Eestil on nüüd olemas oma rahvusatlas, kuid mis asi see üldse on, vastab atlase koostaja Taavi Pae. Kui lühidalt öelda, siis see on Eesti riigi kartograafiline kirjeldus, ehk me näeme kaartidel Eesti eluolu, looduse kultuuri, väga erinevaid tahkusid me näemegi ühelt poolt vanu kaarte 36-l teemal ja siis iga teema lõpetab siis tänase hetkeseisuga kaart, ehk siis kui keegi 50 aasta pärast neid vaatab, siis nad saavad neid meie kaarte vaadata ja võib-olla teha uue rahvusatlase. Tartu Ülikooli geograafide ja Regio kaardimeistrite koostöös valminud rahvusatlases on koondatud ligi 500 kaarti mis on pärit nii rahvusraamatukogust kui ka rahvusarhiivist. Kui tavapäraselt kujutavad kaardid kas näiteks looduspilti või haldusjaotust siis rahvusatlasest leiab ka palju muid teemasid. Näiteks üks rahvaluulekaart uus, kus on viimased andmed Kalevipoja, Suure Tõllu tegutsemispaikadest, paljud ongi lihtsalt mingi teadustööd, näiteks on tehtud vorstidest, teadustöö on ja seal sees verivorstikaart, eks, aga noh, loomulikult on ka selliseid üksikkaarte, et mõnes mõttes atlas on ka natuke nagu võti sellesse imelisse kaartide maailma, et inimesed saavadki vaadata, et ahaa, et kaart ei olegi ainult kõrgustik jõgede kaart tegelikult saab väga erinevalt, et kujutada erinevaid teemasid. Eesti esimese rahvusatlase ilmumise puhul avatakse rahvusraamatukogus ka kaardinäitus, kus saab tutvuda kaartide suuremõõtmeliste reproduktsioonidega. Neist üks haruldasem on 1920. aastal ilmunud Laidoneri Eesti kaart ehk Eesti riigi kartograafiline iseseisvusdeklaratsioon. Kaardiga sooviti maailmale näidata noore vabariigi paiknemist ja piire. Kaardinäitust saab rahvusraamatukogus külastada alates homsest kuni veebruarini.
