Viimasel ajal tuleb teateid, et inimesed ei saa oma prahti näiteks eterniiti poksija värvipurke jäätmejaamades randa, sest toodavad kogused on liiga suured. Kuna heitmekogused igal aastal suurenevad, siis on teatud prahile kehtestatud piirangud, jätkab Tallinna jäätmekeskuse juhataja Kristjan Mark. Linnaeelarve ei ole piiritu, jäätmemaksu meil Eestis ei ole, ehk siis kiltvahenditest tuleb siiski nüüd jäätmejaamade kulud katta. Täna Tallinna linna eelarve kulu siis jäätmejaamade ohtlike jäätmete kogumise peale on seal ligi 400000 eurot aastas. Et kuhugi tuleb tõmmata selline mõistlik piir aiahaljaste jäätmetele, ehk siis lehed, oksad meil on jah, kogu selline piirang, et tasuta saab üle anda kuni 0,6 kuupmeetrit ehk siis kuus sajaliitrist kotti täita ja see piirang kehtib ühe päeva peale, kui neid on rohkem, siis on tasu 20 eurot, siis on kuupmeetri kohta eksis, igavese ületav 100 liitrine kott on kaks eurot. Näiteks eterniidi vastuvõtt maksab Tallinna jäätmejaamades 40 eurot kuupmeeter ja see jõuab lõpuks välja Jõelähtme prügilasse. Jätkab seda Holdavad Tallinna jäätmete taaskasutuskeskuse juht Kertu Tiitso. Eterniidi vastuvõtmise osas meil piiranguid ei ole. Et nii palju kui tuuakse, nii palju võtame vastu. Ja kodulehel on olemas ka hinnakirja hinnakirja järgi me võtame värvi ja meil on selleks eraldi nii-öelda merre konteine ja võtame eraklientidelt väikeses koguses, aga puuoksad aia- ja haljastusjäätmed, neidme, käitleme ise neid. Me kompostile herneid, võtame vastu piiramatus koguses. Et ei ole kordagi olnud küsimust, et ei saaks meile ära anda. Okste ja muude aiahaljastusega seotud jäätmete puhul soovitab markaga teha pigem kohapeal komposti. Aia haljastusjäätmete puhul oleks parem lahendus siiski kodus kompostimine, et ma võin siin tuua näite, et kui Tallinna lasteaedades on siin kohati olnud nii, et kevadel lasteaiad soovivad mulda ja sügisel lehtede äravedu, siis kokkuvõttes oleks, oleks mõistlik vähemalt mingil määral need asjad ühildada ja kohapeal komposteerida.
