Reporteritund külaelu. Hea kuulaja ja algavas saates käime vao vahel kartulit panemas. Külastame hobi lindlad ning uurime, milliseid seeni saab metsast korjata. Praegu, kevadel. Võrumaal otsis kevatseeni Eva Luigas, kaaslaseks Marje Mürk. Kartulipaneku talguid Saatse kandis Kudre mees, osales Mirjam Nutov, mina, Arp Müller käis hinnaga mäeotsa talus, et teha perenaise Maarja koibujaga jutt do kanadest, kui hobilindudest. Kevad on selline aeg, kui võib-olla nii mõnelgi perel tekib idee või uitmõte, et äkki võtaks kanad. Kenad linnud saab mune ka. Aga mis lind kana on ja, ja kui palju see hoolt nõuab seda mina tulin rääkima ja uurima mäe otsa tallu vaali külas Järvamaal ja minu vestluskaaslane on Maarja Koivoia. Tere. Tere. Kunagi oli enesestmõistetav, et maainimesel oli hobune ja lehm ja lambad ja sead ja ja kanad, aga tänapäeval hästi palju inimesi elab maal niisama. Võib-olla kass ja koer on, aga enam rohkem loomi ei ole. Teie olete otsustanud ikkagi loomi võtta, ma vaatan, siin ümberringi on mägiveised ja hulkeri tõugu linde, sealhulgas ka kanad. Miks nii? Mina olen ise maal kasvanud kogu aeg selle keskel olnud juba lapsena. Ja nüüd, kui ise maale jälle tagasi kolisime linnast, siis mõtlesime, et miks mitte, et ta alustuseks kanad just sellepärast, et lastele midagi vaadata, siis saab samas jälle oma muna hommikul mõnus pannkooki teha, omletti, mis iganes. Kõige tavalisem kana, mida mina mäletan oma lapsepõlvest, mis kaheksakümnendatel maaperedes olid sellised tavalised valged munejad, kanad, need on kaardil olemas. Jah, see võis olla munaga Hailainu Leghorn. Nii, aga mis? Palun, tutvustage natukene. Munad on mustakirjud, millised kanad õud teil siin on? Need mustad kanad pronksikaelaga, pläkupermarantsidekstis prantsuse kanatõukes mõned šokolaadi värvi muna. Hailaini, kes muneb valget ja Haylen pruun on olemas, kes muneb siis pruuni lavendel Äraukaana, kes muneb sinist muna. Ei erine ju ainult kana välimus, on ta valge või must või punakas kirju, mis veel erinev. No kindlasti välimik ongi see erinevus, et millise harjaga ta on ta lehtharjaga kolmeti sarjaga. Kas on sulis jalad, kas on üldse viie varbaga? Vormost orgu erineb? Jah, erineb. Üldlevinud teadmine on ju, et lihakanad, joon, munejakanad, aga see tegelikult vist on märksa keerulisem ja on ka veel liha-munatõugu kanad. Kui tihti tavaline muneja kana siis muneb? Igale tõule tuntud oma selline keskmine munevused näiteks Hailain võib muneda siin kuskil 320 muna aastas ja jällegi selline hobikasutaja kanatõug näiteks black uper, Maran, tema võib kuskil 160 pluss muna muneda ja, ja muidugi see praamat, kes mul seal eemal on, need raamatud on ka 160 muna. Roomad tunduvad eriti ilusad, natukene lähemale, sellised Ronsica, natuke punakat siis pruuni on nende sulestikus, kuidas te ise iseloomustaksite neid praamakonnasid? Draama kanad on hästi head vastupidavusega näiteks just külmale laudale, neil on väga hea alus sulest ikke sulis, varbad, madal hari. Et kui ei ole sellist väga sooja kohta talveks, siis nemad on väga sellised head, nad peavad, peavad väga külmad talved ka vastu, et ainult vett peab siis juurt vahetama nagu päevas mitu korda, et vesi muidu jäätub ära humoorikamalt vahepeal sääse käe pealt raiuma. Rooma kana, see võiks siis alustajale või algajale hobikanapidajale olla just selline sobiv tõug. Kui ei ole sellist väga head kanalat või lindlad veel ehitatud, et tema sobib jah, külmemas lauta ka hästi. Just nimelt. Millised tingimused peaks kanale olema suvel on lihtne. Aga just nimelt talvel, kui on miinus 20 mis ruumides ja, ja mis temperatuuril kanad mugavalt end tunnevad. No draamadega pole muret üldse talvel, aga just need munakanad, kellel ei ole head alussulestiku nemad tahaksid saada soojemat ikkagi soojustatud seintega lindlad, et kütma seda kindlasti ei pea, aga tuleb umbes välja arvutada, et, et nad ise kütaksid selle üles, et nad ise on väga head soojusandjad. Kohe, kui me siia Lindla juurde saabusime, valjult kõlas ka kuke kiremine. Ma usun, et võib-olla kuke kiremine ongi, mis nii mõnegi inimese kanapidamise juurest ära hirmutab, et mõtle, kui ta hakkab igal hommikul kell neli kirema, mis kell teil esimest korda kukk hommikul kireb? Meil kirevad nad tegelikult praegu vist ööpäevaringselt, sest mul vahepeal linlase ühes osakonnas kogu aeg tuli, põleb ja siis kukepoisid muidugi arvavad, et võiks kogu aeg kirja täht, kuidas on võimalik ära harjuda sellega, et kukk kireb oja juures isegi öösel. Sellega harjub sama hästi ära kui kella tiksumisega. Miks kukk üldse kireb? Annab märku, et ta on passin ja minu haarem on siin ja minu vana päri. Miks kukk mõnikord kuri on? Minul on lapsepõlvetrauma siiani meeles, kui kukk tuli kallale, lõi nokaga minu jalast suure tüki liha välja. Muidugi vanaisa karistuseks pärast võitis kukel pea maha ja vanaema tegi sellest suppi, aga ikkagi, miks mõni kukkum kuri? Minuga on täpselt samamoodi juhtunud nurga väga kurjalt koht oli vanaema juures kallale lapsena aga see ei heidutanud mind endale ise kanu võtmas. Tegelikult see võib olla geneetiline, miks kubki kurjaks läheb? Mõnel tõul võib-olla see kalduvus. Ja samas võib-olla see sellest, kui kanakari on liiga väike ja näiteks laps või koer jookseb pidevalt kanaaia juures edasi-tagasi see kukele väga ei meeldi ja siis ta hakkab järgi jooksma. Ja siis, kui see kukk peaks nüüd välja pääsema ja see laps jälle jookseb seal kuskil, siis ta läheb ja ründab teda. Aga põhimõtteliselt, kus hobi Konopidaja, kes võtab endale neli, viis kanakukk ja ta ei, ta ei pea võtma, kui ta ei soovi viljastatud mune. Saade tibusid. Ahhaa tibud mida peab üldse tegema, kui soovida, et oma kanad tibud välja haukesid, kas loodus on selle hästi reguleerinud, kas tõugana ise läheb hauduma ja haub tibud välja või? Võib olla nii ja see alati pole, niimoodi tuleb valida sellised kanatõud, kellel on hästi säilinud hea instinkt just nagu praamat siin on. Kui te soovite näiteks Hailaini hauduma, siis nendest võib minna 100-st võib-olla ükskaks hauduma ainult, sest tema munakanaks aretatud, tal on haudeinstinkt võimalikult hästi välja juuritud sest ta ei oleks majanduslikult kasulikud, hauduk seal kogu aeg. Kuidas teie teete, kas teiega kanadel tibusid välja haududa ja ikka laseme, kuidas see käib, kuidas teil praegu kommunikkonna Hubry hetkeel ja seal väikeste osakonnas paar prouat üritavad kriipsu kuidagi hukkuda eriti või aastaringselt, mis hoiab Kano pesale hauduma. Kusjuures mõned mõned tüübid Auduvad aastaringselt ka, aga üldiselt see hakkab ikkagi kuskil kevadel pihta, kui ilmad lähevad soojemaks ja siis siis neil tekib selline tunne, et nüüd nüüd on see aeg pesale minna. Kas mõni kana on parem kanu, ema kui, kui teine kala ja ikka mõni on ikka väga rumal. Mõni laseb endale juurde muneda, teine läheb, istub ühel päeval ühe koha peale, järgmisel päeval ta istub teise pesa peal teine jälle istub nii truult, ei käi vahepeal isegi söömas joomas, et istub kogu aeg kindlalt oma pesa peal ja, ja kui pojad tulevad, siis on ka väga-väga hea kanaema üldiselt mitu päeva kanovio munade peal olema, 21 või 20 noh, vähemalt 20 päeva, 21 on selline, mis antakse, kas ainult istub seal pesa peal või on seal tal veel mingid saladused, ta ikka keerab neid mune ka kogu aeg haudev kana keerab mune. Miks ta neid keerab ja kust ta tuleb üldse selle peale? No eks tal peakeses kinni see mingisugune ürgne instinkt ja teadmine, et, et neid peab keerutama kogu aeg, et see loode seal areneks paremini ilmselt ja soendaks pidevalt nagu ühe külje pealt issandat teise külje pealt ilmselt jah. Et haudeaparaadis peab ka samamoodi muna keerama, et aga kuna teab ise, et muna peab keerama just nii. Kuidas kanaema oma tibusid kasvatab, õpetab? No esialgu ta ootab kuni kolm päeva lausa, et kõik tibud oleks koorunud seal teeninda pesalt ei lahkugi. Et ennem ei pea ka väga nendele tibudele sinna midagi süüa panema, et nad nendel on, rebukott on kaasas, millega nad siis peavad vastu veel kolm päeva, see ongi täpselt nii arvestatud, et selle päevaga peaksid kõik munad, mis pesas on kooruma ja siis kana, jalutad nendega pesast minema vihma sadama, kellega kusagil varjul. Nii me astusime kimbutama hakanud vihma eest need Linglasse sisse, ma loodan, et ei pahanda neid asukaid, keegi hakkas küll väga kõva häält tegema. Ongi nii, kui võõras tuleb, siis hääletavad. Ja see on kiiver-pärlkana temana kohe teada, kui võõras tuleb või kui kull tuleb või kull tuleb, kas tema isal on ka mõju Kulile ja ega need kullid väga ei taha ta kida kannatada, et nad panevad minema, onju. Aga räägime sellest, kuidas üks ja kust üks olgu ja. Kaks endale kanu või siis tibusid võtta, kui ta tahab alustada nüüd siin, kevadel ja kas võtta endale tibud või siis kuulutused on mitmel pool üleval, et müüakse ka näiteks üks aasta munenud noorkanu. Pigem üks aasta munenud noor kana ei ole enam noor kana. Et jah, võta, kas noorkanad või siis alustele tibudest kütub, mis tingimused nende jaoks on loodud. Et kevadel õige aeg selleks. Aga mida silmas pidada, kui endale, kas võid tibusid valida? Müüjaid on ju ju mitmeid? Selliseid eritõugusid, kindlasti saab hobikasvatajatele jälgida linnu vastutus, gruppisid. No kas või needsamad draama kanad, millest me enne rääkisime, mis tõesti on väga ilusad, ma arvan, ma panen kindlasti meie saate juurde vikerraadio kodulehele ka teie praama Kanadast foto juurde. Kust neid saab, kui palju kasvatajaid on? Neid väga palju Eestis ei ole, aga, aga ikkagi juba on, et linnukasvatus on järjest tõusev trend. Et jah, kas jälgida ka Eesti linn, vastus seltsi kodulehte, et ka sealt saab andmed erinevate linnukasvatajate kohta, kes on ennast üles andnud endast märku andnud. Kana muneb nokast. Selline vanarahva tarkus on mulle meelde jäänud, kui oluline on see, mida kanale süüa anda. Vanasti maal väga palju sellele võib olla igal pool vist tähelepanu ei pööratud. Ise mäletan ka lapsepõlvest, et, et kanad sõid seda, mis inimestest üle jäid ja mõnikord visati teri ka juurde. Ja kuidas sellega tänapäeval on Piret Lemetti oma mõne aasta eest välja antud kanapidaja käsiraamatus rõhutas näiteks, et kas või oma koerale anname tänapäeval ikkagi sellist tasakaalustatud valmistoitu ja samamoodi farmis lehmale anname spetsiaalset toidusegu, et, et siis Kanadas ei tohiks halvemini suhtuda. Aga mida teie arvate? Loomulikult kana tahab ka täis sööta saada ja, ja puhas joogivesi kogu aeg ees. Ja samas peab olema tal ka piisav valgusaeg, et muna tekiks. Ühe muna moodustamiseks läheb 24,5 tundi aega ja, ja kui tal on pesalt tulles on valgusaeg veel peal, siis ta tõenäoliselt muneb ka järgmisel päeval muna, et iga pääse munevus lükkub pool tundi edasi. Kui sobilikud on kanad lastega peredele kas lapsed näiteks saavad Kanada eest hoolitsemisega hakkama või, või kuidas üldse laste ja ja kanaperesuhted võivad olla? Need võivad olla väga-väga lähedased, et kanad on hästi teraapilised linnud. Nad sobivad väga hästi lastega. Kui teegi kasvõi oma kanade tegemisi jälgite, siis mida te kana juures jälgite? Mina olen siin olnud 20 minutit, mina võib-olla ei oska veel nende käitumise harjumusi vaadata, aga mis teile silma hakkab või mida, mida teie vaatate oma oma hoolealuste puhul? Miks ma pean vaatama, et need on kõik hästi, on, et kui hääled on valjud laudas, siis tähendab, et kas nüüd vesi või sööta on otsa saanud või kanasilm särab, siis ma tean, et kana on terve. Garan rõõmus, kaladel iseloomud ka erinevad ühel ja teisel tegelasel kindlasti on nagu inimestelegi samamoodi, mõni on ülbem ja mõni on araabia kanala kõige vanem kana, meil ka see rose komban, tema tõunimetus, muidu kanala kõige vanem kana, kuivanud Donald sülow. Kana võib elada üle 10 aasta, siin küll, isegi tema, nüüd on seal 2013 korrald munast. Ja on meie kanala kõige väiksem kana ka. Kõige vanem ka. Ikka eriti kui kui ise munadest lasta kanal tibud välja haududa siis paratamatult kas või kukkesid, saab liiga palju ja, ja karjas nad koos üksteisega hakkama ei saa, vaid hakkavad kaklema. Ja paratamatult, et ikkagi tuleb mõni mõnel neist pea maha võtta, et kanakari üldse saaks korralikult toimida. Kuidas seda asja korraldada, tänapäeva inimene võib-olla ei ole selleks valmis või kuidas teie peres käib? Meie peres pean mina selle olukorra lahendama, kahjuks, et kuna abikaasat on nii vähe kodus siis ma pean ise sellega hakkama saama. Aga see on, see on ikkagi paratamatu, nii ei saa, et et lasen kanal haududa nii palju tibusid, kui tulevad ja jätan kõik elama. Ei, kui on liiga palju kukkesid kanakarjas, siis on kanad stressis, varsti munevus langeb või ei tule üldse mune. Ja siis tuleb kukkesid hakata eraldama või vähendama. No aga kuidas ta esimest korda sellega hakkama saite, kukel pea maha võtta, et ta supipotti saata. See on väga hästi meeles, mina ostsin, otsin jalgadest ja mees hoidis kirvest ja siis üks keeras pea vasakule, teine keeras pea paremale, siis umbes täpselt lõive ja siis sai see tehtud kuidagi raske südamega. Aga ütleme nii, et inimene harjub kõigega. Üks kanal, ürt on vaja. Kana tahab seal kõrgemal magada ja tavaliselt on kõige kõrge. Mõrs on kõige populaarsem, sest seal on ilmselt kõige soojem kui olümpiakanal son. Ütlement hailaine on väga hea lendaja, tema lendab päris hästi üle aia, aga jällegi praama tema võid olla väga kindel, et tema pisiku väga aias. No mis teie Lindla rekord on, kui kõrgele keegi mingis ekstreemsituatsioonis pagenud on? Oi, meil on väga ilus pilt, kus Hailaini tuli terve tammepuu täis. Mis siis juhtus mõni koereostaga, Hei, noorkanad, nad läksidki sinna magama. Ööbisid seal suvel, tulid tagasi, pärast hommikul tulid alla tagasi jälle sööma, jooma. Paljudes suurtes tööstuslikes? Kes kanalates kana kunagi päikesevalgust ei näegi ja ise heina nokkida ei saa. Teil käivad kanad siin vabalt väljas ringi, saavad ka rohelist, mis kanal annab. Eks ta saab sealt omale lisa, lisa kõiksugu vitamiine ja asju. Samas niidavad muru moosid, linlastel pole vaja muru niita. Aga kas on tähtis, et ta saaks väljas olla? Loomulikult talle talle ka meeldib vabadus, igale linnule. Loomale meeldib vabadus, kes tahaks vaba olla. Kas kana vajab iga päev hoolitsust, kas paariks päevaks reisile saab minna või tuleb ikkagi naabrinaine paluda selleks ajaks appi? Paar päeva saab kindlasti kana hooleta, olled lihtsalt seetur sööki täis ja Jotter vett täis ja ja vaadata, et kuskilt mingid röövloomad või linnud ligi ei pääseks, et turvaliseks tehase. Te olete siia mäe otsa tallu avatud, talude päevadel ka inimesi kutsunud, kas ka sel aastal? Ja sel aastal lausa kahel päeval, et ootame kõiki kogu perega. Mis kuupäevad meeles? Sel aastal on avatud talude päevad 20 ja 21, juuli, me teeme kindlasti munade viktoriini sel päeval siin. Siis me paneme lauale kõikvõimalikud erinevad munad, mis meie talus tulevad. See on hästi põnev. Ma saan aru, et te tulete lausa üheks hobiks võtnud see, et kanad muneksid iri värvi mune ja meil on üle 90 tooni kindlasti siin talus juba muned, siin võiks veel faasanimunad ja pardimunad ja ja vutimunad ja kõik veel juurde panna, siis need Läski ligi sadavast ühtekokku juba. Aga kui küsitakse, kumb oli enne, kas muna või kana? Mina arvan, et muna mina olen siin ja see oli ikka kohanud, et kusagil äärelinnas kaob. Kanu peetud näiteks Tartus supilinnas, mina tean ühte hoovi, kust kostub kanade kaagutamist. Tallinnas balti jaama turul elas paari aasta eest enne turu remonti kukk, kes kires terve turu ja ilmselt ka naabermaja elanikud. Kuulsid, mida teie sellest arvate, kas linna mõnega raha võtmine on sobilik või või mitte, on see kanadele sobilik ja kas on see naabriteni sobilik? Kui on tagahoov, siis kindlasti mina soovitan julgelt, kana sööb ära kõik teie olmejäätmed, põhimõtteliselt. Teil on jälle üks mure vähem. Prügiarve tuleb väiksem säästate loodust. Samas annab kanamuna vastu ja samas võite kindel olla, et kõik piirkonna tänavalapsed on teie hoovis kogu aeg. Mis ta teatab meile, ta teatab, et ta muna teinud munaga hakkama saanud Nad on täielikult teraapilise, see alguses meil oli nii, et me tegime. Vana aed oli esimene granaadi oli meil seal tagaaiamaaga ühes. Lihtsalt käisime kohvi joomas, nende, siis ütlesime neile igasugu rohtu sisse. Siis sa oled nii elevil, kui esimesed munad tulevad ja see on hästi mõnus maailm tegelikult. Tegelased head kuulajad, ma rääkisin niisiis maarjaGuybojaga mäeotsa talus voli külas Koigi vallas Järvamaal ja seda on võimalik külastada ka avatud talude päevade raames, kuid ilmselt on linnutalusid igal pool mitmel pool Eestimaal. Niisiis, kellel on sügavam linnuhuvi? Kindlasti leiate ka oma kodumaakonnast ja kui soovite Kano pidamisega algust teha küllap leiatega koha, kus antakse teile nõu ja kust saate osta ka endale tibusid. No ja mina olen oma mikrofoniga jõudnud, nüüd küll vist Eesti kõige kaugemasse nurka ka. Ma olen täpsemalt setomaalt Saatserinna nulga Eesti-Vene piiri ääres sellises külas, mille nimi on lik linaküla. Ma olen tulnud kriisad allu ja juba kuuleme traktor, Meristaksin ilusast punast värvi traktor ja näib, et aetakse vagusid sisse. Talu perenaine tuleb ka, tere, Ingrid. Tervist. Kas või tänna, kõneleme või räägime või räägime niimoodi. Perenaisele sobib. Oman, kelle emakeel on nagu siia peale, eks tuletis tule, eks, seto keeli kõnelda mis haiglaid kätte on jõudnud. No kuule, haige on juba päris Cavenda, Helen, oleme nii-öelda olnud laisad, Dima, tolsin palju muidki tegemisi, aga, aga lämbe siis lõpuks meil ka kartogmahhaid maa Lämmi ja ja ykski traktori saime käima, nii et ei olegi muud, kui seeme mulda. Ja ma saan aru, muidugi kartulipanemise mõttes on nagu kõige õigem aeg, sest noh, toomingad on juba lausa ära õitsenud ja äike ja olnud ja et igati haig on küps ja valmis maa ka Lämmi niisuguse rahvatarkust on selline äikese ja toomingate perra, siis on vaja kardakat panna. No eks ta vanasti kestusid nii olles iseenesest kalendrit, et et ma nüüd kae, tuu kuupäev homme siis Eletigi tolle looduse perre. Ja too leks esimene märk, et nagu ma mäletan mu vanaisaga kõnely tolmenegi kellelegi töö, see lugu küll, aga jahed. Et kui tunne ei vilja arvu sai, siis peate püksid maha võtma ja ihma maa peale, siis saad arvugasmaan Lämmi ja valmistada majja tegemised noaga. Ingrid. Kalam nelja lapse ema, muidu ühiskondlikult väga aktiivne, setomaa, vallavanema abikaasa ja me näemegi vallavanem on seal traktori roolis ja noh, kui Eestis on, et kas vallavanem banaane jõua, kartakad hindele ostvad, mille sa ennast rasse tüütad tegema. Nojah, et Thom pärimus et kus ma siis ei istuta, et vanaisa istuti, ese istuti ja, ja, ja kõik oma kasvata, no kus ma siis ei kasvata? Et eks on vaja, no uma seemne paned mulda, Käudge kõneled näidega ja võtad üleski süütia Kätu maikam hoopis tööle. Ja Ingrid nii kirglikult räägib, et pisar tuleb kohe silma. Nii oluline teema sinu ja. No enne kui me hakkame nüüd siis rääkima, et mis seeme siin täpselt mulda läheb ja kuidas panemine ikka käib ja mis roll lastel on, siis lähme vaatame, mis traktorist ka räägi, paar sõna meile. Nonii tervitavad. Kaimega käigu saab välja või? Passin Tansena ahoi, see on Ingridi Esa vana masin puhust, ET 16, aga veel hingitseb ja töötab. Mis tunne on siis ikka sellise vana pilliga, siin vagusid Lõmmataja? Kuule, siin on iga aasta nagu see küsimus, et kas saab käima või ei saa ja uuesti nagu saad põllule või ei saa ega tämbagi oli hirm, et küll seal aga saime käima, kui palju siis vagusid, tuleb nüüd tõmmata, ma tea, Bernane ütles aga vist üle 10 vähe või käsk kätte antud. Vagude tõmbamine käo siin kõverpa talunikku räägivad ikka seda, et noh, GPS-i järgi ja sirged oleksid ja. No ikka silma järgi ja siin lühikese ka, et ei ole nagu lõppu tahtma, nagu käest minna ka tõmmata on võib-olla lihtsalt kinni ja vähe nagu kõverast vähe ära. Aga laseme. Siis traktoristile, kes meil on siin Raul Kudre, lasen aga tööd edasi teha. Ja niikaua, kui peremees siis vagusid sisse ajab, on siin lapsed nii armsasti kogunenud ilusa lilla sirelipõõsa juurde. No mis te teete siin? Ja sina vist kohe just leidsid ühe või mis selle 500 sireliõiega on, miks neid otsima peab seda panna. Kuidas seda õnne saab? Ja kaks selle soovi võib teistele edasi öelda. No vaatame, nüüd läheb sireli põske vä? Läkski ilusasti väikse lapse pusisse lööbistan, mingi mõnus on ka seal peas, kohe küpsevad. Räägib teile on täna väga tähtis päev, mis te tegema hakkate nägema tatuna. Mis sina sellest kartulipanemisest arvavad? Mis sinu roll kartulipanemise juures, mis sina teed? Emme, Jakokeikelefon, emme ikkagi on siin setomaal matriarhaalne ühiskonnakorraldus, see, mida pereema ütleb, et nii hakkab olema, siin on ka suur. Tere, tütar, no kuidas siis teil on käinud, see iga-aastane traditsioon on nüüd jällegi noh, kui peab tulema, siis peab ikka kahel oleme linnas kohale sõitma, et ei ole siin mingit vabandust, et et mul on midagi vaja teha, et kui peab, siis peab. Doris Kudre on ju ka väga suurepärane orienteeruja, mitmekordne meister. Siis selline õhtu kartulipõllul läheb nagu trenni eest kirja või kartulipanemine läheb kiirelt, ega see ei ole väga rasked. Nii et pärast ikkagi peab jooksma ka minema ja ikka ei mingit vabandust. Kuidas sinul see otsimine edeneb? Ikka mõne õnnetoova õiekese ei leidnud. Ja ööbik laksutabki nii ilusasti, konnad, krooksuvad teil siin tiigi kaldal nii täielik maaelu, romantika, puud ilusasti kohisevad tuule käes. Kuulame seda ööbikud natuke. Noh, soundtrack on ikkagi väga võimas, siin maal midagi ei ole öelda käti, kuidas sulle meeldib niimoodi kõik laulab ja kostub ja muusika paned tähele ka seda või jää ikka. Mõnus, lähme vaatame, kas need konnad ka veel teevad meile kontserti. Siin ongi mõnus kiik. Lähme vaatame emme-issi, vist hakkasid juba kartulit panema, peame ka tööle minema. Paneme esialgu kolm seda teisest otsast taustaga vastus on meil teine, sorte äkki nelja ei tule välja, et ei toon, teine sort tuleb edasi pärast ämbritest ja alustame ämbrites. Ma ütlesin ka esile, et siin saab neli, aga ta ei riskinud. Nii. Palun kolm ära, siis on näha. Vot väga hea, nüüd on ülesanded ilusti kätte jaotatud. Lapsed lähvad panget käes, peremehel on pank käestele naisel ja saime juba aru, paar sorti on siin vähemalt loosisel, missis, see sort on, see sort on kala ja see oli meil nüüd endal on olnud, oleme siin kasvatanud ja nüüd on plaan siis, et vahtset sorti, teine mana, et valmistu, vahtranõmme, vahtsenem, reed, Sonia pole kuulnud ja sääne peensort, et meil on siin Satzerina tegelikult olnu suur kartulikasvatus humalal sovhoosi ajal sordiaretus lausa ja et Moostel Mooste seal nagu näidissovhoosi altaril siis ütles üksusel siin Saatse ja ja me olime kõik sisse seltsi noored tütriku tollega siis arettiminuid sort, et siis oli küll tõesti ka sordi hoopis reed sooniastest nii ei tule ega midagi. Aga see on nüüd kase briti käest udu ja ta punatse koorega, aga seest pidi olema väga heaküllane sääne. Aga miks see skaala ja teil juba pikalt järgi proovitud sorti seda ikka panete iga aasta maha? Kas ta siis mille poolest see hea kartul on? Selline ühtlane nagu ta ei lähe väga pudrule. Aga jääga kõvast omilos? Küllane hästi maitsev. Et kui tuulega, kui nüüd kartulit sai kasvatatud ja siis Olgasensite näidis Päivi tekki Opusi siis uskumatu erineva maitsega tuli omava, kus, mis seal on, räägime, mis me nüüd teeme siis sellega. Nii siin on, kätil on kohe idud, on kõik omavahel kokku kasvanud ja nüüd on hoopis üks suur kartulipesa. Vaatame vahepeal ka, kuidas kartulipanemine käibe kuidas. Aha, kui suure vahe peab jätma kas ühe jala suuruse umbes nii, no anna, ma panen ka paar tükki, võtame kartuli, nii, teeme ühe jalavahelise suuruse aps. Täitsa siuke mõnus töö on, vaata ja nüüd järgmine. Ahah, ja niimoodi siis iga üteldi, et tubannisemann amet laisa inimese viskas üle välte virgem ja, ja kellel eks painus teks panud siloste sinna vakku rea pääle, et ongi mõne mõne siis nagu viskas üle lasta, aga nagu näete, mõtlesin et pigem ma näen, et pigem on jah, et siin põllu peal ikkagi kummardatakse, pigem on virgemad inimesed selles peresid jällegi väga head, nagu tähelepanek, et kõik on ikkagi esine pärimuskultuuriruumis märgi keeles ja midagi ei ole juhuslikku. Aga ühesõnaga, et aga meil on nagu veel palju vanu sorte, nagu kiidetakse väikest verevat ja siis räägitakse andost. Kas on nagu neid kartulit ka kunagi teie pere laual olnud ja on igatsus nende Andot oleme pikalt kasvatanud ise ja oli, oli meil kasindu sordiaretuse man tuulega, sealt ta tuligi nii välja, aga aga eks kuigi muutuse nagu, nagu moe ja nagu maitse, et, et ja tuleva uba ja, ja eks nagu tahad vahetada ka, võib-olla vahepeal või proovi, et, et ja usud käel teisi inimesi. Et siis teda usuti ja, ja tahtis ka proovi, et kas mõni on võlts ka või et kytte üles pärast on hoopis kehv sort. No nii väga ei ole, et võib-olla nüüd ja maskidega on pigem, et vanasti kasvatati ja kõik festivalid sorti vinne saartel seene ja kõik, iits ränne, Tom nüüd on nuid uusi sorte ja moevärke nii palju. Et mõnigi tuubersete mehe moosijaost öösel, nii on kartuliga ka, et et kesta pudrujaost rohkem ja kes tähtsalati jaost, et et eks ta ongi erinevaid, aga njaajah, väganuid sorte nagu Taka, hea, et pääsed häägimes ja kaet häste säilis toom ka väga tähtsa, et aga kui suur see põllu platsidki on, siis siin noh, arvasse peremees on natuke üle 10, vao saab, nojah, et Möllemmegi käiku kokku tõmmanud, et meil oli muideks seal suur põld, et et siis kui isa ja ema ja kasvata nagu rohkem vett sisse ja sõsartull tuub otse hindele koti ja tuulega pidid lasteaeda viime koti kartokid lasele sügiselt tuua, tuli arvestada kaitse lastel lasteaia sisse, et lastele ka üten ütelda söögijaost, et et siis pidi nagu arvestama. 400 kui läheb ka jah, ikkagi. Aga noh, nüüd on nii, et oleme, et, et väga ei ole ka mõtet raisata, palju olnuid aastaid olnud, kus jahimehed jahi me oleme kutsunud v, kes siis loomadele mõtsa ja teda tüüdja kasvatamist, et siis oleme nagu enam-vähem saane pere vajaduseni hinnanud, et kas siit saab kohe siis terveks hooajaks, et sügisest kevadeni Ekseks jah, kõik hästi, aga kui suur see suguselts on, kes veel kõik tulevad oma kotiga sissegi selle ukse taha? No nii päris ei ole, aga kindlajagusid koha peal viitamisest. Et kui meil siin sõirapäeval teeme vallale või avatud uste päeva või kostipäeval, kostitame külalisi, et tuia ostsid küll kartuli, saame, aga aga nagu palju ütlesin nii, KuMul särg ütles tuubele, et mul on lihtsalt üks telefonikõne ja mulle tuvasse kotiga kartuli kodo usemana ja et paljudel on ka muidugi too kartuli söömise harjumus teatud toitumisse nii-ütelda suuna või üteldes, et et kartulite tohi süve lihaga ja kartulid üldse Piaini palja süüme ja, ja kes siis mida jälgis, aga, aga meil mõttes kartul lava peal üts, eks ütle söögina. Poest on ju jah tõesti minna, palju lihtsam, ostad misse, valusid kandmis ajab kevadeti põllu peale, et ma saan aru, et see on ka suurelt just teie ettevõtmine teie projekte Beatics olev Nooja üteld pult, no siin on mitu tahku, et kui sul on maa käe, et siis eks vajab Anda tõsest on kiidutraditsioon giga ego pantu, kus siis ei pane aga minu jaoks kõige tähtsamat uued mais kasvatama. Tiia, ma ei pane siia mälestki väetiste, mul on puhas maa ja, ja maisi ja tammekadu töörõõm sinna manovilja. Lapsed õpivad ka, et kuidas kasvatamine käib, et too kõik sinna, Vilmano jah, et no vaata, siin on pere poigna kuigi kopiks. Stas sul on siis kartulipanemisel mitmes aasta käib kartulipanek ja ei teagi päris päriselt välja, 13 siis vask. Kohe sünnist peale titt veetud põllu peale ikka kartakas kätte antud ja pista mulda, mis sa arvad sellest kõigest tema ettevõtmises on see, tasub vaeva või tasumist ikka meeldib sulle teha seda tööd? No vahepeal väga ei meeldi, aga noh, see kartuli on ikka hea, aus vastus, vähemalt tubli poiss oled. Et aga keskmine tarbijahinna indeks ka pidevalt tõuseb ja noh, meil on nüüd siin igasuguse kriisi üleskutsed, nii et teil igatahes häda ei paista, niipeauksest aknast tulevad midagi, ikka sai mulda pandud Narvaga nälga ja tegelikult kui kaija sinna teisele poole, siis aiavilja rohkem kui kartulit, et tavaliselt eksam kartulipõlde sisem natuke windrite, et et meil on hästi palju porgandid, punapeeti kõike muud nagu kahed. Aga suur aitäh teile, andku siis jumal, lähed ilma piisavalt päikest ja piisavalt vihma ja saagu siis hea saak ja kotid ikka täis sügisel ja aitäh tulemast ja eks ma siis anna sügisel Tiide, et kustu kartulikasvatus Dima have all, et, et kus kasusi ja eks tuleneski aastas, et ja, ja just et ilmast ja kõigest, et aga aga loodame, et nälga ei jää kind. Lahe, aga et loodame, et homne saak, et sa kostitada rahvast. Kudrade pere kartulipanekud algul käis Ingrid ja Raul Kudre ning lastega rääkimas. Mirjam nutab. Tere, mina olen Eeva. Raadiokuulajad on tavaliselt harjunud, et minuga saab kuulata aianduslike raadioklippe, aga mina olen tulnud nüüd Võrumaale. Minu kõrval on Marje Mürk, tere Maria Minerva ja tegelikult kuna meil sajab siin Võrumaal kõvasti vihma, siis ma otsustasin seekord teha klippi sellest, kuidas tegelikult peaaegu et vist läbi aasta saab seenel käia, marja. Heal aastal saabki aastaringselt seenel käia, et on eraldi kevadseened, on suvel seened, on sügisel seened ja on ka talvel seened. Nonii, aga meil on nüüd siin käivad ja tulime Mariega siia ühe raielangi peale, kus täpselt me asume, kas sa seda kohanimega ütleb neile nüüd Harju küla küla ja millal sa siin neid viimati käisid selle langi peal, ma käisin viimati kolm nädalat tagasi, vaatasime paljutõotav lank, silt vaktsiini saama, aga kuna siis oli korralik põud, siis ei olnud ühtegi seent. Aga nüüd siis kolm nädalat hiljem, me oleme siin tagasi ja nüüd on isegi seened selle vihmaga välja tulnud, täitsa kobedad ja täitsa kobedad, et kes on need huvitatud nägema, see on neid kevad, kobrits ja tema on hiidkohvri hiid. Sealt kaugemal on üks pesakond, kevad, publitseid. Me tulime siia raielangile. Me saime vist kaks sammu kõndida, kui Marie ütles, et ja vaata, seened ongi ja mina ei osanud alguses midagi vaadata. Kes sulle õpetas näitseeni korjana, kevatsiinil kurjus, juba minu vanaema ja temalt sai see üldse minu seenehullus alguse. Alati oli teada kevadel teatud aeg, näiteks, kui piibelehed õitsevad, et siis saab mürkleid. Ja oli alati üks kohti ääres künka peal, et kui vaatasite Pealt, et ahah, piida, lehed õitsevad, siis oli tagumine aeg minna sinna künka peale, korjata üks pannitäis mürkleid ja pae mürklid lähevad siis värskelt pannile. Hetkel on selline see, mis läheb värskelt pannile. Aga nüüd hiid kui kevad kobrintsalt tuleb hoolikalt kupatada rohke veega ja lahtise kaanega, sest toorelt on ta surmavalt mürgine, aga kupakatult on ta väga hea söögiseen, selge ja nüüd, kui sa oled selle Seinesid maha lõiganud, ta näeb välja natuke nagu, nagu käsnataoline. No ma ütleks, et ta näeb välja nagu aju ja selle järgi on teda hea leida. Ja natuke nagu limane, isegi tegelikult ta ei ole limane praegu vihm ahah, katsutada peolt nii ilma, need on lihtsalt o nagu kummist. Ta on selles suhtes on ta habras seene toorelt nagu ta muutub, et kunagi ei ole mõtet teda kilekoti purjetada, alati peab olema korv, ämber, mida iganes. Aga temaga on nüüd niimoodi, et kuna tema jalg kasvab tihti liiva täis ja seda on hästi keeruline välja saada, aga siis nad on ajukurdude vahelt ta prahti raske välja saada siis mina olen teinud niimoodi, et kuna mina kupatanud teda kaks korda 10 minutit ja vahetad vahepeal vett ja ikka vahetan vett, loputan ka suuska, loputa aga peale esinemist kupatamist, siis ta enam ei ole nii habras ja siis on lihtsam lõigata välja neid liivasid kohti ja on teda lihtsam ka loputada, selge. Siin on tõesti terve pesakond, et mis tunde tekitab, kui see seene leiad, on ikka väga lahe, on küll ja vahepeal on, eriti kui leiad sellise suurema lapi seeni, et siis ma olen täiesti öelnud, et oi, kes meil siin on. Et nad on sellega nagu sõbrad, rada, aednikud on selline rahvas, kes nimetab taimi ka, et taimed ei ole mitte mis, vaid kes ja sinul on seened ka, kes täpselt. See on nüüd kevad ja see on ka kevad ja see on tõesti natuke teistmoodi ja ja kulud on sellised pisut peenema ja tihedamad ja tema jalg on hoopis teistsugune. Tead, tal on nagu seene jalg rohkem jah, võib öelda nagu seenejalg, aga Hippokrates jalg on täiesti valge, aga kevad, kukritse jalg pole kunagi täiesti valged, on ikka kasvõi tumevalge, aga mitte päris hele. Paljusid raiesmikud saame pangetäis tänave. Ma ei tea selles suhtes, lähme otsime edasi. Võta see veel ära. Mul on nüüd silma harjunud, põhiline, ma saan aru. Seenekorjamise juures ongi see, et sa sa pead nagu selle esimese ära nägema. Ja siis sa tead, mida otsida. Täpselt nii on väga mitmeseenega, sa võitas möödakäija, Sovid jalgupidi. Aga kui sa ei oska teda vaadata, sa lihtsalt ei leia. Kui tihti sa siis nüüd seenel käid? Ma saan aru, et kui sa juba kolm nädalat tagasi käisid siin vahtimas, et sul on vist iga vaba hetk või? No põhimõtteliselt küll, et vahepeal kevaditi õhtul peale tööd muidu nädalavahetustel korra vähemalt Sel aastal alustasin seenelkäimisega esimesel jaanuaril nagu juba mitu aastat, et siis sai puidu samet kõrgesid. Ja nüüd sai veel ka veebruaris ja märtsis. Ja siis nüüd, aprillis, 12, aprillil sain esimesed kevad konkreetselt, mida Viisva saagiks nimetada saab süüa. Sel aasta kevad on kevadseentele tunduvalt parem kui eelmine aasta, sest eelmisel aastal oli meil ikka megapuud ja kevadseeni tuli küllaltki vähe. Ja tulid nad hiljem, kui sel aastal ma nägin seent seent pöörata. Ja see on neid kevad, kevad, koplits, ohohhoo, temal on nats vaata põuakahju. Et tema on saanud siin nii-öelda kuumarabanduse juba ja nüüd, kui peale tuleb, siis ta muutub selliseks. Ta ei ole enam nii kastanipruuni selle värviga, vaid tal on natukene sellist noh, nagu tõesti nagu mädanik või no see ei ole nüüd päris mädanik, et ta on lihtsalt algselt on see osa siin ära kuivanud, täitsa mustaks, aga nüüd on ta mitu päeva vihma käes olnud ja siis ta läheb selliseks pruunikaks ja selle kahjustatud Osama lõikan lihtsalt välja, siin ise on söödav. Selge räägi, kui vanaks siis ühed kevad kogritsad elavad, see käib ikkagi üsna kähku see seenetulek ja siis tema elukaar on siis suhteliselt lühike või? Jah, aga see sõltub ka ilmast, et kui on sellised head soodsad ilmad ei ole väga kuum ja on ka natuke niiskust, et siis ta püsib täitsa kenasti täitsa kaua, need on niuksed ilmad, nagu siin mai alguses on olnud sellised jahedad, pigem aga selle aprilli kuu põuaga näiteks ma vaatasin, et jätsin pisikesed konkreetsed täpselt, teaksin kuhu kohta kasvama ja kahe nädalaga polnud nad üldse suuremaks kasvanud, aga olid saanud kuumarabanduse lihtsalt. Kuule, sa oled siis nagu orav, vaata, kes jätab mingid mingid söögivarud kuhugi metsa ja siis teabe, aga orav unustab ära, aga mulle tundub, et sina ei unusta selliseid tibatillukesi seeni just konkreetse puhul ka ei ole üldse mõtet. Ta, sest ta tõmbab kupatamisel hästi palju. Kui palju siis ühest pangetäiest saab? Ühes pangetäiest, ütleme niimoodi, et noh, nii nagu mina teen, saab ühe korraliku suuski. Me oleme tegelikult teest ju. No mis me oleme, neli, viis meetrit kaugemale. Ja sa siin tegelikult sind tee ääres ainult luusidki. Sul on see koht juba teada, jah, tegelikult ma tulin siia, ma ei olnud siin hea, väga mitukümmend aastat käinud ja ma tulin siia vana usu peale, et siin peaks olema selline männimets, kus saab konkreetselt vanasti sai, aga nagu sa näed, nüüd enam metsa pole. Tead, ma tahtsingi küsida seda, see metsateema on hästi üleval. Kuidas see Võru kandi rahvas sellesse metsa mahavõtmisesse nüüd suhtub? No selles suhtes, kuidas keegi, et metsaomanik ütleb, et vot mina teen oma metsaga, mis mina tahan üldiselt ikkagi erametsaomanik majandab oma metsa suhteliselt heaperemehelikult. Aga tihti RMK metsadega. Ma olen täheldanud kuidagi kummalisel kombel, et RMK võtab maha ainult häid seenemetsi. Et need, kus midagi, kas neid jäetakse mets ka kasvama. Aga RMK inimestega vesteldes selgub ka, et noh, mille peale ma kõige rohkem pahandanud, olgu, mets on maha võetud, vaja võtta. Aga sina jäetakse selline rägastik järgi, et sealt ei hüppa karkudega ka üle. Ja see on tegelikult asi selles, et RMK ostab teenuse sisse ja teenusepakkuja tegelikult peaks jätma sinna normaalse metsaaluseta, hobu on kokku tõmmatud vaaludesse näiteks, aga ta ei tee, seda on ju näha, saab metsaga mõistlikult maha võtta niimoodi, et seal saab ka pärast liikuda, istutatakse uus mets peale, kasvab jälle edasi. Tulevad ka seened, tulevad hoopis teised seened, algul aga kui jah, jäetakse selline noh, rägastik, kerge, et see oli kas mitte midagi, kuna, kui siin neid oli enne mets ja see oli sinna väga hea kogritsa korjamise paiku ja nüüd on mets maha võetud, hea küll, praegu saamesid seeni, aga mis järgmine aasta saab, kas konkreetsed kaovad ära ka? Eks nad ikka kaovad, kui lank hakkab heinu täis kasvama, siis konkreetselt mingil hetkel kaovad lihtsalt ära. Et päris värske langi peal nad ka ei ole, et kuskil kahe kuni viie aasta vanune lank on nagu kõige tõenäolisem võimalus neid saada. Aga siis, kui tuleb hein peale, tuleb juba alusvõsa peale, et siis ta seal enam ei kasvata. Aga siis tuleb mõni teine seen. Mingi hetke pärast tulevad ikka mingid teised seened ka, aga siis mingi vahepealne aeg just see võsastumis aeg, et siis ei ole seal nagu suurt midagi, aga mitu niisugust seene kohta seal sinna? Nüüd nägid sina seente, mina, mina vist oleks pealastame, mitu Seine kohtadel ongi? Ma ei ole lugenud niimoodi, et aga lanke ütleme võrreldes eelmise aastaga näiteks kaks või kolm head kemiseerimine, Ostantsid kenasti saaki sel aastal enam ei anna midagi, nemad on täiskasvanud. Aga samas nüüd ma olen kaks uut kohta juurde leidnud, kus üks selline suur lankus eelmisel aastal ei kasvanud midagi, sel aastal juba kasvab ja täitsa kenasti. Et ütleme, üks viis, kuus kohted. Kas sina oled siin selline inimene, et sul on peas selline seenemetsakaardist? Jah, selles on mind mitu korda süüdistatud. Et kunagi üks külamees hädaldas, et siin ei ole, mina vaidlesin vastu, et on ja tema ütles, et mis sul viga, sa tead ju kohti. Ja tõesti, ta kahtlustas mind selles, et ma sündisin juba seenemetsade karta installeeritud tegelikult ei olnud niimoodi. Nii, lähme veel edasi meile ennist pooleli sellest, et kui sa parasjagu seenele ei käi, et mis on see amet, mis sinule leiva lauale toob? No meie valmistame siinsamas krabi küla lähedal käsitööautosid ehk siis Porsche, Speedster reblikaid. Nii et kui endale päris Boschette juua osta, siis pöörduge meie poole. Saate sellise Lõuna-Eesti Porsche, just nimelt Lõuna-Eesti Porsche, võib öelda, aga mis sina seal nende autode juures teid siis mingid metalli tõid vä? Metalli tõid suhteliselt vähem, aga põhiliselt no minu ametinimetus on keretehnik, et me teeme sinna klaasplastist keret ja sellega ma põhiliselt tegelengi. Aga ala on põnev, ehkki oli algselt minu jaoks täiesti tundmatu. Aga töö on tüüp, eesti naised saavad kõigega hakkama. No vähemalt Võrumaanaised, no vot, ja mitu autot siis Võrumaalt neid käsitööautosid taastas, võib tulla sõltuvalt tellimustest, ütleme, kui me hetkel tegeleme tootearendusega, et siis vahepeal nagu sellist suurt tootmist ei ole, aga võimekus tegelikult oleks umbes neli autot kuus neli autot, kus on päris, et see on päris kõva tulemus. Kuule vaata neli neli siis kiret, mida keegi hakkab ehitama, et kui on võtmed kätte, siis aega muidugi pikem ja selge, see oli minu jaoks küll üllatus, et kuskil tehe tehakse käsitööna autosid. Nii sa näitad kohusa näit. Jaak kännu juures nad natuke näevad välja nagu põdra junnid, Nad kasvavad muide vahepeal nunnidega läbi isegi. Väga tore. Kuule Mariaga annaks kuulajatele nüüd väikese vihje, keda see kevadseente korjamine huvitaks, et kui tal ei ole oma külast sellist seenetarka. Ta, millest peaks alustama, kas seeneraamat on hea alustamiseks, tutvumiseks? Endaga? Jah, seeneraamat on hea asi, aga peab jälgima, et seal oleks ka sellest seenest äratuntavad pildid. Üks väga hea raamat on ka taskuformaadis on 400 eesti sent, soovitan kõigile soojalt. Ja siis leidsin veel põhjamaa seened põhjala seened, täpselt ei mäleta, kus on ka väga head pildid, aga kindlasti peaksid olema Eestis pildistatud nii head kuulajad, mina jätan need marja siia metsa, aitäh, Marje Mürk, et olid nõus mind, kevad konkreetsete maailmasse pidi kohale tooma ja kohtume oma kuulajatega jälle järgmisel kuul. Eva Luigas elan õigus. Reporteritunni erisaade külaelu on taas eetris juunikuus, täpsemalt teisipäeval, 18. juunil. Lisaks Eevale tegid tänast saadet Mirjam nuuttav ning Arp Müller kuulmiseni.
