme juba läbi rännanud. Iba Kangrimist, joodo viitsimist, aga siis nad olid väga piiratud levikuga. Esimest korda devoni ajastul valmistasid nad troopikameredes kõiki kontinentideserv üldiselt aga kuidas nafta siis nende sissetekilt, miks nad hakkasid tekkima Vikse nafta üldse tekib ja see on teadlastele suureks probleemiks olnud. Viimasel ajal siiski üks 20 aastat juba on küllalt üksmeelele jõuda. Et naftaema kivimiks on orgaanikat sisaldavat ookeani setted väikese paksusega, kus orgaanika aine kõik planktoni päritoluga enam-vähem elu massiliselt pärast surma langes. Elusorganismid langesid põhja, seal oli niisugune keskkond, kus enam hapnikku ei olnud ja see kõik võis sinna setesse säilida. Kui see vajub aegade jooksul nelja-viie kilomeetri sügavusse, siis on seal juba niivõrd kõrge rõhk ja niivõrd suur kuumus, et see orgaaniline aine hakkab vedelas mööda kihti vaikselt välja voolama kõrgemale ja kihtide vahelt jõuab tavaliselt sinna, kus mandri servadel on siis need suured rifid ja riffide tühimik saabki täitma siis vedel orgaaniline ained, vili, pisikesed koorikesed, kõik poorsed kivimid, sellisel juhul täidetakse selle esialgse naftaga, kuid soodsad tingimused seal naabruses on olemas kividelt mõtlen-ga, liituge, Lääne-Eestist bituumeni, niisugused naftajäägid, kõik see vedela orgaanika on sealt ammu välja auranud ja on jäänud ainult pigi moodi kõva pooridesse. Miks ta seal on? Sellepärast, et meie kihid on avatud. Kui meil oleks olnud ilusad paksud savimütsid siin peal Hiiumaal ja Saaremaal siis oleks meil olnud naftamaardlat siin, aga nad on kõik avatud olnud ja see on kõik välja läinud ainult gotlandi saare lõunaosas ja ütleme, praeguses Lõuna-Leedus on väikesi naftamaardlaid täiesti leitud küllalt palju. Aga kui meil oleks naftaleiukohad, kuidas Hiiu ja Saaremaa vaesekesed oleksid siis välja näinud ka sellest me rääkida. Mas meede vajumise häält ma kuulen, kuidas need hakkasid, kiht kihi haaval hakkasid tulema need üks kivim, teine kivis tuli nafta tuli vahele prooviva. Jiang Hiiumaa valmis. Just tol ajal hakkasin tekkima, tekkis väga palju miljoneid aastaid järk-järgult, väga aegamööda toimusid need protsessid kõik alles tänapäeval otsis need vanad maetud rifikehad juba sellega täidetud ja kui puurauk täpselt sealt läbi lastakse, siis purskab kõrge rõhu tõttu välja. Nojah, sellepärast ta seal nii kaua on olnud ka, et tollal ilmselt ei olnud puuri ka, ma ei tea, kas mingi sae kala moodi oli, kellel selline pikk nina on, sellega tema oleks võinud puurida, aga temal ei olnud seda naftat tarvis. Ka mehe põhjas elab küll väikesi loomakesi, kes teevad väikesi augukesi merepõhja kõva merepõhja peal. Need puurivad organismid elavad väikeste sõnavustes. Aga muidugi nad ei tee seda kuigi sügavale, kõige rohkem 20 sentimeetri ulatuses. Vees kõik elupaigad kasutatakse ära ja eluviis on lõpmata palju, nii et ega Debonigi selle poolest ei erinenud, aga nii palju peab ütlema. Vot õlid lihtsama kehakujuga ja nende hulgas olid siis lõuad, kellel on läinud saba ja näiteks kas või need, mis on Eestist leitud, mõned olid kuni peaaegu kaks meetrit pikad ja poolteist meetrit laiad, kõige suuremad nendest ja kehakuju poolest meenutasid hästi vanaaegse konstruktsiooniga lennukeid. Lendasid vees. No aga, kes nendest tol ajal võis olla see kalade kuningas kõige suurem pala selles mõttes kõige tugevam või kõige võimsam või kõige ilusam? Jah, igalühel on oma lemmikalal, mina räägiks nendest, kellest võis tekkida neljajalgsed. Ega igasuguse kala puhul ei olnud see võimalik, lihtsalt üks tähtsamaid asju oli see, et neil pidid olema niisuguse ehitusega uimed, millest sai tekkida siis pikapeale toesega, niisugune, niisugune jäse. Väga huvitav on need seni teadaolevat kõige varasemate kahepaiksete leiud, neil on nii, et ühel on kuus sõrme ja ja veel isegi kaheksa muidugi nendel nõndanimetatud tõsiste võimsatel, nendel oli tõesti neid meie sõrme skeleti taolisi osasid alguses palju rohkem siis ikka väiksemaks viis teete, on niisugune mõnus arv, eks ole, kuigi mõnedel dinosauruste läncolm mõnusal mitu sõrme sinul on, mul on viis kõigil biilsed nagu moodsam. Aga muidugi huvitav oli see, vaadates läbi lõputu arv erinevaid kalu selgusid, kahepaiksed võisid, tekitab nendest, kellel olid siis vastava konstruktsiooniga võimed millest võis nii-öelda käte jalga teha ja teiseks, muidugi nad pidid hästi arenenud ajuga oleme, ütleme, niisugused taimetoidulised natuke uimaselt, võib-olla isegi ilmselt ei olnud asja üle, aga kõige sobivamad arvatakse, et olid need suhteliselt väiksed, kiired röövkalad ja kaua aega mõtlesin, no mis asi ajas ikkagi kalad veest välja, no mis neil seal v siis häda oli? Nad käisid uusi sõpru otsimas? Tegelikult ma ei olnud enne, kui ei ole teada, et seal oleks midagi võrdlemisi tühi ja paljasmaa taimed olid, aga see toit oli neil ees, siis ma hakkasin mõtlema, et aga üks põhiline asi ikka, mis muudab kalade eluviisi, seda teatud tänapäeva kalade puhul ka näiteks me teame, et lõhed lähevad ju sadu kilomeetrit mööda jõgesid selleks, et viia oma mari võimalikult kaugele ohutusse, paitamatasime kruusahunniku sisse maha nii et marjast toituvad teised kalad ei saaks neile ligi ja tulevad sealt siis aga need esimesed, kellest tulevikus said kaebaiksete pliidi otsisid, võib ka arvata, et hästi madala, kõige rannalähedasema riba tõusu ja mõõna tõesti, peaaegu kuiva maa tõesti, seal ei olnud kedagi, kes oleks varia ohustanud. Nii et sellepärast ronisid Kaldoled tahtsid oma laste eest hoolt kanda. Jäi aga järel tekkisid, ma arvan, mitte sellepärast, et Ta hakkasid veest välja minna, vastupidi, neil oli vaja koju mamma juurde tagasi termin. Aga kuna see oli tõusu-mõõnavesi tuli peale, siis oli vahepeal ja kui maastikuliinidel lapiline, eks ole, siis tuli natuke jala ninna, jälle vett, eks ole, kogu aeg sai trenni tihel vihmaussid, vingerdavad ja saavad ka edasi, kas siis vingerdab eluviis ei olnud. Selline eluviis on ja neil ei ole peaaegu tõimeti. Angerjas. Võib-olla sellepärast tulid ka, jalatab vihmaussi, vingerdamised, kasulikumad, et, et ohku vesi käib edasi-tagasi, siis võib-olla vahepeal on vaja kinni hoida. Mulle meenusid laulsite sellest, et sa oled ka kahepaikne Mismõttes. Ja kõigest rändan ajas ringi, siin olenes minevikus, käin vaba vanu sõpru vaatama, siis lähen tulevikku uusi sõpru otsimas. Mina ei saa ütelda, ma veest välja lähen. Mina arvan niimoodi, et need kalad läksid sellepärast vees välja, et neil oli reisikihk, oli sees, sellepärast ka õige, nad lihtsalt tahtsid uusi sõpru otsida. Uusi sõpru on alati huvitav leida, mina neid siis Tšiili on? Meil oli huvitav aeg. Kogu aeg koos loomulikult, ja ma arvan, et aeg on edasi katku ja mina olen tsite ära ei kavatse minna. Kuule, vaata, kui ruttu aeg läheb, nii, ja seltskonna sisse oleme sattunud, onu läheb ruttu. Millest ma rääkisin üldse, me jõudsime ikka päris paljudel ära rääkida, me rääkisime sellest, et nafta tekkis Plauktonist ja siis rääkisime sellest, kuidas kolad said jalad, mitte sellepärast, et maale ronida, vaid vette tagasi ronida ja võib-olla kinni hoida, siis me rääkisime sellest, et meie Eestimaa oli sel ajal kuskil seal ekvaatori koha, Pärk igasugu põnevatest asjadest. Ja, aga me ei rääkinud üldse taimedest. Vaat seda peaksimegi oma järgmisel rännakul tegema ühe põhjalikuma peatuse Niibjektikate. Kui maismaa, taimede ja võib-olla juba siis jõuame edasi ka ajas, et kivise ajastu suurte metsade küsimusi natukenegi siis puudutada. Kus kivise lademed on siis oma alguse saanud? Siis tulen mina kindlasti siia kuulama taimedest. Nendest leitud taimedest rääkida natuke, sest Eestis on ka üsna mitu devoni ajastu taimede leiukohta. Ja mis me veel räägime, meie kogu põlevkivi on ju taimse päritoluga, sellest oleme kuidagi mööda läinud. Cheni. Jah, ja siis mul tuli veel üks tähtis asi meelde, et me saime ju tänases saates endale uue sõbra. Minu nimi on mõnusal, laulaksime nide lõpulauluga. Ravime. Sa oled küll üks mõnusse jää ingliskeeles, very well. Mis on veel välja öelda, mis muud mu nimi mõnus on? Mõnus on täitsa mõnus ja kuulmiseni järgmisel korral.
