Mina olen Sergo Vares. Loen teile jutu põhjatuul ja lõunatuul. Autor Jaan Kaplinski. Põhjatuul ikka elasta, kaugel põhjas. Tuhises üle jääväljade ja tundra, tuiskas lund ja vilistas oma tuulelaulu vaevakaskede vahel. Nii ta tuhises ja vihises. Kuni tal hakkas igav. Miks ma pean päevast päeva siin hangede ja jäämägede vahel elama? Mõtles tuul. Siin on nii vähe värve ja lõhnu, kuskil on neid kindlasti. Lähen õige ja. Ta läkski. Võttis hoogu ja kihutas otseteed lõuna poole. Tuiskas ja tormas. Matis lumme teeb väljad ja tänavad peitis hangede alla, autod ja majad, murdis elektriposte ja metsa puid. Vähehaaval rauges ta hoog ja lund polnud ka enam nii palju. Tuisata siis haaras ta teelt. Kaasamisette juhtus prügi prügikastide kõrvalt poolest ja ajalehti, laste mängukann, kindaid ja mütse, liiva, liivakastidest ja tolmutänavat. Pealt ning keerutas ja pillas mööda maad laiali. Nii ta mängise möllas kuni jõudis päris kaugele lõunamaale suureks. Kõrbe serva oi rõõmu, nisuke tohutu liivakast. Hüüdis põhjatuul ja hakkas liivaga mängima. Ta keerutas liivast sambaid, liigutas luiteid ühest. Kohast teise tõstis liivapilvi taevani ja mattis liiva alla. Palmi salusid külasid, teid ja tänavaid. Viimaks sai ta liivaga mängimisest ja tormamisest küll. Ta lendas üle kõrbemere äärde ja jäi sinna kama. Alguses oli tal sooja mere ääres soojal liival mõnus lesida. Pikapeale aga hakkas palav. Liiv oli kuu, merevesi soe, päike taevas lausa kõrvetas tas. Tuul leidis, et peaks põhja poole tagasi lendama, et ennast jahutada. Talendasime kõrbe üle jõgede ja maade, keerutas teel jälle kõiksugu prahti üles, ajas järvedel, paate ümber kiskuski, inimestel vihmavarje käest rõmmis uste ja akendega. Kuni jõudis tagasi põrsamaale. Tema ees sulasid hanged. Ja hakkasid tilkuma purikad, jõed pääsid jäävangist lahti. Linnud hakkasid laulma ja karud talveunest ärkama. Sest tuul ei olnud nüüd enam põhjatuul, vaid suve lõunatuul, mis tõi põhjamaale kevade. Kui tuul seda nägi, sai ta rõõmsaks ja mõtles. Tore on. Nii ma hakkangi elama, kui külm on. Lendan lõuna poole, kui palavaks läheb, tulen põhja poole tagasi. Nii jäigi. Sügisel lendab põhjatuul lõunamaale soojendama. Kevadel tuleb lõunast tagasi kevad kannul.
