Eelnõu järgi tõuseb 2025.-ks aastaks olmejäätmete ringlussevõtu ja korduskasutamiseks ettevalmistamise siht tase 55 protsendini 2030.-ks aastaks 60 protsendini ning 2035. aastal tuleb olme jäätmeid ringlusse võtta juba 65 protsenti. 2030. aastal ei tohi prügilatesse olmejäätmeid ladestada rohkem kui 10 protsenti nende üldkogusest. Võrdluseks möödunud aastal ladestati neist viiendik. Uued sihtmäärad säetakse ka pakendijäätmetele, nende ringlussevõtt peab hiljemalt 2030. aastal jõudma 70 protsendini. Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid soomlais. Näiteks anname võimaluse laiendada pandipakendi süsteemi, mis täna väga tõhusalt töötab et lisada sinna juurde näiteks ka kangema alkoholipudelit või siirupi pudelit, mida võiks siis saada ka edaspidi pandipakendid ära anda. Kaupmeeste Liit, keemiatööstuse liit, toiduainetööstuse liit ning pakendiettevõtet jäid koondav Eesti taaskasutusorganisatsioon on juba eelnõu väljatöötamise ajal teinud ministeeriumile mitmeid ettepanekuid näiteks pole nende arvates vaja kehtestada müügipakendi ringlussevõtu sihtmäära. Suvel ministeeriumisse saadetud kirjas märgitakse muu hulgas, et sellise muudatuse kehtestamine suurendab põhjendamatult pakendit ettevõtjate kulusid, võib luua soodsa pinnase kuritarvitustega ja põhjendamatuks arve paisutamiseks teenusepakkujate poolt. Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid soomlais. No me kõik, tegelikult saame nõustuda, et müügipakendikogumine ei ole täna efektiivne, kuid alati on see küsimus, et kui on olemasolev süsteem ja kui me seda muutma hakkame, et kui suur on selle kulu, kas see vajalik, kuidas olemasolev süsteem toimib. Et tegelikult siin ongi see analüüsi koht, kus kõik need osapooled peaksid üle vaatama, et kui efektiivne see tänane kogumissüsteem on ja võib-olla siiski annab sama raha eest tegelikult juba rohkem teha, meie pakkusime siin ühe variandi, väljamüügipakendile kehtestatav sihtarvu, tegelikult kõnelused Nendes küsimustes jätkuvad kindlasti. Eelnõu järgi suurenevad ka trahvid jäätmeseaduse rikkumise eest. Kui praegu saab juriidilist isikut trahvida maksimaalselt 32000 euroga siis muudatuse jõustudes võib suurim trahv ulatuda kuni 400000 euroni.
